Ma olen kehv blogija, kipun blogi olemasolu sujuvalt ara unustama, ja siis lopetan luhiulevaadetega. Ja selleks ajaks, kui ma need siia postitatud saan, on ilmselt voimalikud lugejad loobunud, aga noh, siin ta on, jarjekordne luhilulevaade.
Oleme nuud olnud juba ule nadala Mackays. See asub pohja Queenslandis, nii et oluliselt soojemas piirkonnas kui Newcastle, mille laheduses me enne viibisime. Ilm on toesti soe, kuigi sugis on ju tulemas. Vahepeal sajab vihma kah, aga soe on ikkagi kogu aeg - ilma termomeetrit omamata utleks, et u 25 kraadi stabiilselt.
Mackay on rannikulinn, nii et iga nurga peal on uus rand, ja seda sona otseses mottes. Rannad on kenad, kuigi tous ja moon on siin nii tugev, et kui satud valel ajal randa, tuleb veeni joudmiseks paarsada meetrit astuda. Ja see vesi on parajalt salakaval: kui satud moona loppu, siis hakkab see usna kiirelt tagasi tulema.
Paris helesinise veega siin tegemist pole, sest liiv pole valge, aga kui paar tundi pohja poole soita, siis jouab Withsunday rannale, mis on kuulus oma uliilusa liiva ja ranna poolest. Sinna me veel joudnud pole, aga ehk jargmine nadalavahetus?
Kaisime esimesel nadalavahetusel kohalikus juveliirigaleriis. Muuseas sai seal vaadata, kuidas vaariskive lihvitakse. Vaga ponev valjapanek ka, kuigi jah, kus on palju saravaid kivikesi koos, ei tundu ukski enam nii sarav. Loomulikult selgitas omanik, et enamik ehetepoes muudavast vaariskividega ehetest on voltsid, st kivid on inimese valmistatud, mitte loodusest leitud. Nahhh, ma utlen! Sellega sai vastuse kusimus, kuidas muuakse siin rubiine ja koike muud suhteliselt odava hinnaga, minu kujutluses olid need kivid alati uuratuid summasid maksnud...Ainuke, mida uldiselt ei voltsita, on teemandid. Nojah. See on ka koige kallim kivi uldse. Hariv oli. Ponev.
Uleeile nagime esimest krokodillide eest hoiatavat silti. Oeldakse, et meres neid nii sageli ei kohta, pigem jogedes. Nii et jogedes siin ujuma minna ei soovitata. Hmm, kuigi jah, kas nende jaoks hetkel pisut kulm ei ole?
Kui MacKaysse sisse soita, siis naeb igal pool poldude kaupa suhkruroogu, teiseks linna rikkuseks pidavat olema kivisusi, mida hakati siin kaevandama alles natukene aega tagasi. Tundub, et see linn elab labi toelist buumi, natukene nagu see Eestis oli: koik kaubanduskeskused on laiendamise ootuses, uued majad kerkivad linna piirile, MacKay kaht osa uhendavat silda laiendatakse, teed laiendatakse, maju muuakse ja ostetakse jne...Loodetavasti ei loppe see buum siis nii onnetult kui Eesti oma.
Vaatasin siin ukspaev Eurovisooni. Mulle meeldis vaga Eesti laul, oli meeldiv vahelduseks mitte piinlikkust tunda. Eelmise aasta oma, kuigi see oli moeldud naljana, oli minu arvates lihtsalt piinlik. Norra voidulaul oli kah age. Uldse tundus see aasta olevat rohkem laulu moodi laule.
Elame hetkel caravanpargis, aga on lootust on, et kolime siit selle nadala lopuks ara, kui saame ridaelamu osas nousoleku. Ei teagi, kuidas seda asjandust nimetada: mitu tuba, kahel korrusel, kokku majas kolm korterit. Ehk on siis ridaelamu? Vastavalt buumile on rendihinnad siin ka kallimad, ja samas piirkonnas maja otsida....noh, see oleks olnud ageda hinnaga. Nii et me valisime ridaelamu, mis asub peaaegu rannas. Paris rannas olevaid maju mina ei tahtnud, mine sa tea, mis torme voib tulla....kuigi jah, need rannad pidid olema rahulikud, kuna ookeani ja randade vahel on suured kaljud. Great barrier reef? miski oli igatahes :)
Lisaks on siin veel iga nurga peal palmipuud ja koerad :) ja vaiksed sitikad, mis hammustavad vaga valusasti ja jatavad kohutavalt suured punased plekid. Vahemalt mulle. Ei teagi, olen vist delikatess.
Sallid said galeriisse muugile, hinnaks onneks vaid 155 dollarit, 200 asemel. Rohkem uudiseid sellest vallast kuulnud ei ole. Millegiparast on mul selline tunne, et kui see galeriiomanik ka muub mone ara, ei vaevu ta kohe mulle sellest teatama.
Vot siis nii...
Emu, keda me Mackay lahedal uhes roadhousis kohtasime. Tundus, et tema on seal lemmiklooma eest. Ah, lisaks nagin tana uhte kilpkonna, kes Mackay sadamas mooda ujus, ja eksootilistest taimedest kohtasime Airlie Beachist tagasi tulles kohviistandust. Hmm, punased marjad ja ei mingit kohvilohna!
