Tana oli ka age paev. Algas see nagu ikka kell 4 hommikul...tugeva vihmasajuga meie asulas, Hunter Valleysse joudes selgus, et farmer oli tuhistanud meie viimase toopaeva, sest istanduse viinamarjad olid liiga hapuks lainud ja nende korjamine uleliia kallis lobu. Soitsime siis teise farmi, kus ootas too...Parkisime uhte kohta, mis osutus valeks, ja siis parkisime teise mudasesse teeaarde. Loomulikult jaime parast jalle kinni :)
Aga enne veel joudis kohale meie boss Jason (kes jouab alati viimasena) ning alustas hommikuste idiootsustega :@. Uurisin talt, kas siin kuskil laheduses tualetti ka kasutada saaks, aga koigepealt viipas ta mulle esimest ettejuhtuvat puud ja kui ma arvasin, et see ei sobi, karjus ta ule valjaku: hei, inimesed, keerake selg, Emily tahab wcsse! Lahe! Lubasin ta sargi kaaridega, mida kasutame viinamarjade loikamiseks, katki loigata, aga ta ainult naeris. Ahaa, vaatame, kes naerab viimasena (A)!
Aga edasi pakkus ta viisakalt oma autos istet, sest tee viinamarjaistanduseni laks labi kahe vaikse joekese (mis on tekkinud tanu nii suurele hulgale vihmale), ja muda, mis tahistas tee kohta.
Aga kui olime tootanud ainult tund aega, hakkas vihma nii tugevalt sadama, et farmer otsustas korjamise katkestada, sest arvas, et ei saa enam traktoritega nendest jogedest labi. Et meie kallis boss oli selleks ajaks kuhugi hajunud, tuli tee autode juurde ette votta jalgsi. Esimesest joekesest sain labi teise bossi autos (kes meid maha pannes utles mulle, et naed, ma ei ole ju paris koletis!:D), aga teise uletasin saabasteta, palja jalu labi vee sumades. Sakslased vaitsid, et esimese joe juures oli neile tutvustatud marjuhaana taime (A). No naed, mis ma koik maha magasin!
Ja siis lopuks tagasi autode juurde, kuigi enne veel paris tagasi joudmist kohtasime farmeri naist, kes naljaga ja ilmselt mitte nii naljaga pooleks uuris : who wants to buy vineyard? ehk kes tahab osta viinamarjaistandust? Jah, paris nutune paev, sest lisaks meile oli seal korjamas veel teinegi grupp inimesi, ja koik need inimesed tuli tagasi kutsuda. Ei teagi, kelle jaoks see kallis lobu on, kas meie otsese tooandja voi farmeri jaoks, sest meile lubati tunniajase too eest siiski maksta 3-4 tunni too tasu.
Auto juurde tagasi joudes vahetasime riided ja loomulikult jaime autoga kinni. Aga siis moodusid mingid mehed ja aitasid lukata. Ja teel koju tagasi olimegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar