esmaspäev, 25. veebruar 2008

Igasuguseid pilte, mida siis enne ules pole pannud.



Vot sellises rannas kaisin puhapaeval. Kena, kas pole (A)?



Warren rannas. Kes enne veel moistnud pole, siis eksisteerib mu blogis vahelduva eduga kaks samanimelist inimest.:) Aga rand on toepoolest age. Siis kui mina sisse huppasin, oli moon, ja see tiris paris tugeva jouga ookeani poole....ja siis viskas lainega tagasi randa. Age oli.



Vot sellisel hulgal sisaldab meie maja alkoholipudeleid. Tegelikult eelistan mina sealt ainult valget porti, mis on selline monus magus naiste jook. Seda teeb meie kohalik veinimeister, kes on minu eelistustega juba kursis :)



Ja nii nagi ilmavalgust eelmine pilt. Tagapool Kathrin malestusvaarset vaadet jaadvustamas. Pilt on tehtud meie maja taga aias. Kuigi koht on ilus ja ruumi tegelikult palju, ei kutsu amblikud ja igasugused muud elukad uleliia agaralt pikali heitma.



Vaga sobralik kiisu, kes juba kaugelt ulihaalekate njaudega meid tervitab.



Maja, kus siis mina, neli sakslast ja Warren juba ule kahe kuu oleme elanud. Maja esiveranda kulge on kinnitatud muugi silt, aga seni ei ole keegi ostusoovi ilmutanud. Inimesi on kull palju labi voorinud, aga isegi minusugune vohik oskab oelda, et see maja on ehitatud odavalt ning selle renoveerimine (voi pigem uuesti ules ehitamine), on vaga kallis lobu. Voib-olla kallim kui uue ehitamine.

Lisaks on asukoht selline, et monikord tunduvad rekkad labi maja soitvat, mura on nii tugev. Samas pidavalt majade asukohta siin suhteliselt lihtne olema muuta - lihtsalt tostad masinaga teise kohta, sest maja on ehitatud dokkidele.



Selline kulaline oli Warreni autos. Ta uritas seda utleme ausalt, eestlase jaoks ikka suurt elukat valja saada (ja tundus, et saigi), aga randa soites ilmus karvane amblik armatuurlauale. Nii et meie oletused, et ta jai juba paar paeva tagasi kuhugi sissesoiduteele, osutusid valeks. Aga lisama peaks, et see tegelane on karvane ja kole, aga mitte murgine.



Mainisin enne, et kaisime loomaaias, nuud paar pilti loomaaiast kah.



Ja siis veel sellised elukad. Nendega oli selline naljakas lugu, et nad olid nii kaugel, et ma ei oieti ei nainudki, millest pilti teen. Hiljem sain siis fotoka ja arvuti vahendusel kah vaatepildist osa :)



Kulastasime surnuid, nagu Warren utles. Tegelikult jai kulastus suhteliselt luhikeseks, kuna minu kaamera otsustas jalle ules oelda. Kodak vaidab endiselt, et kui ma muretseks vastava patarei, ei tohiks probleeme olla. Noh, ma muretsesin selle - 40 dollarit, aga lisaks peaks ma ostma laadija, sest tegemist on laetava patareiga (80 dollarit) ja siis lisaks veel adapteri laadijale (veel moned monusad dollarid), sest konkreetne patarei ei sobi konkreetsesse laadijasse. Vot sellised agedad lood. Hetkel on mul rahast lihtsalt kahju.

Monikord tuleb ikka pahe mote, et poleks lihtsalt pidanud seda fotokat ostma, aga noh, pildid, mis ta monikord suvatseb teha, on siiski kenad. Ja mulle meeldib klopsida! Ainuke jama on, et seetottu ei ole mul endast eriti pilte.



Vot selline eksootiline naeb siis valja surnuaed Newcastle'i laheduses. Foto on tehtud koige vanemast osast uuema poole pildistades. Aga seal samas korval oli ka moni paris varske (valimuse pohjal otsustades), mis oli kaetud roosade kividega ja ilmselt oli seal veel ventilatsiooni ava (tundus vahemalt), nii et uks sakslane kommenteeris: "Nagu dushiruum!" Tapselt minu mote!



No ei saanud jatta seda fotot lisamata. On ju kummalise valimusega haud?



Hollandlane Bobby (kes on uhtlasi sakslase Laura poissober) koos Kathriniga tana Newcastles. Soogiks muidugi jalle fish & chips ning taustaks hollandi-saksa-eesti-inglisekeelne mula. Monus.



Uks pilt siis minust kah. Ei oskagi oelda, kas olen pruunim voi mitte (just seda mult eile hommikul kusiti, kui Marjamaa Kangile Eestisse helistasin), monikord ikka uritan jumet saada, aga seda koos paiksekreemiga. Ja noh, siis laheb pruunimaks ainult see, mis juba pruun - kaed ja nagu.

Ah, ja Priit soovis, et ma uuendaks oma blogi sagedamini, nii et ma nuud uritan! Kuigi jah, nende mone pildi uleslaadimine on votnud oma paar tundi juba...sest nett siin aeglasem. Jah, ja siis tervitan ma veel koiki oma sopru ja ema-isa-venda-vennanaist-mennut-koera ja kassi, sest sain Eestist paki katte. Vaga age! Toimib kull! Ja lubatud rohtude asemel ei olnud pulber, nagu mina unes nagin.

Uldse toimuvad imelikud asjad, kui ma magan. Kui ma enne raakisin eesti keeles ja katsusin seinu, siis eile raakisin ma juba unes inglise keeles, ja tana nagin vaga vagivaldset unenagu, kus ma samuti inglise keeles palusin, et see keegi mulle haiget ei teeks. Ei tea, olen segane.

Aga jah, mul ei ole aktsenti. Ja mina igatsen teid ka!

kolmapäev, 20. veebruar 2008

For Aden :). And if you don't know how to save them in your own computer then i can explane if we meet :)




pühapäev, 17. veebruar 2008

Puhapaevane meelelahutus

Tuli valja, et meil siiski on too ka puhapaeval, aga nagu arvata vois, polnud just markimisvaarselt rahvast kohal. Ja kui Laurat uskuda, ei leidunud seal palju rahvast, kellel poleks olnud pohmell...:)_Tana korjasime siis poosast valja halvaks lainud viinamarjakobaraid, selleks, et farmer homme viinamarju masinaga korjata saaks.

Reedel seevastu puhastasime poosaid taielikult - monel pool olid heas seisukorras viinamarjad enne ara korjatud, teises kohas oli koik korjamata jaetud. Kahju oli vaadata, kuidas kohati vaga ilusad viinamarjakobarad maha tuleb visata, aga nii see siin kaib. Veel nomedam on korjata logast rampsu ja teada, et ka sellest veini uritatakse teha. Nii et mitte iga Austraalia vein pole ilmselt joomist vaart, aga suur osa neist maitseb vaga hasti, eriti vorreldes selle kraamiga, mida Eestis veini pahe muuakse. Veini tase on ikka teine, kui elada veini piirkonnas.

Saatsin eelmisel reedel paki oma perekonnale ja ullatus, ullatus, see oli kohal juba eile! Age, kas pole! Ja koik oli terve ka. Ma olin tegelikult paris mures, sest saatsin kaks pudelit veini siinsest kohalikust Stroudi veinikeldrist, aga koik oli parimas seisukorras!! Vaga roomustav! Ja vein maitses venna ja ema sonul vaga hasti. Nad teevad siin toesti head kraami. Isegi mina armastan seda, kuigi ma ei ole eriline veini sober.

Nii et tanane paev moodus vesteldes, viinamarju loopides (neid sadas igast kaarest)ja imelikke nalju visates. Ah, ja Warren kusis mu blogi aadressi. Alguses ma arvasin, et paris hea mote ju, sest ega peale piltide ju miskit aru ei saa, aga vot, siis ta lisas, et tal on eestlasest sober Sydneys... Nii et Warren,kui sa sellest osast siin blogis aru saad, siis ma usun, et sa toesti kontakteerusid oma sobraga :):)

Moned pildid ka.



Warren pastakaga, mille mina kinkisin, sest arvasin, et see sobib talle hasti. Talle nimelt meeldivad vaga erksavarvilised kindad, umbes sama erksavarvilised kui see pastakas. Tundus, et talle meeldis kingitus vaga ja nuud kasutame me seda enda nime ja tootatud aja kirjapanekuks. Parast kingituse saamist arvas ta, et mul siiski on olemas huumorisoon (A), ei olegi nii tosine, kui alguses tundusin.



Vihm lahenemas.

Ah, ja tana uuriti mult umbes sajandat korda, kas ma raagin saksa keelt, aga seekord lausa Sveitsi saksa keelt. Ei, ma raagin eesti keelt ja inglise keelt ja saan aru saksa keelest ja natuke soome keelest ja natuke vene keelest. Aga kas ma ikka saksa keelt raagin ka? Ei raagi. Selleparast raagin ma sakslastega ka ju inglise keeles! Aga tore oleks saksa keelt jalle nii hasti osata, et saaks raakida, sest siis saaks ei tea millest jahvatada, ilma et kohalikud aru saaks. Oleks omaette lobu.

reede, 15. veebruar 2008

Illustreerime tegelikkust

Tana tegin pilte ka meie huvitavatest tookaaslastest. Paev oli uldiselt sundmustevaene, algas bossi iroonilise tervitusega Morning, Emily, ja jatkus naljaga, et mu kollane vihmakeep on nagu kondoom (ei tea kull millisel viisil?) ning nii kui nii votan ma selle varem voi hiljem ara, sest are you really expecting rain today? Nojah, vihma ei tulnud ja ara ma selle votsingi.Sonastades kusimuse valesti, pilas Warren, teine boss, et jah, ta muretseb mulle traktori, millele keep peale panna. Millist varvi traktorit ma eelistan? Ja kui ma andsin keebi Jasonile, et see selle traktorile paneks, viskas see selle maha. Monus on olla pidev pilaobjekt. Mulle meeldib, jah.

Ah, ja siis todes Warren, et mul toepoolest on juuksed peas. Jap, iga paev, aga enamasti kannan ma tool olles peapaela, nii et ma shokeerisin neid oma juustega. Metsik! Aga lisaks arvas ta vaga meeldivalt, et ma olen uks imelik backpacker - pidevalt nii puhas. Kummaline.


David,Daniel, Laura ja filipiinlanna Elma, kes on alati vaga positiivselt meelestatud. Korjab kiiresti ja viskab sinna juurde alati nalja. Kuuldavasti korjab ainult selleparast, et on Jasoni hea sober, mitte finantspohjustel. Ja kuuldavasti on ta viinamarju korjanud juba pea kaks aastakummet. Tagapool paremal Craig ja eespool paremal Elma mehe isa, keda Elma kutsub Daddyks.


Selline naeb valja meie puhkepaus, mida kohalikud kutsuvad siin smoukoks (ei ole orna aimugi, kuidas seda kirjutama peaks), ilmselt on nimi tulnud suitsetamisest.




Warreni eriline lemmik Laura. Vot selline paev siis. Seiklused toopollul jatkuvad esmaspaeval. Kui kauaks, see on iseasi, sest viinamarja korjamise hooaeg loppeb ara.

neljapäev, 14. veebruar 2008

Bloody Estonian!

Tana olin ma siis bloody estonian ja Emily from hell ja koik muud napakad nimed veel. Oeh, nuud on mul totakatest naljadest korini. Pariselt! Homme olen tosine ja jaadvustan oma lonkava fotokaga napakad tookaaslased!

Vot siis nii. Nuud lahen tahistan sakslaste Austraalias oleku 6 kuud veiniga veini istandusest, kus me homme jalle tootame. Homme on meil koigil kindlasti too tuju. Umbes nagu tana, kus peamiseks aktiivseks ajaviiteks oli viinamarjasoda! Age:P

Ah, ja muuseas uute andmete jargi elab Eestis 3-4 inimest ja see on vaikne maa (kusimus oli, et kas see on vaikne maa), tahenduses, et ega inimesed siin sellest eriti kuulnud ei ole.

Ahjaa, tana minu Austraalia tookaaslane, kelle nimi on ka muide Craig, arvas, et annab mulle pool tagasipiletiraha (u 700 dollarit), kui ma meie bossi viinakate korjamise kaaridega suskan. Pean selle ule natuke motlema, tosiselt. Jason on tore mees, ta ju viinakaid vastu ei loobi ja ta on vaga kindel, et ma ei tee talle viga. Revenge is two way road, nagu siin oeldakse.

Aga vaated, mis viinamarjaistandusest avanevad, on lihtsalt vapustavad. Seda todesin ma tana farmerile, kes avastas mu lihtsalt ringi vahtimas ja viinamarju soomas.

laupäev, 9. veebruar 2008

Keerake selg, Emily tahab wcsse!

Tana oli ka age paev. Algas see nagu ikka kell 4 hommikul...tugeva vihmasajuga meie asulas, Hunter Valleysse joudes selgus, et farmer oli tuhistanud meie viimase toopaeva, sest istanduse viinamarjad olid liiga hapuks lainud ja nende korjamine uleliia kallis lobu. Soitsime siis teise farmi, kus ootas too...Parkisime uhte kohta, mis osutus valeks, ja siis parkisime teise mudasesse teeaarde. Loomulikult jaime parast jalle kinni :)

Aga enne veel joudis kohale meie boss Jason (kes jouab alati viimasena) ning alustas hommikuste idiootsustega :@. Uurisin talt, kas siin kuskil laheduses tualetti ka kasutada saaks, aga koigepealt viipas ta mulle esimest ettejuhtuvat puud ja kui ma arvasin, et see ei sobi, karjus ta ule valjaku: hei, inimesed, keerake selg, Emily tahab wcsse! Lahe! Lubasin ta sargi kaaridega, mida kasutame viinamarjade loikamiseks, katki loigata, aga ta ainult naeris. Ahaa, vaatame, kes naerab viimasena (A)!

Aga edasi pakkus ta viisakalt oma autos istet, sest tee viinamarjaistanduseni laks labi kahe vaikse joekese (mis on tekkinud tanu nii suurele hulgale vihmale), ja muda, mis tahistas tee kohta.

Aga kui olime tootanud ainult tund aega, hakkas vihma nii tugevalt sadama, et farmer otsustas korjamise katkestada, sest arvas, et ei saa enam traktoritega nendest jogedest labi. Et meie kallis boss oli selleks ajaks kuhugi hajunud, tuli tee autode juurde ette votta jalgsi. Esimesest joekesest sain labi teise bossi autos (kes meid maha pannes utles mulle, et naed, ma ei ole ju paris koletis!:D), aga teise uletasin saabasteta, palja jalu labi vee sumades. Sakslased vaitsid, et esimese joe juures oli neile tutvustatud marjuhaana taime (A). No naed, mis ma koik maha magasin!

Ja siis lopuks tagasi autode juurde, kuigi enne veel paris tagasi joudmist kohtasime farmeri naist, kes naljaga ja ilmselt mitte nii naljaga pooleks uuris : who wants to buy vineyard? ehk kes tahab osta viinamarjaistandust? Jah, paris nutune paev, sest lisaks meile oli seal korjamas veel teinegi grupp inimesi, ja koik need inimesed tuli tagasi kutsuda. Ei teagi, kelle jaoks see kallis lobu on, kas meie otsese tooandja voi farmeri jaoks, sest meile lubati tunniajase too eest siiski maksta 3-4 tunni too tasu.

Auto juurde tagasi joudes vahetasime riided ja loomulikult jaime autoga kinni. Aga siis moodusid mingid mehed ja aitasid lukata. Ja teel koju tagasi olimegi.

reede, 8. veebruar 2008

Uks keeruline paev


Vihma aina sajab ja viinamarjad naevad aina koledamad valja. Avastasin, et mul on vahemalt uhe sordi viinamarja mahla vastu (selle mahla vastu, mis valja tuleb, kui viinakat veidi liiga tugevalt pigistada) allergia. Vot siis nii. Sakslastel pole muidugi midagi. Nagu alati (A)! Aga aitab, kui panna rohkem riideid selga ja muretseda rohkem kindaid.

Ah, usun, et see oli teisipaev, kui viinapuude ridade vahel oli umbes pool meetrit soppa ja vett, ja meie olime oma Ford pikapi parkinud suhteliselt pollu lahedale, nagu koik teised. Aga teistel on enamikus neljarattaveolised tosised toosoidukid.

Ja kui koik teised lahkusid ilma suuremateta probleemideta, siis meie jaime mutta kinni. Tosiselt. Alguses uritas uks tookaaslane Greg meid koiega valja tommata, hiljem tuli traktor, mis puksis meid mitmest kunkast ules ja tostis autot nii kuis vaja, ja kui me siis lopuks sellest mudamulkast valjas olime, ei lainud auto enam kaima.

Sakslased otsustasid siis kohalikku automehaanikut oodata, aga kuna see ei ilmunud ega ilmunud, otsustasime siiski jampsiva autoga edasi karutada, kuni Cessnockini, kus on kohutavalt kehva auto Fordi esindus.

Sealsed toomehed tundusid tegevat koike muud peale auto vaatamise, et ikka tunni tasu kasseerida, ja lopuks kui ma siis sealt konditsioneeritud ohuga esindusest oma margade riietega valja sain, olin nii maru vihane, et oleks voinud kellegi ara suua. Aga selle asemel laksin poodi ja ostsin kuuma shokolaadi. Voin vanduda, et sealne muuja, ja teised kulastajad poes vaatasid mind kui kodutut, sest mul oli tookaaslase suur ja marg ja mudane sark seljas, veel mudasemad puksid jalas...ja ma nagin haletsusvaarselt oudne valja.

Ilmselt oleks pidanud mainima, et sellel paeval oli enne terve aja taevast alla kallanud, nii et kuuele tunnile veele ja margadele riietele lisandus konditsioneeritud ohustik ja lodisemine, veel vihma, veel vihaseid inimesi.

Aga nuud hoiatavad kohalikud alati, et me mudamulgastele liiga lahedale ei soidaks. Ja koik ootavad huviga, kas me ka see kord oma autoga minema saame. Vot siis sellised huvitavad hetked. Malestusvaarne paev. Tais soppa, hapuks lainud viinamarjade loopimist, ja muidu muksimist, et tookaaslased ikka sugavamale mudasse vajuks, voi suisa vette astuks. Igavaks ei lahe!


Viinamarjaistandus hommikul. Uldiselt algab meie paev 6.30, mis tahendab kell 4 ules tousmist, sest me elame Hunter Valleyst 80-90 kilomeetrit ranniku poole. Pilt on Davidi oma, sest minu kaamera ajab endiselt kitse.




Vot selline ilus pilt avanes tana hommikul viinamarjaistanduses, kus oleme nuud kaks paeva jutti tootanud, ja tootame homme ka veel. Jubedad viinamarjad, aga tore farmer. Tana jai traktor niimoodi soppa kinni, et lohkus uhe viinamarja rea alguse.



Ah, 6. veebruaril sai tais viis kuud.

pühapäev, 3. veebruar 2008

Kohalikud ja voorad aega viitmas

Ja moned viimase aja pildid ka. Seekord siis minust, sakslastest ja kohalikust elanikust.





Sakslased Laura (tagapool), Kathrin, Daniel ja mina, puudub David, kes tegi ilmselt pilti. Sel ohtul tahistasime Laura 19ndat sunnipaeva. Noored, need sakslased. Aga kogenud olujoojaid (A).



Loomaaed Cessnocki lahedal (seal asub ka Hunter Valley, kus on enamik viinamarjakasvatusi koondunud).

Uue hooga viinakaid korjates

Nuud korjan viinamarju. Seltskond on pehmelt oeldes kirju, peale meie viie overseas inimese ehk siis minu ja nelja sakslase on koik kohalikud. Ahh...inimesed voivad olla ikka imelikud.

Enamiku paevast (mis voib kesta 4-10 tunnini) ajavad nad oma small talki, aga kuna nad ei tundu olevat eriti haritud, kaib jutt enamasti inimeste seksuaalelu, boyfriendide, girlfriendide, abielu ja laste umber. Abielu ja lapsed on jutu viisakam osa...

Ukspaev uks muhedamaid naisi uuris, kas Eesti on olnud Inglismaa asumaa, sest mul olevat nii hea inglise keel. Ja teine uuris sama viisakalt, kas Eestis narkotsi ka on, sest tead ju kull (naitas rohelist rulli keeratud lehte) tema suitsetab seda. Sel hetkel oli ta kah kuskil korgustes. Ja kuna ma viis tundi seda segast mola kuulata ei tahtnud, ja kuulasin selle asemel muusikat, kuulsin ma parast tuuriga, et olen a bit rude person. Ega jah, parem olen rude kui kuulan nii pikalt ilma igasuguse loogikata mula. Jah, voib-olla peaks lihtsalt utlema, et tegemist on kultuuriliste erinevustega. Mis on ka kindlasti tosi, sest mulle tundub, et eestlastel, nagu ka sakslastel ei ole seda small talki harjumustki. Ruttu asja juurde pigem...ja kui midagi oelda ei ole, siis olen parem vait.

Viinamarju on olnud igasuguseid. Kuna siin sadas just vahetult enne viinamarjade loplikku valmimist hasti palju vihma, siis laks suurem osa saaki pahaks. Voi...see oleneb ka farmist ja pinnastikust: korra korjasime ka vaga suuri kobaraid ja ilusaid varskeid viinamarju, aga ulejaanud viis paeva siiski mitte. Ilmselt peab tegemist olema ikka vaga suurte rahadega,kui veinimeistrid ka selle saagi ara tahavad korjata ja selleks nii paljudele inimestele maksavad. Ja nagu mulle selgitati: ka sellistest viinamarjadest saab teha head veini, kui on hea veinimeister ja hea keemia. Vot siis selline retsept:D.


Veinitootjaid ja lihtsalt viinamarjade kasvatajaid on ka olnud igasuguseid: olenevat saagist nad kas naeratavad, pakuvad olut ja tanavad too eest voi ahvardavad too eest mitte maksta, kui me korjame liiga pahaks lainud ja mainivad oelalt, et me oleme seal korjamas ainult seetottu, et saak on liiga pahaks lainud, selleks et kasutatada korjamisel masinat. Vot siis jah, igasuguseid inimesi leidub.

Ah, veel uks hea kusimus: mis keelt Eestis raagitakse? Kui vana sa oled, kust sa parit oled, mis tood enne tegid ja kaua Austraalias olnud (kas sulle meeldib) on juba niiii leierdatud kusimused, et ma motlen, kas mitte hakata suvalisi vastuseid valja motlema, sest muidu laheb vastamine vaga igavaks.


Ah, mu nimi on viimasel ajal inimestele katsumuseks osutunud. Olen Hayly, Helle, Helen, Emily ja veel muud. Kuuled, ema, liiga keerulise nime panid! (hahaa). Ah, ja poole paevast veedan ma uusi inimesi veendes, et ma ei ole sakslane, kuigi neli teist on sakslased. Ahh.,...huvitav, miks ma nendega kull inglise keeles raagin sel juhul:D:D? Aga nad oskavad eesti keeles oelda tere, minu nimi on..., olen saksamaalt, naps, hunt, kirsi-jogurtimaitseline:D (see oli eesti kommidel, mis tookaaslased saatsid).

Kohalik veinimeister utles, et tema solki veini sisse ei pane. Tema veinid on toeliselt head. Kaisime tana jalle varusid taiendamas. Ja sakslased on agedad tookaaslased, korjavad kiiresti ja korralikult. Seda ei saa alati oelda kohalike kohta, kuigi moned farmerid ei taha naha oma poldudel vooraid, sest nad arvavad, et kohalikkudel on rohkem kogemust. Mis enamasti on vist ka tosi.

Ahjaa, ja moni paev on pollul 40 kraadi sooja. Huvitav.