Vihma aina sajab ja viinamarjad naevad aina koledamad valja. Avastasin, et mul on vahemalt uhe sordi viinamarja mahla vastu (selle mahla vastu, mis valja tuleb, kui viinakat veidi liiga tugevalt pigistada) allergia. Vot siis nii. Sakslastel pole muidugi midagi. Nagu alati (A)! Aga aitab, kui panna rohkem riideid selga ja muretseda rohkem kindaid.
Ah, usun, et see oli teisipaev, kui viinapuude ridade vahel oli umbes pool meetrit soppa ja vett, ja meie olime oma Ford pikapi parkinud suhteliselt pollu lahedale, nagu koik teised. Aga teistel on enamikus neljarattaveolised tosised toosoidukid.
Ja kui koik teised lahkusid ilma suuremateta probleemideta, siis meie jaime mutta kinni. Tosiselt. Alguses uritas uks tookaaslane Greg meid koiega valja tommata, hiljem tuli traktor, mis puksis meid mitmest kunkast ules ja tostis autot nii kuis vaja, ja kui me siis lopuks sellest mudamulkast valjas olime, ei lainud auto enam kaima.
Sakslased otsustasid siis kohalikku automehaanikut oodata, aga kuna see ei ilmunud ega ilmunud, otsustasime siiski jampsiva autoga edasi karutada, kuni Cessnockini, kus on kohutavalt kehva auto Fordi esindus.
Sealsed toomehed tundusid tegevat koike muud peale auto vaatamise, et ikka tunni tasu kasseerida, ja lopuks kui ma siis sealt konditsioneeritud ohuga esindusest oma margade riietega valja sain, olin nii maru vihane, et oleks voinud kellegi ara suua. Aga selle asemel laksin poodi ja ostsin kuuma shokolaadi. Voin vanduda, et sealne muuja, ja teised kulastajad poes vaatasid mind kui kodutut, sest mul oli tookaaslase suur ja marg ja mudane sark seljas, veel mudasemad puksid jalas...ja ma nagin haletsusvaarselt oudne valja.
Ilmselt oleks pidanud mainima, et sellel paeval oli enne terve aja taevast alla kallanud, nii et kuuele tunnile veele ja margadele riietele lisandus konditsioneeritud ohustik ja lodisemine, veel vihma, veel vihaseid inimesi.
Aga nuud hoiatavad kohalikud alati, et me mudamulgastele liiga lahedale ei soidaks. Ja koik ootavad huviga, kas me ka see kord oma autoga minema saame. Vot siis sellised huvitavad hetked. Malestusvaarne paev. Tais soppa, hapuks lainud viinamarjade loopimist, ja muidu muksimist, et tookaaslased ikka sugavamale mudasse vajuks, voi suisa vette astuks. Igavaks ei lahe!
Viinamarjaistandus hommikul. Uldiselt algab meie paev 6.30, mis tahendab kell 4 ules tousmist, sest me elame Hunter Valleyst 80-90 kilomeetrit ranniku poole. Pilt on Davidi oma, sest minu kaamera ajab endiselt kitse.
Vot selline ilus pilt avanes tana hommikul viinamarjaistanduses, kus oleme nuud kaks paeva jutti tootanud, ja tootame homme ka veel. Jubedad viinamarjad, aga tore farmer. Tana jai traktor niimoodi soppa kinni, et lohkus uhe viinamarja rea alguse.
Ah, 6. veebruaril sai tais viis kuud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar