Sada lennureisi

Jap, oleme nuud oma Sydney hostelis (Bondi Beach), mis ei nae eriti kena valja, aga samas kaib kah. Tallinna lennujaama turvakontrollist jaab meelde see, kuidas Tonise kotist suur puss valja tuli. See oli ikka humoorikas- st Tonise nagu (ja see ullatus), kui turvanaine selle valja vottis.

Lennud laksid tegelikult suhteliselt hasti, ei jaanud maha ja ei kaotanud kotte ja ulekaalu ka ei olnud, ainult 12,7 kg kaalus minu kott. Teiste omad olid ikka suuremad, aga jaid siiski 20 kg piiresse. Kui me Londoni lennujaamas ootasime Singapuri Airlainsi check inis, sest seoses Oti kaardivahetusega oli vaja piletite ostule kinnitust, siis tuli sinna naine, kellel oli ikka lihtsalt metsikult kotte. Mul vist ei olegi nii palju varandust, kui palju see naine kaasa votta tahtis.

Singapuri lennul pakuti meile kogu aeg suua ja juua, vois end sandiks suua ja toit oli taitsa hea, aint et mitukummend tundi lihtsalt istuda ja suhteliselt kitsal kohal on tegelikult vaga nuristav, eriti polvedele. Aiai. Korv ka valutas maandumisel, aga polnud hullu. Filme sai vaadata ja musa kuulata ja reisi kulgu vaadata. Uldiselt paris ponev, aeg laheb kiiremini kui arvata voiks. Muidugi ega ma seda kohe kull uuesti korrata ei tahaks.

Singapuri meie lend hilines, nii et seal jooksime labi lennujaama kohe sama firma jargmisele lennule. Sealne passikontroll kusis, et kas me oleme Eestist ja uuris, kuidas on eesti keeles tanan teid. Kui ma utlesin, siis ta naeris ja utles, et kordamiseks on see ikka keeruline.

Ja Sydney lennujaamas olid ka agedad inimesed. Sobralikud ja naljakad, uks uuris, mida ma kotis kannan, nii noor ja nii raske kott. Huumor, ma olen koige vanem ja mul on vaikseim kott.
Aga tanaseks aitab ka, Tonis tahab tulla kirja kirjutama ja meil siin nett on ikka aint raha eest. 5 dollarit ja 90 mintsi.