laupäev, 30. jaanuar 2010

Praeguseks tundub, et peamine, mis siia meiemaile jouab, on tugev vihm, sest suurem torm moodub meist paarsada kilomeetrit sisemaa pool. Aga seda, kui palju vihma me tapselt saame, saab vaadata radarilt aadressil
http://www.bom.gov.au/products/IDR223.loop.shtml#skip . Imelik kull, aga minu lemmik osa uudistest on alati ilmateade, ja radarid on kah ponevad :)

Ponev kala


Kaisin hiljuti Deani, Sue ja nende kahe pojaga nende sopradel Michelle'il, Michelil ja nende pojal Jackil kulas. Koht, mida me kulastasime, asub Townsvillist veel pisut pohja pool - koha nimeks Ingham. Nuud on see koige pohjapoolsem koht, kus ma kainud olen, enne oli selleks Airlie Beach.

Piirkond oli nagu umbrus siin ikka - ainult natuke magisem ehk. Aga muidu ikka suhkruroog igal pool (see maja, mida Michelle ja Michael uurivad, asub ka suhkruroo istanduse keskel), vahelduseks veel mangoistandused, sest Inghami minnes moodusime me ju Bowenist - kohast, kus kasvatatakse suur osa Austraalia mangodest.

Enamiku meie oldud neljast paevast sadas vihma ja oli eriti tuuline, sest hoiatati ju keeristorm Olga eest. Tuul oli ikka paris age - naiteks tegin seal koogis teed, ja siis otsustasin, et ei, ma ikka teiste juurde oue sellega ei lahe, sest muidu lendab tee ehk tassist ara. Nuudseks on vahepeal lihtsalt tormiks vahendatud Olga jalle keeristormiks muutunud, ja tundub suunduvat Mackay poole. Vihma igatahes sajab paris agedalt.

Ah, kaisime seal olles korra kala ka puudmas. Ikka nii, et vork vette ja siis vaatame, mis vorku jai. Vaga ponevad kalad jaid! Vaike hai ja kui neti inglise keele sonaraamatut uskuda, siis astelrai. Kumbagi neist me sooma ei hakanud, aga ponev vaatepilt avanes kull.




Lisaks mangisime kaarte, uhte lauamangu, mis pohimotteliselt on nagu Eesti mang, ainult et rahvusvaheliste kusimustega, kaarte, ennustasime tulevikku :), lasime Michelle'il soenguid teha, sest ta on juuksur, ja laulsime karaoket :):). Seda viimast 26. jaanuaril, mis on siin ju Austraalia Paev. Sellest tulenevalt oli tegemist ka pika nadalavahetusega. Ja sellest ka muts minu peas :) Mutsid olid puhapaevase lehe erilisa.

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Paha vaim


Ja siis veel uks pilt kodusest pahast vaimust. Nii me magame... kuni kella 3ni oosel. Siis me nurrume, patsutame sind, ja uritame igal viisil teada anda, et oleks aeg ule tousta ja nurruvale pahale vaimule suua anda. JALLE...

Uldse ei ole uudiseid


Oh, vorreldes sellega, et meie Marjamaa seltskonnas on nuud 2 vaikest last, pole mul uldse uudiseid. Aga midagi ilmselt ikka leiaks...

Hmm, uks viimaseid asju, mis minus tugeva emotsiooni tekitas, oli Eesti Ekspressis ilmunud lugu eestlastest Austraalias. Kuna ma olen ajakirjanikuna paar aastat tootanud, ja Austraalias natukene juba elanud ka, siis ma usun, et mul on oigus oma arvamusele.

Ja selleks arvamuseks on, et ajakirjanik oleks voinud siia tulles votta vahem kaasa sarkasmi ja kadedust, ja lugu oleks tulnud hoopis teistsugune. See ei tahenda, et ma eeldaks, et inimene kirjeldaks siinset elu kui paradiisi, sest see pole ju tosi. Aga kujutleda koiki siia tulnuid kui juhmakaid voi muidu imelikke - see utleb midagi eelkoige selle ajakirjaku, mitte nende inimeste kohta, kes siin on.

Ma usun, et aus lugu oleks naidanud siinse elu erinevaid kulgi - sest tegelikult on elu siin nagu igal pool mujalgi - on haid paevi, ja halvemaid, ja ilusaid inimesi ja paris napakaid. Ja tapselt samamoodi on siin igasuguseid eestlasi. See, kui sa antud ajahetkel Eestis ei ela, ei tee sind vahem eestlaseks, aga millegiparast tundus, et koik kommentaatorid leidsid, et tegemist oli kodumaa reeturitega jne.

Teine ponev asi hetkel on see, et ma uritan taotleda alalist viisat. See tundub olevat uks ponev uritus, sest koigepealt on vaja igasuguseid pabereid selle toestuseks, et me ikka oleme paar, ja elame samal aadressil jne, ja lisaks tuleb koigil selle avaldusega kokkupuutuvatel inimestel toestada, et nemad on need, kes nad vaidavad olevat. St mina pean seda toestama passiga ja sunnitunnistusega, sama kaib Warreni kohta, lisaks teised inimesed, kes toestavad, et me oleme paar, peavad omakorda toestama, et nad on need, kes nad vaidavad olevat. Ah, ja siis muidugi pean ma kahes riigis toestama veel, et ma ei ole kurjategija. Ning muidugi kaasneb viisaga uks ilus ulipirakas riigiloiv. Ponev! Eks naeb, kuidas asi edasi kulgeb...

Ja siis kuulsin ma, et minu armas koduriik Eesti on vaaritanud nii palju uusi makse, et uks neist holmab ka kingituste saatmist kodustele. Pole veel tapselt selgeks saanud, palju ma siis kingituse eest (kui see uletab teatud summa vaaringu, ja hetkel olen ma kuulnud kull ainult vaga vaikestest summadest)Eesti riigile maksma pean. Vaga nome, ma utlen! See on NOME!

Viimase ageda uudisena pean mainima, et meie uus pesumasin keeldus eile pesu pesemast. Aga muidu oli eile vorratult ilus ilm, ja selle veetsime me Warreni ja minu tuttavate Deani ja Sue juures. Pilt on minust ja nende kutsust Dsaazist (nimi kirjutatakse kindlasti teistmoodi, ja peaks haalduses olema tapitahtedega, aga noh, pole vahet, kutsu on age!) Soime jahus praetud kalmaari, liha, kala ja kartuleid. Lopetuseks banaanikooki kah! Namm.