Meri

Vot selline ilm oligi eile. Kuigi peab tapsustama, et mitte igal pool...aga just Thorntonis, kus me tootasime, oli kohutav tuul...kohutav! Uks vaga vaga vaga suur puu kukkus korvalaias tuulega umber. Onneks mitte meie poole. Lomastas ainult naabri tagumise aia. Neid puid pidavat kutsutama widowmakeriteks, ehk siis lesestajateks... Kui inimene ette jaab, siis ei ole kusimuski, milline on tulemus. Et aga tegemist on Austraalia kohalike liikidega (see konkreetne oli gumtree), siis ei luba kohalik omavalitsus neid omavoliliselt maha votta...

Newcastle'i Stockton beachil Warreni sonul eriti suured lained polnud, sest tuul oli merele, mitte merelt. Aga vaatepilt oli minu meelest sellegipoolest vaga kena.

Kiire Melbourne

Melbourne sai kiiresti vaadatud, sest lend, millega tagasi tahtsime tulla, oli valja muudud, nii et tulime varasemaga. Aga see-eest oli Melbourne ka vaga ilus ja kuidagi sujuv linn. Vahemalt meie jaoks.

Esimesel oosel leidsime uhe backpackerite hosteli, mis muuseas ei olnud koige oudsem mitte, ja asus peaaegu kesklinnas. Teisel ool leidsime koha taitsa kesklinnas, koikide vaatamisvaarsuste ja muidugi Crowne kasiino laheduses. Esimesel ohtul kaotasin 3 dollarit ja teisel voitsin 40. Vaga tore. Minu senisest parim voit :) Korra enne olen manguautomaatidega voitnud 20 ja loteriiga 10. Nagu ilmselt aimata voib, on siin tegemist umbes nagu rahvusliku spordialaga, nii et ega ma ei saa ju ka korvale jaada. Ilmselgelt minust Austraalia loteriivoitjat ei saa, aga vaga halb onn mul ka pole olnud. Taitsa kenasti keskmine.

Aga kena linn oli jah, kuigi vaga krobe juba, ja tuuuuuline. Aga lennukis maha oeldud 30 meetrit sekundis mina ei tabanud.

Esimene ohtu kulastasimegi Crowne Plazat, sest kasiino umber on seal terve shoppamiskompleks. Moned baarid ja pubid olid ka veel avatud. Proovisime pizzat ja uhe koogi, aga nagu minul toiduvalikutega juhtub, ei karjunud ma parast maitsmist vaimustusest. Ei tea, mul lihtsalt sellega millegiparast ei vea. Teised valivad alati parema maitsega kraami :) Aga soodav oli, kuigi jah Melbourne'i puhul raagitakse alati, et vot just see on OZi linn, kus saab hasti suua, kus osatakse suua teha. Voib-olla..., aga mina valida ei oska:)


Teisel hommikul kobisime varakult hostelist valja, leidsime kena oobimiskoha ning asusime Victoria turgu vallutama, sest nagu valja tuli, ei ole see mitte ainult nadalavahetuseti, vaid ka nt teisipaeval.

Vaga ponev oli: eriti meeldisid mulle kangurunahast asjad, aga noh, 300 dollarit koti eest mina valja kaima nous polnud. Kuigi jah, niiii pehmet karusnahka polnud mina enne veel katsunud. Monna tunne.


Ah, unustasin lisada, et turule saime trammiga, mis pidavat eksisteerima siinsel mandril ainult Melbourne'is. See eriline eksootika ei olnud:), kuigi jah, trammipeatustes olid trammifirma tootajad, kes huudsid saabuvate trammide sihtkohta, ja kellelt oli voimalik juhatust kusida. See oli erinev.
















Igatahes huppasime siis jargmisse trammi ja soitsime St Kilda rannarajooni, kus on samuti hulganisti igasuguseid kohvikud, ja muidugi rand. Enne veel aga kulastasime vaatetorni Rialto Towers (253 m ja uhtlasi korgeim kontorihoone louna poolkeral), kust avanes vaaaga ilus vaade. Minule kohaselt, kui mind kuhugi korgele lastakse, on ilm pilves ja sompus, aga vaade oli ikkagi age.

Pasta ja koogid maitstud ning rand vaadatud, huppasime tagasi trammi ning tagasi oobimiskohta, kust peale peatust kasiinosse ja 40 dollarit voitma. Ning hommikul vara lennukile, mille piloot informeeris meid roomsalt, et saabume troopilisse 12kraadisse Newcastle'isse ning nagu nagu naha Virgin Blue toesti lendab kiiresti, sest valjusime lubatust hiljem ja saabusime varem. Noh, sel piloodil oli lihtsalt raske jalg ja seda oli tunda (uhh!), aga vaga naljakas huumorimeel ka onneks.

Head jaani!

Jah, ei teakski, et jaanipaev on, kui kalendrisse ei vaataks. Siin tanast paeva mingil erilisel viisil ei tahistata. Ja nii nagu Eestis langeb luhim oo sellesse perioodi, on siin vastupidiselt luhim paev. Lahme tana Melbourne'i, mis on tore. Kiisu jaab uksi koju, see ei ole nii tore. Aga ta toenaoliselt magab enamiku ajast. Leo on suureparaste oskustega magaja!

Vaatasin eile jalle pingsalt uudiseid. Alguses tundusid koik diktorid kohutavalt suzizstavat, ja moni tadi teeb seda minu meelest siiani, aga asi on paremaks lainud. Enamikust saab aru, kuigi jah, Austraalia uudiseid vaadates tundub, et Zimbabwe (ei tea paris oigekirja:D) on kohe nurgataga voi suisa Austraalia siseasi. Muuhulgas mainiti seal ka probleeme Qantase lendudega. Praegu olevat mingi streik ja lennud viibivad Sydney ning Melbourne'i lennujaamas.

Minu meelest on see palju olulisem uudis, kui see valisriigi poliitiline voitlus, sest see tahendab otseseid lisanduvaid rahalisi kulutusi kohalikele inimestele, aga nojah...Ja see uudis teeb mind murelikuks, sest mul on kull ainult uks lend selle firmaga, aga just see esimene. Ja kui esimene hilineb, olen kahest teisest maha jaanud. Ja toenaoliselt pakutakse mulle uus reis siit Tokyosse, aga sealt edasi ei paku enam keegi miskit. Loodetavast nad streigivad enne teisipaeva ara ja teisipaeval on koik ok.

Ah, muuseas oeldi uudistes ukspaev maha ka see, mida ma juba ammu kahtlustasin: et austraallased on nuud koige paksem rahvas maailmas, isegi ameeriklased on edestatud. Jaa, edasi KFC, McDonalds, Hungry Jacks ja koik need fish & chips muugikohad!

Aga nuud ma lugesin juurde, et Qantasel on plaanis streik ikkagi ainult Austraalia-siseseks jatta. Rahvusvahelistele lendudele see ei laiene. Uhhhhhhhhhh! Oeeeeeeeeeeeh!

Vot selliseid seltsimehi kohtasin ukspaev.

Mulle nad meeldivad, meenutavad suuri janeseid...voi hiiri, voi kasse. Jollitavad sind naljakalt, kui lahemale nihkud, huppavad veidi kaugemale ja vahivad, kas sa ka lahemale tuled. Ja kui teed nii, siis otsustavad nad oma soogilauast loobuda ja ara porgata.

Ja siis panin ukspaev sopra kutsuga, kes meenutas mulle veidi Bosset. Muuseas markasin monda puuki ka, ja kui Warren sellest omanikule teatas, saime suure tanu osaliseks, sest nii kummaline kui see ka ei ole, tapavad puugid siin rohkem loomi kui inimesi. Nii et Bella elab loodetavasti edasi. Ah, ja muidugi ei olnud ma esimese otsaga mitte Heli, vaid Milli. Areng. Mulle Milly paris meeldib. Nagu ka Emily. Effi pole paris minu maitse.

Hehee

Jah, kivi jaab ilmselt ikkagi ara. Rahast hakkas lihtsalt kahju, oigemini kull rahast, mida ma veel teeninud ei ole, aga siiski...toenaoliselt teenime. Ja millega mul sellegipoolest juba plaanid on!:D Jah, selle asemel on kava minna Melbourne'i nadalavahetuse turule (kaa vaga age), soetada sealt moned suveniirid ning vaadata niisama ringi. Sakslaste sonul pidi tegemist olema uhe parima Aussi linnaga. Ja nemad juba teavad :)

Ah, paar nadalat tagasi kaisime lopuks maksuametis. Imelik oli minna, sest Eestis ei ole ma iial sellisesse ametisse sattunud, klikin netis jargmine ja jargmine ja tuludeklaratsioon ongi esitatud. Raha isegi antakse tagasi! Aga siin kahjuks asjad nii lihtsalt ei kai.

Esimest korda sinna tarka ametisse sattudes juhtusime sellise naise peale, kes mulle tundus kull pilves olevat. Kokkuvottes andis ta mulle valed paberid taitmiseks (2007 aasta omad, sest jaaaa, 2008 omasid neil veel pole, kuigi finantsaasta lopp on 1. juuli, aga 2007. aasta omi ei saa ma teps mitte kasutada) ja lisaks andis ta veel hulganisti vale andmeid, nt et ma saan tuludeklaratsiooni juba netis ara teha. Ei saa, ka selle 2008. aasta versioon ei ole valmis. Nojah, ma oleks ju pidanud teadma, Austraalias ei toimu mitte miski kiiresti. Mitte miski.

Ja see naine pani raakides silmad kinni. Vaga ebamugav on raakida inimesega, kes raagib sinuga ja sulgeb seda tehes silmad. Kummaline, ma utleks. Lisaks kirjutas ta igasugust mottetut ules (parast avastasin, et ukski markmetest pole mulle kasulik), ilmselt seetottu, et ta ise ara ei unustaks, mida ta raagib. Nojah, koju tulles sain aru, et koik ilmselge on tema segaseks keeranud. Igatahes oli asi segane.

Eile kulastasime siis maksuametit uuesti ja ma sain teada, et mina olen oma pabereid tooandjatele alati oigesti taitnud...st et ma olen maksumaksmise mottes kohalik austraallane ja mind ei peaks maksustama korgemalt. Aga noh, kui ma oigesti maletan, siis sakslased taitsid seda alati vastupidiselt, ja kui me tootasime samas kohas, saime kogu aeg samamoodi raha tagasi. Vaga huvitav. Sellest ma tapselt aru ei saanudki, kui palju siis minult maksu oleks pidanud votma, aga kui ma oigesti jagan, peaks ma koik selle tagasi saama, sest minu teenitu jaab alla 6000 dollari. Nojah, eks see ole naha.

Vot nii lobus oligi maksuametis. Eilne maksuameti mees oli asjalik ja kogu sekeldus vottis voib-olla 10 minti, samas kui eelmine naine jahvatas sama (vale) jutti tund aega. Oeh!

Aga siis astusin ma eile sisse ehtepoodi. Siin on neid tohutult, sest Austraalias leidub igasuguseid vaarismetalle ja kive, ning hinnad on roogatud, mis tahendab, et ta teenivad monusat kasumit...mis seletab nende paljususe. Aga nuud on poolaasta muuk, sest siin uritavad poed kaubast enne finantsaastaloppu lahti saada...nii et igasuguseid allahindlusi.

Nii et astusin pahaaimamatult Micheal Hilli sisse, ja muuja huppas ligi ja uuris, mis ma talle ostsin. ?? Kas ma kohvi ka toin?? Ei toonud. Aga milline briliantsormus mulle meeldib? Mis ma arvan sellest 8600..something dollarit maksvast? Oo, naita mulle oma silmi. Vaga erilised, kena meik. Prillid on ka agedad! Palju need raamid maksavad? Jne, aa ja siis kasutas ta teise muuja meie seltsi ja selgitas talle, et vot just sellist meiki, mida mina kannan, peaks too kandma...Oeh, vaga lobus oli kokkuvottes. :):) Ilmselt oleks ma seal paeva veetnud, kui Warren poleks pangast tagasi tulnud. Monikord on inimesed siin vaga humoorikad.

Aa, ja siis kulastasime minu kohalikku veinimeistrit Robert Blackmore'i jalle, et veidi veini Eestisse ka tuua. Ning tema tegi lahkelt allahindlusi ning pakkus kaasa kaks veinipudelit, mille ta meile maitsmiseks lahti oli teinud. Vot nii tore oli!

Aga kivi tuleb vaadata jargmine kord Austraalias.