Ma vist ei olegi blogis kirjutanud, millised naabrid meil siin on. Naabrid on olulised, kuna seinad on majal kullaltki ohukesed. Nii kuuleb-naeb nii mondagi ponevat, ja ka seda, mida kuulda ei tahaks...
Otse aknast valja vaadates meie maja korval on eramaja, kus tegevus toimub peamiselt teisel korrusel, mis on avatud planeeringuga, ja eriti ohtul hasti nahtav. Just siis kui me olime sisse kolinud, mainis Warren uks ohtu, et nae, naaber peseb alasti nousid. Ja pesigi pereema palja ulakehaga nousid. Humoorikas, ma ei uskunud, nii et pidin ju ise jarele vaatama. Ohoo, jah. Jargmiste paevade jooksul ilmus akende ette bambusmatt, nii et tapselt konkreetsesse piirkonda enam sisse ei nae. Aga ponev ikkagi!
Samuti alustan ma tihti paeva nende majast kostuva muusika voi lapse manguasja pinina saatel. Pinin on oluliselt hullem. Kujuta ette uhte ja sama meloodiat, u 100 korda jarjest. Aga jallegi, muidu paris ponev.
Meie oma majas asub meist paremal pool uksikema koos oma teismelise alati pahura naoga pojaga. Ema harjutab monikord vaga vaga kovahaalseid korraldusi, ja kipub monikord eriti kovahaalselt oues sopradega vestlema. Muidugi kuuleme me, kuidas telefon heliseb, ja sedagi, kui inimene trepist ules laheb.
Meist vasakul pool asub aga huvitav paar, kellest alguses kohtasime me vaid meest. Nooremapoolsem mees ilusa kartspunase autoga. Auto on oluliselt ilusam, ja aratab mind iga hommik ules, sest teeb kohutavat vrrrrrrrrrrnhaalt. Teate kull, nagu motikad.
Aga siis kui me olime paar nadalat siin juba elanud, saabus naine kah usna kobeda autoga. Esimesel korral ei tundunud mingeid probleeme neil olevat. Mina arvasin, et tegemist pole lihtsalt tudruksobraga, sest milline tudruksober votab koik oma mustad asjad kaasa, peseb need siin puhtaks, ja muuhulgas koristab ara ka kogu korteri. Ja nii iga kord.
Aga eile, jaa, eile oli nagu tasuta seebiooper. Vastaskorteri naine huppas koos telefoniga toast valja, ja kuna mina olin verandal, sain ma kogu soimust paris lahedalt osa. Ilmselt oleks ma sellest ka toas osa saanud tegelikult, sest sellel naisel on ikka tosiselt KOVA haal. Aga kuna ma verandal olin, siis sealt ma enam ei liikunud, sest ma kujutasin ette kui piinlik minul oleks, kui ma jahvataks oma eraelust, eriti privaatsetest osadest, ja siis keegi korvalt pusti touseb, ja jarsku ara marsib....st see, et keegi seal on, peaks juba piinlik olema.
Piinlikus seda naist aga ei takistanud. Nii sain ma luhidalt oeldes teada, et mees kutsub naise toololeku ajal, mis on kaks nadalat, kulla sopru, kellest osa on ka naised. Olemas on keegi konkreetne, kellega mees magab, naise ostetud voodis. Ja uldse on koik naise ostetud, ja korteri tagatisraha on kah naise makstud. Muidugi sain ma teada, palju maksab nende kodutehnika (vahe) ja et mees on kokkuvottes uks igavene persevest. Mida muud arvata lausetest, kus iga teine sona on f..k off?
Ohtul kui mees koju tuli...ei toimunud midagi. Mitte midagi. Vaikus. Naer. Sellise soimu jarel oleks mina ikka seebika teist toelist osa eeldanud. Miks muidu uldse soimata?? Ootamatu lopp ponevale seebikale...nuuks!
Aga vaikus on vahelduseks hea!:)
Otse aknast valja vaadates meie maja korval on eramaja, kus tegevus toimub peamiselt teisel korrusel, mis on avatud planeeringuga, ja eriti ohtul hasti nahtav. Just siis kui me olime sisse kolinud, mainis Warren uks ohtu, et nae, naaber peseb alasti nousid. Ja pesigi pereema palja ulakehaga nousid. Humoorikas, ma ei uskunud, nii et pidin ju ise jarele vaatama. Ohoo, jah. Jargmiste paevade jooksul ilmus akende ette bambusmatt, nii et tapselt konkreetsesse piirkonda enam sisse ei nae. Aga ponev ikkagi!
Samuti alustan ma tihti paeva nende majast kostuva muusika voi lapse manguasja pinina saatel. Pinin on oluliselt hullem. Kujuta ette uhte ja sama meloodiat, u 100 korda jarjest. Aga jallegi, muidu paris ponev.
Meie oma majas asub meist paremal pool uksikema koos oma teismelise alati pahura naoga pojaga. Ema harjutab monikord vaga vaga kovahaalseid korraldusi, ja kipub monikord eriti kovahaalselt oues sopradega vestlema. Muidugi kuuleme me, kuidas telefon heliseb, ja sedagi, kui inimene trepist ules laheb.
Meist vasakul pool asub aga huvitav paar, kellest alguses kohtasime me vaid meest. Nooremapoolsem mees ilusa kartspunase autoga. Auto on oluliselt ilusam, ja aratab mind iga hommik ules, sest teeb kohutavat vrrrrrrrrrrnhaalt. Teate kull, nagu motikad.
Aga siis kui me olime paar nadalat siin juba elanud, saabus naine kah usna kobeda autoga. Esimesel korral ei tundunud mingeid probleeme neil olevat. Mina arvasin, et tegemist pole lihtsalt tudruksobraga, sest milline tudruksober votab koik oma mustad asjad kaasa, peseb need siin puhtaks, ja muuhulgas koristab ara ka kogu korteri. Ja nii iga kord.
Aga eile, jaa, eile oli nagu tasuta seebiooper. Vastaskorteri naine huppas koos telefoniga toast valja, ja kuna mina olin verandal, sain ma kogu soimust paris lahedalt osa. Ilmselt oleks ma sellest ka toas osa saanud tegelikult, sest sellel naisel on ikka tosiselt KOVA haal. Aga kuna ma verandal olin, siis sealt ma enam ei liikunud, sest ma kujutasin ette kui piinlik minul oleks, kui ma jahvataks oma eraelust, eriti privaatsetest osadest, ja siis keegi korvalt pusti touseb, ja jarsku ara marsib....st see, et keegi seal on, peaks juba piinlik olema.
Piinlikus seda naist aga ei takistanud. Nii sain ma luhidalt oeldes teada, et mees kutsub naise toololeku ajal, mis on kaks nadalat, kulla sopru, kellest osa on ka naised. Olemas on keegi konkreetne, kellega mees magab, naise ostetud voodis. Ja uldse on koik naise ostetud, ja korteri tagatisraha on kah naise makstud. Muidugi sain ma teada, palju maksab nende kodutehnika (vahe) ja et mees on kokkuvottes uks igavene persevest. Mida muud arvata lausetest, kus iga teine sona on f..k off?
Ohtul kui mees koju tuli...ei toimunud midagi. Mitte midagi. Vaikus. Naer. Sellise soimu jarel oleks mina ikka seebika teist toelist osa eeldanud. Miks muidu uldse soimata?? Ootamatu lopp ponevale seebikale...nuuks!
Aga vaikus on vahelduseks hea!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar