Kes iganes utles, et uks pilt utleb rohkem kui 1000 sona, sel inimesel oli ilmselt oigus. Igatahes pildid siis meie tanasest kaigust vaiksetesse veinikeldritesse. Vasakult Daniel, Laura, David, veinikeldri omanik ja paremal Kathrin - ehk siis sakslased, kes mul kulas on.


Muhe veinikeldri omanik selgitamas, kui lihtne ikkagi veini teha on.


Selline naen siis mina valja. Parematel paevadel :)


Ja saingi maitsta, kuidas on votta viinamarja poosast varske viinamari. Mis veinimeistri sonul polnud kull valmis, aga minu meelest maitses paris hea.


Teine veinikelder. Ilus sisustus, aga mitte nii sobralik omanik. Aga siiski ponev.Oliivioli koos saia ja oliividega pakuti ka. Maitsev.


Huvi veinimeistri jutu vastu.




Populaarseim koht, kus Bundabergis pilti teha. Nimelt on Bundaberg kuulus oma rummi poolest. Jah, ma ka maitsesin, ja kulastasin tehast ka. Huvitav mitmes mottes. Enam ma rummi ei joo :) Minuga koos vasakul Laura ja paremal Daniel.


Veidi joulumeeleolu Bundabergi. Humoorikas shoppamine koos sakslastega. Otsisime kuunlaid, et esimest adventi tahistada. Seda siin muuseas ei tahistata. Homme rohkem pilte Bundabergist, see oli toeliselt varvikas koht :)

Pole siia ilmatuma aega miskit kirjutanud. Juhtub ju igast asju, aga kuidagi ei teagi, mida oelda. Jah, lopuks ometi voib oelda, et uks koht on minu jaoks liiga soe. Toepoolest! See tunne, kui paike paistab lagipahe,tuult ei ole, ja seljas on pikad riided, et mitte ara poleda...ja seejuures veel tood teha. Jaaa, seda tunnet ei saa sonadega kirjeldada, sest nii ebamugav voib olla ainult Bundabergi poldudel:D Voi siis on hommik, ja vihma on sadanud, aga sina ronid ikka pollule, puksid saavad monusalt marjaks ja samal ajal tuleb paike valja. Kuumus ja niiskus kasikaes.Uhh. Vesi voolab naost alla ja kuigi ma kannan mutsi ja pluss 30 paiksekreemi, muutub nagu ikka veel iga paevaga tumedamaks. Karm vark.

Enamik packbackereid tuleb ja proovib tood ja lahkub siis nii kiiresti kui voimalik, sest too on meie veidi pehme ja arvutiseerunud generatsiooni jaoks siiski lihtsalt liiga raske. Mina veetsin siis Bundabergis kokku 5 nadalat. Tahendab, et ma olen voimeline tegema ukskoik kui rasket fuusilist tood. Jah, aga rikkaks siiski ei saanud. Aga palju uusi inimesi kohtasin. Nt sakslased Laura, Daniel, David, hollandlased Bobby ja Barry, roostlanna Linnea, jaapanlanna Rui. Maailm on suur ja lai, inimesed agedad.

Moni kohalik on muidugi siga ka. Hosteli omanik ei salli mind. Taitsa imelik mees. Ukspaev hakkas mulle selgitama, kuidas ikka peab maksma uuri. Mina uritasin selgitada,et kui ma korjan iga paev 3 tundi paprikaid, siis sellega ei teeni just markimisvaarset summat. Ja mida ma ei olenud, aga motlesin, oli, et ma eelistan esmajarjekorras suua, mitte uuri maksta.

Tema vaitis vastu, et mina olen ebaviisakas, ja mina leidsin muidugi, et tema on ebaviisakas ja utlesin talle ka seda. Aga raske on kakelda, kui ei saa oma emakeeles oelda seda, mida tahaks. Tana oli ta siiski viisakas. Paras porsas on see mees, ja tundub, et armastab rohkem meeste seltskonda kui naiste oma. Kui ta jatkab oma kummaliste kulgede demonstreerimist, laheb ta lihtsalt pankrotti.

Aga nuud on mul viimaks tunnipalgaga too ja moistlik, omamoodi isegi humoorikas farm. Selleparast olengi siin veel algava nadala ja siis kolin tagasi Newcastle'isse. Aitab subtroopikast. Isegi kui 20 mindi soidu kaugusel on ulisooja veega rand. Newcastle'is pidavat ka rannad olema. Eelmine kord ma neid ei nainud, sest terve 1.5 nadalat sadas vihma.

Sakslastele lubasin, et kui olen tagasi Euroopas, lahen neile kulla.