Meil siin viimasel ajal olnud suhteliselt rahulik: ma see inimene, kes igast pisiasjast kirjutab, ei ole, ja seega on blogi nats unarusse jaanud. Aga EILE! Eile saabus meile 3. kategooria orkaan. Inglise keeles nimetatakse seda cyclone'iks, aga otsetolge tsuklon ei utle minu meelest midagi, ja keeristorm see tegelikult ka pole, kuigi seda nii interneti sonaraamatus tolgitakse... Ning kuna see tuli merelt, siis voib seda vahemalt minu tuttava allika Sue andmetel nimetada ka orkaaniks. Nii et tuli 3. kategooria orkaan, mille puhul tuule kiiruseks orkaani keskel ennustati 205 kilomeetrit tunnis.
Tuul oli jube, ja sellega koos saabus tugev vihm, ja mina arvasin, et meie maja lahkub oma tugedelt ning maandub kuskil mujal. Aga parast kella 1 oosel, mil orkaan Ului joudis rannikule, ja midagi peale eriti tugeva tormi ikkagi ei juhtunud (peale vonkuva ja kiikuva maja meie puhul), andsin mina alla ja jain magama. Hommiku saabudes sai selgeks, et elekter, mis oosel ara laks, pole tagasi tulnud, ja kuurilogu, mis meie maja taga asus, on vajunud naabrite sissesoiduteele. Vihmavesi ujus maja all, aga seda on ennegi juhtunud. Ja kokkuvottes oli see pohimotteliselt koik, ei miskit muud eriti hirmutavat!
Ennustati, et otse Mackay peale orkaan ei tule, vaid et see jouab rannikule Airlie Beachi ja Proserpine'i vahel, mis on siit pisut kaugemal, ja tanastes uudistes mainiti, et toepoolest, siin oli tuulekiiruseks 120 km/h, mis pole ka just vahe, aga vorreldes 205 km/h oli see ikkagi kergelt paasemine. Ja linnas ringi soites tundus, et peamiseks kannatajateks on olnud puud. Murdunud puid leidub kull vist igal pool. Airlie Beachil kannatasid peamiselt igasugused veesoidukid. Uudistes naidati igat sorti uhkeid jahte, mis tormi nii vaga hasti ule ei elanud, ja Proserpine'is kannatasid linna umbritsevad suhkruroo valjad. Vaiksestele saartele, mis asuvad ranniku lahedal, ja kus peamiseks toostusaruks on arusaadavalt turism, sai osaks koige tugevam tuul - ligi 200 km/h.
Elekter on meil juba tagasi, kuigi ametlikel andmetel olid ohtul veel kumned tuhanded inimesed elektrita. Meie paasesime ilmselgelt lihtsalt. Vaga tore, aga loodetavasti on nuud monda aega paus, enne kui uus saabub.
Tuul oli jube, ja sellega koos saabus tugev vihm, ja mina arvasin, et meie maja lahkub oma tugedelt ning maandub kuskil mujal. Aga parast kella 1 oosel, mil orkaan Ului joudis rannikule, ja midagi peale eriti tugeva tormi ikkagi ei juhtunud (peale vonkuva ja kiikuva maja meie puhul), andsin mina alla ja jain magama. Hommiku saabudes sai selgeks, et elekter, mis oosel ara laks, pole tagasi tulnud, ja kuurilogu, mis meie maja taga asus, on vajunud naabrite sissesoiduteele. Vihmavesi ujus maja all, aga seda on ennegi juhtunud. Ja kokkuvottes oli see pohimotteliselt koik, ei miskit muud eriti hirmutavat!
Ennustati, et otse Mackay peale orkaan ei tule, vaid et see jouab rannikule Airlie Beachi ja Proserpine'i vahel, mis on siit pisut kaugemal, ja tanastes uudistes mainiti, et toepoolest, siin oli tuulekiiruseks 120 km/h, mis pole ka just vahe, aga vorreldes 205 km/h oli see ikkagi kergelt paasemine. Ja linnas ringi soites tundus, et peamiseks kannatajateks on olnud puud. Murdunud puid leidub kull vist igal pool. Airlie Beachil kannatasid peamiselt igasugused veesoidukid. Uudistes naidati igat sorti uhkeid jahte, mis tormi nii vaga hasti ule ei elanud, ja Proserpine'is kannatasid linna umbritsevad suhkruroo valjad. Vaiksestele saartele, mis asuvad ranniku lahedal, ja kus peamiseks toostusaruks on arusaadavalt turism, sai osaks koige tugevam tuul - ligi 200 km/h.
Elekter on meil juba tagasi, kuigi ametlikel andmetel olid ohtul veel kumned tuhanded inimesed elektrita. Meie paasesime ilmselgelt lihtsalt. Vaga tore, aga loodetavasti on nuud monda aega paus, enne kui uus saabub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar