Igasuguseid motteid on sojast, rahast ja reisimisest. Purdumagedes ja piimajogedest ka

Kuna see jutustus mul ongi siin vaga pildiliseks kiskunud, siis lisan veel moned :) ponevatest asjadest, mida tana kohalikus alevis ringi jalutades markasin. Mulle ikka meeldivad kangurud, kuigi eile soin kanguru vorsti ka. See nii hea ei olnud kui praetud kanguru liha.

Aga muuseas, enne veel, kui jarjekordsed armastusvaarsed portreed kangurudest, panen ma ules hoopis uhe pildi malestusmargist, mis suure toenaosusega jalle puhendatud II maailmasojale. Ja miks? Sest sakslastega koos reisides on saanud selgeks, et vahemalt Austraalia jaoks on koige porutavam mineviku sundmus endiselt II maailmasoda. Vaga kummaline suhtumine minu meelest. Kuigi ka Eesti tundub elavat minevikus (alati, kui iseloomustada meie riiki, tuleb peatuda ju ajalool ehk siis minevikul), pole selleks enam maailmasoda, vaid nn vene aeg. Nii et jah, ka meie elame minevikus, aga mitte nii kauges vahemalt.

Ah, ja tegelikult ei paista austraallastel kui Euroopast vaga kaugel elavatel inimestel sellest nii tahtsast sojast eriti elutervet ja intelligentset ulevaadet olevat. Naiteks suudistati "minu" sakslasi selles, et nad ei taha tunnistada oma vigu ja suud sojas (jah, eks need 20aastased ikka ole suudi?), ja teisest kuljest nt Sydneys tervitati neid sonadega Heil Hitler! Jaa, kurikuulus rahvus need sakslased, koik teavad, et nemad olid sojasuudlased. Eriti midagi muud vaevaks ei voeta teada.

Tegelikult olid need minu sakslased, eriti moni neist selle teema suhtes vaga vaga haritud ja teadlikud ning Hitleri-tervitused laksid nii monelegi hinge. Viinamarju korjates sain taiendatud ulevaate sojast ning selle tagajargedest. Ponev oli, sest meie ajaloo tundides kasitletakse peamiselt ikkagi ainult Eesti rolli ja seda, kuidas mojutas soja tulemus Eestist. Uldisem pilt oli minul kull puudu.

Ja kui tegelikult motlema hakata, siis Austraalia osalemine koikides sodades on uldse humoorikas minu meelest. Ma saan loogiliselt vottes aru, miks Eesti osaleb (meie suure ja kalli naabri parast, ehk siis turvalisuse kaalutlustel), aga sellest ma kull kuulnud ei ole, et keegi Austraaliat okupeerima tahaks hakata. Hahaa! Aga noh, Austraalia on ju enamiku asju ule votnud Ameerikalt (Kuuldavasti pidi kohalike seas New South Wales olema justkui Ameerika, Queensland siis Kanada ja Victoria Mehhiko, ei tea, mis see Laane-Austraalia siis olla voiks?!), nii et kui Ameerika laheb sotta, laheb Austraalia ka. Mhmh.

Raakisin tana Margusega ja tema jalle poetas, kuidas luges Eesti Ekspressi ja seal kirjutati, milline paradiis on Austraalia. Ai mind ajas vihaseks. Mitte et mulle ei meeldiks maa, ja et ma kahetseks tulemist. Ei kahetse, ei usu ka, et kunagi kahetsema hakkaks, aga moned asjad on kull sel korral ajakirjanduse vahendusel veidi ahmastunud.

Ma tegelikult usun, et siin on voimalik raha teenida. Heal aastal. Raha on vaja muidugi selleks, et reisida, sest Austraalia on suurem kui Euroopa ning kuna see on omaette manner ja seetottu isoleeritud, on hinnad selle vorra palju krobedamad. Ilmselt on hindade krobeduses suudi ka backpackerite hordid, kes siit enne labi on jooksnud ja sellega lubanud hindu kruttida (ma motlen just vaatamisvaarsuste hindu). Toit on ilma meie abita ka kallis.

Probleem on lihtsalt selles, et see aasta ei ole hea aasta. Pohjas (nt Bundaberg) oli eelneval aastal kulm talv, lounas (nt Victoria) vahetult enne saagi valmimist kuumalaine ning siin keskosas, kus mina endiselt paiknen, sadas enne viinamarjade valmimist ja valmimise ajal mitmeid nadalaid vihma. Kui saaki pole, ei ole ka raha, sest enamasti makstakse ju koigile korvi, ambri, karbi pealt. Ja see on lihtsaim (mitte fuusiliselt) ning tulusaim too. Heal hooajal. Kui ei ole raha, siis ei reisi ka pidevalt, sest nadal backpackeri hostelis (uhe voodikoha eest) voib maksta kuni 160 dollarit, pluss sook ning reisimise puhul reisikulud. Vot siis nii. Ei ole pudrumagesid ja piimajogesid - sel aastal.

Ja kui see nuud tundub virisemise ning vingumisena, siis on voimalus alati mitte lugeda :) voi on voimalus... uskuda, sest ka nendel, kellel oli alguses kovasti raha kaasas ning ka tagasilennupilet olemas (minul polnud, nii et selle kogumisele laks ka aega) ning kes on tootanud sama palju voi isegi rohkem aega kui mina, on samuti uks mure. Raha mure. Nii et tulles tasuks olla realistlik...Mis ei tahenda, et Eestist peaks rohkem raha kaasa votma. Siinsed hinnad poletavad suure Eesti rahasumma sisse kohe augu, nii et parem seda nautida Eestis ning olla valmis kohe rabelema ja kovasti organiseerima. Kohe algselt siia saabudes. Aga noh, organiseerimine ja teadmine, kuidas siin hakkama saada, tuleb kah ju ajaga. Jah, kahe otsaga asi - voi kumne - see Austraalia.

Lisaks veel majandus, sest hetkel tundub kull, et iga teine maja siinses piirkonnas on muua - mis tahendab ju lihtsustatult, et inimesed ei suuda maksta laenu. Ning kui koik on muudud, kerkib rendimajade hind, sest kuskil peavad ju needki inimesed elama. Voi siis elavad tanaval ja autodes, nagu Austraalia marie claire kirjutas. Nukker. Ei kola nagu paradiis?

Aga ma motlen, et ma selle tahtsa Uluru kivi juures tahaks ikka ara kaia. Kull selle raha ka ikka leiab :) Ja siis veel Sydney Harbouri silla peal ronida ning voib-olla Sydney laupaevasel turul veidi suveniire osta. Melbourne'i vist rahakott enam ei kanna.

Loodus ja loomad on siiski vapustavad. Nii et voiks olla paradiis, kui poleks seda inimeste loodut sellega koos.

Ah, ja muuseas, mul on uus nimi. Effi! Heli on lihtsalt liiga keeruline. Aga muuseas tana pakuti mind kohe kas eestlaseks voi latlaseks, ei olnud ma mitte inglane ega sakslane seekord. Olen toelise eestlase nagu?