Oh, vorreldes sellega, et meie Marjamaa seltskonnas on nuud 2 vaikest last, pole mul uldse uudiseid. Aga midagi ilmselt ikka leiaks...
Hmm, uks viimaseid asju, mis minus tugeva emotsiooni tekitas, oli Eesti Ekspressis ilmunud lugu eestlastest Austraalias. Kuna ma olen ajakirjanikuna paar aastat tootanud, ja Austraalias natukene juba elanud ka, siis ma usun, et mul on oigus oma arvamusele.
Ja selleks arvamuseks on, et ajakirjanik oleks voinud siia tulles votta vahem kaasa sarkasmi ja kadedust, ja lugu oleks tulnud hoopis teistsugune. See ei tahenda, et ma eeldaks, et inimene kirjeldaks siinset elu kui paradiisi, sest see pole ju tosi. Aga kujutleda koiki siia tulnuid kui juhmakaid voi muidu imelikke - see utleb midagi eelkoige selle ajakirjaku, mitte nende inimeste kohta, kes siin on.
Ma usun, et aus lugu oleks naidanud siinse elu erinevaid kulgi - sest tegelikult on elu siin nagu igal pool mujalgi - on haid paevi, ja halvemaid, ja ilusaid inimesi ja paris napakaid. Ja tapselt samamoodi on siin igasuguseid eestlasi. See, kui sa antud ajahetkel Eestis ei ela, ei tee sind vahem eestlaseks, aga millegiparast tundus, et koik kommentaatorid leidsid, et tegemist oli kodumaa reeturitega jne.
Teine ponev asi hetkel on see, et ma uritan taotleda alalist viisat. See tundub olevat uks ponev uritus, sest koigepealt on vaja igasuguseid pabereid selle toestuseks, et me ikka oleme paar, ja elame samal aadressil jne, ja lisaks tuleb koigil selle avaldusega kokkupuutuvatel inimestel toestada, et nemad on need, kes nad vaidavad olevat. St mina pean seda toestama passiga ja sunnitunnistusega, sama kaib Warreni kohta, lisaks teised inimesed, kes toestavad, et me oleme paar, peavad omakorda toestama, et nad on need, kes nad vaidavad olevat. Ah, ja siis muidugi pean ma kahes riigis toestama veel, et ma ei ole kurjategija. Ning muidugi kaasneb viisaga uks ilus ulipirakas riigiloiv. Ponev! Eks naeb, kuidas asi edasi kulgeb...
Ja siis kuulsin ma, et minu armas koduriik Eesti on vaaritanud nii palju uusi makse, et uks neist holmab ka kingituste saatmist kodustele. Pole veel tapselt selgeks saanud, palju ma siis kingituse eest (kui see uletab teatud summa vaaringu, ja hetkel olen ma kuulnud kull ainult vaga vaikestest summadest)Eesti riigile maksma pean. Vaga nome, ma utlen! See on NOME!
Viimase ageda uudisena pean mainima, et meie uus pesumasin keeldus eile pesu pesemast. Aga muidu oli eile vorratult ilus ilm, ja selle veetsime me Warreni ja minu tuttavate Deani ja Sue juures. Pilt on minust ja nende kutsust Dsaazist (nimi kirjutatakse kindlasti teistmoodi, ja peaks haalduses olema tapitahtedega, aga noh, pole vahet, kutsu on age!) Soime jahus praetud kalmaari, liha, kala ja kartuleid. Lopetuseks banaanikooki kah! Namm.
Hmm, uks viimaseid asju, mis minus tugeva emotsiooni tekitas, oli Eesti Ekspressis ilmunud lugu eestlastest Austraalias. Kuna ma olen ajakirjanikuna paar aastat tootanud, ja Austraalias natukene juba elanud ka, siis ma usun, et mul on oigus oma arvamusele.
Ja selleks arvamuseks on, et ajakirjanik oleks voinud siia tulles votta vahem kaasa sarkasmi ja kadedust, ja lugu oleks tulnud hoopis teistsugune. See ei tahenda, et ma eeldaks, et inimene kirjeldaks siinset elu kui paradiisi, sest see pole ju tosi. Aga kujutleda koiki siia tulnuid kui juhmakaid voi muidu imelikke - see utleb midagi eelkoige selle ajakirjaku, mitte nende inimeste kohta, kes siin on.
Ma usun, et aus lugu oleks naidanud siinse elu erinevaid kulgi - sest tegelikult on elu siin nagu igal pool mujalgi - on haid paevi, ja halvemaid, ja ilusaid inimesi ja paris napakaid. Ja tapselt samamoodi on siin igasuguseid eestlasi. See, kui sa antud ajahetkel Eestis ei ela, ei tee sind vahem eestlaseks, aga millegiparast tundus, et koik kommentaatorid leidsid, et tegemist oli kodumaa reeturitega jne.
Teine ponev asi hetkel on see, et ma uritan taotleda alalist viisat. See tundub olevat uks ponev uritus, sest koigepealt on vaja igasuguseid pabereid selle toestuseks, et me ikka oleme paar, ja elame samal aadressil jne, ja lisaks tuleb koigil selle avaldusega kokkupuutuvatel inimestel toestada, et nemad on need, kes nad vaidavad olevat. St mina pean seda toestama passiga ja sunnitunnistusega, sama kaib Warreni kohta, lisaks teised inimesed, kes toestavad, et me oleme paar, peavad omakorda toestama, et nad on need, kes nad vaidavad olevat. Ah, ja siis muidugi pean ma kahes riigis toestama veel, et ma ei ole kurjategija. Ning muidugi kaasneb viisaga uks ilus ulipirakas riigiloiv. Ponev! Eks naeb, kuidas asi edasi kulgeb...
Ja siis kuulsin ma, et minu armas koduriik Eesti on vaaritanud nii palju uusi makse, et uks neist holmab ka kingituste saatmist kodustele. Pole veel tapselt selgeks saanud, palju ma siis kingituse eest (kui see uletab teatud summa vaaringu, ja hetkel olen ma kuulnud kull ainult vaga vaikestest summadest)Eesti riigile maksma pean. Vaga nome, ma utlen! See on NOME!
Viimase ageda uudisena pean mainima, et meie uus pesumasin keeldus eile pesu pesemast. Aga muidu oli eile vorratult ilus ilm, ja selle veetsime me Warreni ja minu tuttavate Deani ja Sue juures. Pilt on minust ja nende kutsust Dsaazist (nimi kirjutatakse kindlasti teistmoodi, ja peaks haalduses olema tapitahtedega, aga noh, pole vahet, kutsu on age!) Soime jahus praetud kalmaari, liha, kala ja kartuleid. Lopetuseks banaanikooki kah! Namm.
2 kommentaari:
mitte sina ei pea maksma ,vaid see kes kingituse saab.
Oigus, peab maksma see, kes kingituse saab, aga ma pean utlema, et see on ju veel nomedam. Kingituse saatjana ei soovi ma kull, et minu saadetud kingitusele veel peale peaks makstama. Sel juhul tahaks ma selletotaka maksu juba ise kinni maksta.
Postita kommentaar