esmaspäev, 29. november 2010

Tohohooooo

Natuke toost ka. Meie viimase aja projekt oli jargmine. Muutsime sellise veranda


hoopis selliseks.

kolmapäev, 24. november 2010

Natuke koigest ja eimillesti


Tana onnestus lopuks aerutamas ka kaia, kuigi jah, teoreetiliselt on nadala sees profesionaalsete aerutajate kord, ja nadalavahetusel tulevad need muidu harrastajad kokku. Aga noh, ma olin kah kohal, ja kuna Warren soidutas mu sinna, tegi ta pilti ka. Aga veel enne, kui me kohale joudsime, avanes auto aknast selline armas pilt.






Teema lopetuseks ei saa mainimata jatta, et pilte ules laadides lugesin Postimeest ja sattusin Priit Pulleritsu artiklile, kus ta leiab, et inimesed, kes ei asu Eestis, ei peaks saama valida. Juba kooli ajal ei olnud tema arusaam ajakirjandusest ja konkreetsemalt uudisest minu jaoks vastuvoetav. Mitte et ma ei leiaks, et ponev uudis ei voiks sisaldada (tegelikult suisa ju peaks) vastakaid arvamusi ja no konflikti, aga kirjutada konflikt kuhugi, kus seda polnud, oli minu jaoks uletamatu takistus...

Siis veel see eelmiseaastane Evelin Ilvese ja Kalevi kommide lugu, Kaia Kanepi koige oovastavam tumitamine ajaleheveergudel ja nuud see arvamuslugu...Koik see paneb arvama, et tegemist on vaiklase ja vaikese inimesega, kes elab oma emotsioonid valja leheveergudel. Ja seda arvan mina, kes ma olen ajakirjanikuna tootanud, ja tean, kui kerge on saada lugejate poolt tumitatud asjade eest, milles ajakirjanik suudi ei ole. Antud juhul kaldun ma siiski arvama, et need konkreetsed kajastused on PP isiklikud vaimusunnitised, mis pole avaldatud poolkogemata, vaid taie teadlikkuse juures, nii et otsus jaab kehtima. Aga loomulikult on see vaid minu isiklik arvamus :)

Muidugi voiks siinjuures arutleda, kas pole mitmed need artiklid kirjutatud just furoori ja arvamuste tekitamiseks, aga isegi sel juhul ei suudaks mina oma nime all niimoodi vinti ule keerata ja selliseid kummalisi arvamusi avaldada...

Ning loomulikult kavatsen mina jargmistel valimistel kasutada e-haaletamise voimalust. Juheii!

laupäev, 20. november 2010

Nutune ilm


Viimasel ajal on meil siin ilm taiesti ara keeranud. Tundub, et see vihm, mis eelmisel aastal maha sadamata jai - maletatavasti oli meil siin ule poole aasta kuiv - otsustas sel aastal maha sadada. Viimane ilus ilm oli eelmine laupaev, ja siis oli meil Merle, ja veel kolmanda eestlase Kreetega sauna ja basseini pidu. Kuna Kreete elab vahemalt praegu veel sadamas uhes nendes uutes korterelamutes (eesti keeles ei kola see eriti ilusti, aga siin reklaamitakse neid kui lukselamist), siis oli meie kasutuses bassein (juheii, sai peakat harjutatud), ja saun, mis siinses kliimas on ikka eriline ime. Jah, sai saunas kaidud, ujutud, soodud ja joodud. Vaga monus.


Ja kuigi kahel eelmisel laupaeval on ilm vordlemisi kena olnud, siis tana kahjuks nii ei lainud. Kui me Warreniga autos ranna poole ujusime (vahemalt tunne oli kull selline), siis laks ikka rajuks padukaks ara. Randa joudes sai naha, kuidas professionaalsed aerutajad kanuu veest valja lukkasid ja asju kokku pakkima hakkasid. Ma ei hakanud neid siis kiusama minema, niikuinii tundus, et ma oleks olnud ainuke aktiivne hull.


Tana peaks meil toimuma Northen Beaches Bowls Clubis joulupidu. Muuhulgas lubati ka, et mangime murubowlingut, aga sel hetkel, kui mina sellest klubist moodusin, oleks voinud bowlingu alas ujumisvoistlusi korraldada :D.

neljapäev, 11. november 2010


Kaisime eelmine laupaev jalle aerutamas. Seekord oli isegi ilus ilm. Muidu on viimasel ajal ikka nii olnud, et kas sajab vihma ja on jube kange tuul voi on nendel, kes seda social paddelingi ehk siis sellist meelelahutuslikku aerutamist labi viivad, mingid voistlused. Aga vot seekord ei olnud.

Humoorikas oli see, et enne kui me paati huppasime, jatsime oma platud tavaparase kivi juurde, ja Merle veel utles, et pani vanemad platud jalga, st miskit erilist ei juhtu, kui neid selleks ajaks, kui me tagasi oleme, enam vanas kohas pole. Ja nagu oleks keegi kuskil korgemal pealt kuulanud - sest selleks ajaks, kui me tagasi tulime, ja kanuu tavaparasesse kohta tagasi olime aidanud lukata, olid Merle platud lainud. Vesi, mis tavaliselt nii korgele randa ei ulatunud, oli seekord ullatavalt korge, ja platud kadunud. Minu platud olid natukene korgemal, ja alles, kuigi jah, kui ma veel kas voi minutikese oleks oodanud, oleks minu omad kah lainud olnud.

~~~
Taiesti teisel teemal jatkates: varemalt olen ma selgeks saanud, et ma oskan unes raakida (kahes keeles), teist inimest voodist valja lukata, sormi ribidesse lukata, kondida, kardinaid kohendada ja lehvitada (!). Sellel nadalal lisandus uus oskus. Nimelt on meie voodi taga kaks klaasist ust, mis kunagi avanesid verandale, mis nuudseks on kinni ehitatud. Uks oo sundis miski mind neid uksi avama... igavaks ei lahe kunagi, isegi magades mitte.