Nuud siis Stroudis tagasi, sest ilmselgelt maasikakorjamisega rikkaks poleks saanud. Omanik David Jennings lihtsalt unustas utlemata, et tegemist on hooaja lopuga, ning ametlikult peaks tood nimetama maasika otsimiseks, mitte maasikate korjamiseks. Nii kena!
Majutus oli see-eest vapustavalt kena ja odav! Omanikud vaga armastusvaarsed: minu viimane ohtu seal loppes Tasmaania siidri, piruka ja omatehtud jaatisega (lisaks vaarikad!)! Uhh! Vaga hea.
Aga Tasmaania iseenesest oli vaga kena loodusega maanurk, mille elanikud ilmselgelt arvavad, et koik uleliigne saab havitatud poletamise teel. Maasikakasvatuse ulevaataja mainis, et saarel on metsatoostus, mis iga 15 aasta tagant kasvanud metsa maha saeb ja siis ulejaagid ara poletab. Ulejaake on palju, aga kui kohalikud seda kuttepuudena tahaks kasutada, siis selle eest tuleb neil kenasti maksta. Nii et ilmselgelt on lihtsam ara poletada.
Korvalolev pilt oli tavaline hommik maasikapollul, paike oli juba korgel, aga labi udu ja suitsu miskit eriti naha ple. Sellel saarel oligi vaga kummaline pilti teha, pidevalt tundus, et pilt tuli udune, aga tegelikult oli loodus pidevalt udune ja suitsune. Imelik, justkui vajaks puhtaks pesemist.
Lisaks on tavalised metsatulekahjud (pidev ving ja punane kuma ule magede) ning kohalikud teevad tihti oma aias loket. Nii et tosine tulemaa. Uhel ohtul oli kuu taiesti oranz ja meie majutuse peremees nentis, et kuu varv on pohjustatud kogu sellest saastast, mis ohus leidub.
Kaisime sakslastega Hobartis, mis on Tasmaania pealinn, ning vallutasime kohaliku maetipu Mnt Wellingtoni, mis peaks (kui ma oigesti maletan) olema 1270 meetrit. Jube kulm oli, aga avanev vaade oli vapustav. Ja kohalikul laupaevasel turul kaisime ka: oi kus oleks ostnud, kui raha oleks olnud! Vaga palju kena ja varvilist kasitood. Mmm, ilus. Soogiks sakslaste traditsioon bradwurst (ilmselt kirjutatakse teistmoodi, aga nii see vahemalt kolas:D).
Sugist oli ka palju juba naha: karbseseened ja tammetorud ja ounad, mida majutuse omanik meile lahkelt pakkus (ikka ainult ounu st :D). Ja lisaks muidugi vaiksed vallabid ja imelikud rotimoodi tegelased, ja opossumid. Tasmaania kuradit ei kohanud, aga turul sai naha vaga agedaid pilte sellest loomast. Muhe patt tundus.
Vot siis nii :) Sakslased suunduvad nuud ilmselt lahima moistlikuma too poole Victorias. Mina loodan vahelduseks leida siin moistliku too. Oleks monus, ma motlen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar