Oh, viimasel ajal on igast ponevat juhtunud, aga mina olen lootusetult laisk blogi kirjutaja, no ei ole mul seda soont, et igast vaikesest (aga ponevast) asjast kirjutada. Mis muidugi ei tahenda, et mulle teiste blogisid lugeda ei meeldiks. :) Aga nuud siis sellest, mis on juhtunud.
Uks laupaev, mitte eelmine, aga enne seda, oli meil vaga age aksion naabrite juures. Algas sellega, et vois kuulda, kuidas aknad purunevad. Kui moll laks valjemaks, siis tuli uks korterinaabritest valja ja uuris mollutekitaja noore naise kaest, et mis ta siis ometi tegi (jutt neiu poiss-sobrast, kellele oli vaja katte maksta). Seda, mida see mees tegi, ma teada ei saanudki, kull aga oli kuulda, kuidas see neiu (neiu on sellise inimese kohta liiga ilus sona, aga mis teha), karjus, et on vaja veel telliskive, ja siis vois kuulda, kuidas veel moned aknad purunesid...ja miski muu sellisele vihale vastu ei pidanud.
Ohtu lopetuseks kutsusime me politsei, kes tuli usna kiiresti, aga siis ka usna kiiresti ara laks. Parast saime neiu mehelt teada, et politsei polevat nainud mingeid jalgi sissemurdmisest (aga seda see naine just tegigi), ega katkistest aknedest. Ei tea, oli vist liiga pime. Aga hommikuks oli politsei tagasi, vottis sormejalgi ja uuris, millist kahju joudis see naine teha. Juttude jargi said viha ohvriks aknad, televiisor, arvuti...Aaa, ja et asi eriti age oleks, siis ei see mees ega naine oma seda korterit, korteri omanik uuris nendele lihtsalt paari tuba. Seda onne ja roomu, eks ole :)
Ah, viisa osas sain ma mingi hetk teada, et ma oleks pidanud kohe alguses laskma teha foderaalpolitsei jarelparingu, kas ma ikka olen patt voi pole, aga meie uurisime kohalikust politseist, et kuidas seda teha tuleb, ja seetottu sain ma ka kohaliku Queenslandi politsei jarelparingu, mis ilmselgelt polnud ikka oige. Nii et see tuli uuesti teha, lisaks taita paberid selle kohta, kus ma ikka viimase 10 aasta jooksul elanud olen, ja tootanud. Ja reisinud. Vaga ponev, ma ise ka eriti ei maletanud, aga kokkuvottes sai vist koik enam-vahem kirja. Ja viisa teema lopetuseks tegin ara need meditsiinilised testid, mida nad nouavad. Oh, see ei olnud meeldiv. Naljatasin enne selle jama algust, et kindlasti vaatavad suhu kah, nagu ostaks hobust. Ja ma ei olnudki toesti eriti kaugel - suhu vaadati ka! Kull vist pigem mandlite, mitte hammaste parast?
Ainuke meeldiv osa oli see, et kopsu pilte tehakse siinmail labi spetsiaalse kitli. Meeldiv. Ah, lisaks taotlesin ma ka selle osa viisast, mis lubab mul maalt valja minna, ja sain vastuse, et voin reisile minna. Nii et kui nuud just tuhamaed vallutama ei tule, peaks ma Eestis olema 7. juuli 12. 15 paeval. Jeiii!
Kaisime ukspaev kohalikus rahvuspargis ja nagime sellist kummalist looma nagu nokkloom. Pidi suht haruldus olema. Pildi peale see tegelane eriti jaada ei tahtnud, aga noh, ma uritasin sellegipoolest.
Uks laupaev, mitte eelmine, aga enne seda, oli meil vaga age aksion naabrite juures. Algas sellega, et vois kuulda, kuidas aknad purunevad. Kui moll laks valjemaks, siis tuli uks korterinaabritest valja ja uuris mollutekitaja noore naise kaest, et mis ta siis ometi tegi (jutt neiu poiss-sobrast, kellele oli vaja katte maksta). Seda, mida see mees tegi, ma teada ei saanudki, kull aga oli kuulda, kuidas see neiu (neiu on sellise inimese kohta liiga ilus sona, aga mis teha), karjus, et on vaja veel telliskive, ja siis vois kuulda, kuidas veel moned aknad purunesid...ja miski muu sellisele vihale vastu ei pidanud.
Ohtu lopetuseks kutsusime me politsei, kes tuli usna kiiresti, aga siis ka usna kiiresti ara laks. Parast saime neiu mehelt teada, et politsei polevat nainud mingeid jalgi sissemurdmisest (aga seda see naine just tegigi), ega katkistest aknedest. Ei tea, oli vist liiga pime. Aga hommikuks oli politsei tagasi, vottis sormejalgi ja uuris, millist kahju joudis see naine teha. Juttude jargi said viha ohvriks aknad, televiisor, arvuti...Aaa, ja et asi eriti age oleks, siis ei see mees ega naine oma seda korterit, korteri omanik uuris nendele lihtsalt paari tuba. Seda onne ja roomu, eks ole :)
Ah, viisa osas sain ma mingi hetk teada, et ma oleks pidanud kohe alguses laskma teha foderaalpolitsei jarelparingu, kas ma ikka olen patt voi pole, aga meie uurisime kohalikust politseist, et kuidas seda teha tuleb, ja seetottu sain ma ka kohaliku Queenslandi politsei jarelparingu, mis ilmselgelt polnud ikka oige. Nii et see tuli uuesti teha, lisaks taita paberid selle kohta, kus ma ikka viimase 10 aasta jooksul elanud olen, ja tootanud. Ja reisinud. Vaga ponev, ma ise ka eriti ei maletanud, aga kokkuvottes sai vist koik enam-vahem kirja. Ja viisa teema lopetuseks tegin ara need meditsiinilised testid, mida nad nouavad. Oh, see ei olnud meeldiv. Naljatasin enne selle jama algust, et kindlasti vaatavad suhu kah, nagu ostaks hobust. Ja ma ei olnudki toesti eriti kaugel - suhu vaadati ka! Kull vist pigem mandlite, mitte hammaste parast?
Ainuke meeldiv osa oli see, et kopsu pilte tehakse siinmail labi spetsiaalse kitli. Meeldiv. Ah, lisaks taotlesin ma ka selle osa viisast, mis lubab mul maalt valja minna, ja sain vastuse, et voin reisile minna. Nii et kui nuud just tuhamaed vallutama ei tule, peaks ma Eestis olema 7. juuli 12. 15 paeval. Jeiii!
Kaisime ukspaev kohalikus rahvuspargis ja nagime sellist kummalist looma nagu nokkloom. Pidi suht haruldus olema. Pildi peale see tegelane eriti jaada ei tahtnud, aga noh, ma uritasin sellegipoolest.
Kilpkonni nagime ka.
Ja muidugi mis oleks korralik rahvuspark ilma magedeta. Vapustavad vaated, aga vaga hirmuaratav soit mae otsa ja siis jalle alla.
~~~Lopetuseks naide meie kupsetamise meistriteosest - toorjuustu, maasika ...passionfruiti (mis see kull eesti keeles voiks olla?) koogist. Vaga haa oli, kuigi jah, seda oleks parem tarbiga siis, kui oues on vaaaaga palav, sest kogu kook oli kenasti kulmunud.
