Jenolani koopad on teadaolevad vanimad koopad maailmas ning meie kaisime koobastest suurimas - Lucase koopas. Et koobaste suurust ja majesteetlikkust paremini moista, oli palju vaeva nahtud valgustusega. Enamikku sellest kahjuks jaadvustada ei onnestunud, sest minu fotokas nii hea ei ole. Aga siin on paremad katsed :)
Selline nagi valja koopa ava, kust tuli labi soita, et parkimiskoht leida. Hoolimata vihmasest ilmast oli see koht vaga populaarne.
Minu kaasmatkaja - Warren.
Jenolani koobaste juures asub Blue Lake ehk siis Sinine jarv, mis on hasti puhta labipaistva veega, sest vesi, mis seal voolab, on happeline. Sellest siis ka koobaste teke.
Minu ees peaks olema The Three Sister ehk siis Kolm Ode...sellised kenad maekunkad. Aga vot just nii palju ma seal nagingi :P
Jap, ja vot selline udu kerkibki magedesse, kui vihma sajab. Selles mottes oli meie Sinimagede kulastus veidi ajakohatu, et lubatud vaateid ei nainud, aga koobaste vaatamist ilm onneks ei takistanud.
Blue Mountains ja vihmamets. 
Sydney Harbour. Tegelikult olen ma selles kohas juba varem olnud, vahetult enne Sydneyst lahkumist. Aga nuud oli fotokas ka kaasas, nii et ei saanud jaadvustamata jatta:)
Sydney akvaarium. Vaga age koht!
Sydney vaated. Vot selline uus ja modernne ja vaga narviline linn.
Aga turistina seal aega viita polegi nii paha!
Sydney Eesti Maja. Kulastasime seda paar nadalat tagasi, sest siis olid seal kulas Eesti parlamendi liikmed (nt Ene Ergma, kelle pagas reisis ilma temata, ja Marko Mihkelson) ning Tartu Muusikakooli sumfionettorkester. Uldiselt oli ju huvitav kaeda, milline see maja seestpoolt valja naeb (eelmisel eestlaste kokkusaamisel oeldud sonad, et maja vajab hadasti kordategemist, osutusid toeks) ning kes on need teised, kes esinemisi kuulama olid tulnud. Enamikus oli tegemist vanemate inimestega, kellest ma eeldan, et nad on enamiku oma elus Austraalias elanud. Aga kusimused olid kull vaga aja- ja poliitikakohased :) ja mone inimese eesti keel oli hammastavalt hea.Aga kohati oli situatsioon kummaline ka: sest naod on eestiparased, aga mitte ei tea, kas tegemist on kodueestlasega, kes on siia ara eksinud ning raagb soravat eesti keelt, voi siin sundinud eestlase jareltulijaga, kes ilmselt moistab eesti keelt, aga kellega raakides peaks sonu valima ja aeglaselt raakima...voi eestlasega, kes ei raagi eesti keelt.
Eesti maja asukoht on super, nii et seda voiks heas mottes ju ara kasutada :)
Foster ja Seven Mile beach 
Paikeseloojang rannast ule maantee asuval jarvel.
Seven Mile beachil merekarpe korjamas. Koige ilusam ja metsikum rand, mida siiani nainud olen, sest see ei ole veel maju tais ehitatud. Aga valja pandud plakatitest saab teada, et sinna muuakse maad...
Selle ranna puhul ei ole tegemist mitte jarjekordse lahega, vaid see avaneb otse ookeni.
Paat Fosteri jarvekeste susteemis.
Fosteris. Ilus rand ja kohutavalt kehva toiduga kohvik. Armastusvaarne linnake ka. Aa, ja selle napaka kirjaga (a) pluusi ostsin siinsest kaltsukast. Siin on vist ainult sellised Lifeline ja Red Crossi kaltsukad, sest secondhand populaarne pole. Selle asemel saab ju osta odavat hiinakat, mis paari kuu parast ara tuleb visata. (Sest see naeb lihtsalt nii kole valja!)
Aga mis ma oelda tahtsin, on see, et kuna need poekesed eriti populaarsed ei tundu olevat, saab sealt olematu raha eest (1 dollar nt) vaga agedaid riideid. Mulle vaga meeldib osta uusi pukse ja pluuse paari dollari eest, ja mitte alati pole tegu hiinakaga, vaid mone paris hea firmamargi ja veidi parema tootjamaaga ...Monna!
Vot sellise kiisu votsime siinsest varjupaigast. Kiisude eest peab paris kena papi valja kaima, sest siin tehakse loomadele ara operatsioon (mis muudab nad sootuks, jaa) ja pannakse kiip. Jaa, aga suua meie kassile kull vist ei antud, sest nuud on ta kaks nadalat meil olnud ja poole suuremaks kasvanud. Ehk siis Leo veedab oma aega suues, nurrudes ja telekat vaadates.
