Mitte et viimasest katastroofist oldaks juba taastunud, aga puhapaeval vastu esmaspaeva peaks meie kanti joudma uus tsuklon (cyclone) Anthony, millele peaks uuel nadalal jargnema praegu Fidji saarte juures asuv madalrohkkond. Kui Anthonyst arvatakse, et mere ja maa piiri uletades saab sellest 2. kategooria torm (Ului, mis Mackayd eelmisel aastal tabas, oli maletatavasti vaid 1. kategooria torm), siis praegu veel madalrohkkkonnana eksisteerivast ilmanahtusest eeldatakse midagi oluliselt suuremat, nt 3.- 4. kategooria tsukloni. Jah, hmm, viimasel ajal on ilmateade meil see koige ponevam osa uudistest.
Ilm meil siin hetkel vaga raju veel pole. Tuul on kull maru: tana kaisin hommikul kohalikul turul ja tagasi tulles hoidis vist kull aint kott mind maaga kontaktis :). Maja meil ka monusalt koigub ja ootsub, vana ta meil ka. Loodetavasti elab need uued tormid ka ikka ule. Kui Anthonyst arvatakse, et see jouab maale Townsville' lahedal, siis see teine madalrohkkond on hetkel tapseks ennustamiseks veel liiga kaugel.
Townsville ise on kull meile lahim pohjapoolne linn, aga sellegipoolest on see ikka vahemalt paarsada kilti edasi (autoga 5 tundi soitu?). Muidugi nende tormidega on nii, et kuuldavasti saab suurima vihma ja tugevaima tuule just tormi keskmest louna poole jaav piirkond. See oleks siis ka Mackay. Jah, vaatab, mis saab, ega muud vist ule ei jaa.
~~~
Uleujutustest raakides peab utlema, et mingi hetk kadus mul igasugune huvi uudiseid jalgida, sest kaua sa ikka istud ja kuulad seda oudust. Seda enam, et mingi hetk info end ammendab: ootad kull, et uudistest tuleks midagi uut, aga tegelikult oled mingil muul kujul juba koike kuulnud. Ma tean, et elu kaotas ule 20 inimese, neist enamik Toowoomba linna ja lahedase Lockyer'i oru inimesed. Brisbane'i jogi oodatud taseme ei tousnud ja seega 1974. aasta rekordit ei uletanud. Seejuures rohutas ka osariigi peaminister pidevalt, et kuigi uleujutus polnud nii hull kui eeldati, on Brisbane vorreldes aastatetaguse linnaga kordi suurem ja see tahendab ka hoopis suuremaid kahjustusi.
Huvitav oli veel seelgi, et uks uudiste mees seisis mingi kohaliku pubi juures ja demonstreeris, milline oli vee jalg aastal 1974 ja milline 2011, ja siis milline oli see 1800ndate lopus. See oli kuskil taiesti uuratus korguses. Nii et kokkuvottes on nii, et ukskoik kui korgetele dokkidele sa oma maja pusti paned, kui ikka tuleb a la 10meetrine tous jarsku veetasemes, siis on vahesed kaitstud...voi nt 20meetrine tous. Mones linnas juhtus nii ka.
Wivenhoe tehisjarve (dam) kasutamise ule on ka siin meedias arutatud: st kas ei oleks saanud vett aegamooda jokke lasta, mitte nii, et jarsku kohutavates hulkades, mis tekitaski uleujutuse. Selgituseks on oeldud, et kuna mingi hetk oli jarve taituvus ule 190 protsendi, siis selleks, et ei toimuks jarve seinade jareleandmist (see on kohe ette nahtud selleks, kui jarve taituvus uletab teatud maksimaalse piiri) ja ulisuure veekoguse korraga Brisbane'i joudmist, tuli jarsku jokke lastava vee hulka suurendada. Miks seda varem ei tehtud? Selgituseks on oeldud, et veel paar paeva enne vee hulga suurendamist polnud tehisjarv uldse nii tais, aga paduvihmad tekitasid olukorra, kus korraga vee jokke laskmine muutus moodapaasmatuseks. Kokkuvottes selgitab tehisjarve manipuleerimise oigsust - voi ka valed otsused valja uurimus.
Lisaks on siin viimasel ajal kirgi kutnud Uleujutuse maks, mis tahendab, et inimestel tuleks maksta vahem kui uks dollar nadalas. Mind ikka hammastab, kuidas saavad inimesed nii pisikese maksu ule pahased olla. St alla 4 dollari kuus? Hea on, kui selle eest poest limonaadipudeli saab. Aga osa inimesed on pahased, sest nad on vabatahtlikult annetanud oma aega ja moned firmaomanikud ka raha, ning nuud kusitakse neilt lisaks ka veel maksu. Minu meelest on see arusaadav, et parast seda kui kadunud on suur osa linnade infrastruktuurist, tuleb kuskilt leida asenduseks raha. Ja nahes, millise kiirusega meid siin uued ilma"uudised" tabavad, pole imestada, et isegi nii joukal riigil nagu Austraalia pole jarjekindlalt koige valjavahetamiseks ja uuendamiseks raha. Seejuures voiks muidugi arutleda, kas siis on vaja anda miljardites dollarites abi teistele riikidele, aga see on juba teine teema :)
~~~
Isiklikult on meil siin ka vaga ponev olnud. Ma pole blogis maininud, aga eelmise aasta lopus sain ma teise siinse eestlase bossilt kone, et kas ma ei sooviks toole tulla. Noh, miks mitte. Huvitav oli see, kogu need kaks nadalat, mis ma tema juures kokku tootasin, ei raagitud minuga kordagi toolepingust, tootingimustestki vaid niivord kui meie esimesest vestlusest telefonis (hommikul vara, ma magasin) meelde jai. See pani mind ikka korduvalt imestama, et kull on kummaline - CV-d ei soovi, minuga rohkem vestelda ei soovi...Aga ok, asusin siis too kallale. Too iseenesest oli ponev, kuigi pisut nuri. Milline taiearuline inimene utleb, et vooras keeles immigratsioonidokumentide lugemine, neist arusaamine ja siis uute tootmine voiks olla ponev? Aga samas tekitas see motivatsiooni, kas ma ikka saan hakkama.
Sain kull. Sain valmis kaks viisat. Kogu selle valtel leidis meie ulemus, et minu too on lihtsalt vorratu, et ma olen koigest vaga kiiresti aru saanud, et ta ei soovi isegi minu "toodetud" dokumentides mitte mingisuguseid muudatusi teha jne. Kui meil oli algselt kokkulepe, et ma hakkan toole osalise tooajaga - st 3 paeva nadalas, siis teise nadala kestel palus tal mul tulla ka neljapaeval ja reedel, sest kliente olevat nii palju ja nii kiire on.
Nii et kui ta siis reedel mu enda kontorisse kutsus, siis ma toepoolest ei osanud aimata, et parast jarjekordset loengut selle kohta, kui tark, kiire, ilus ja kena ma olen, teatas ta, et kuna mul ikka juhilube ei ole, siis head aega...
Mis ma oskan oelda: ainult ehk seda, et ta oli sellest kogu aeg teadlik (see oli uks nendest vahestest teemadest, millest me kohe alguses raakisime, ja siis ta selles probleemi ei nainud), ja isegi kui ta vajaks inimesi, kes kaiks ja koguks inimestelt dokumente (kuigi tema enda organiseerimatus on see, mis tekitab olukordi, kus uhe inimese juures tuleb kaia sada korda, selle asemel et paari korraga asi uhele poole saada), isegi sel juhul oleks vaja ka inimest, kes teeb seda tood, millega mina just uhele poole sain. Aga ju siis ei olnud vaja.
Ah, ja lisaks on ta unustanud mulle uhe paeva eest maksta. Millegiparast on mul tunne, et kuigi vaga kummalisel kombel on mulle tehtud kingitus - ma ei pea naeratama ja noogutama takka endisele tipp-poliitikule, ja samal ajal molgutama motteid, miks see inimene mulle ikkagi uldse ei meeldi...Miks mul on tunne, et ma vaatan tott hundiga lamba nahas...voi solvan ma seejuures hunte?
Ilm meil siin hetkel vaga raju veel pole. Tuul on kull maru: tana kaisin hommikul kohalikul turul ja tagasi tulles hoidis vist kull aint kott mind maaga kontaktis :). Maja meil ka monusalt koigub ja ootsub, vana ta meil ka. Loodetavasti elab need uued tormid ka ikka ule. Kui Anthonyst arvatakse, et see jouab maale Townsville' lahedal, siis see teine madalrohkkond on hetkel tapseks ennustamiseks veel liiga kaugel.
Townsville ise on kull meile lahim pohjapoolne linn, aga sellegipoolest on see ikka vahemalt paarsada kilti edasi (autoga 5 tundi soitu?). Muidugi nende tormidega on nii, et kuuldavasti saab suurima vihma ja tugevaima tuule just tormi keskmest louna poole jaav piirkond. See oleks siis ka Mackay. Jah, vaatab, mis saab, ega muud vist ule ei jaa.
~~~
Uleujutustest raakides peab utlema, et mingi hetk kadus mul igasugune huvi uudiseid jalgida, sest kaua sa ikka istud ja kuulad seda oudust. Seda enam, et mingi hetk info end ammendab: ootad kull, et uudistest tuleks midagi uut, aga tegelikult oled mingil muul kujul juba koike kuulnud. Ma tean, et elu kaotas ule 20 inimese, neist enamik Toowoomba linna ja lahedase Lockyer'i oru inimesed. Brisbane'i jogi oodatud taseme ei tousnud ja seega 1974. aasta rekordit ei uletanud. Seejuures rohutas ka osariigi peaminister pidevalt, et kuigi uleujutus polnud nii hull kui eeldati, on Brisbane vorreldes aastatetaguse linnaga kordi suurem ja see tahendab ka hoopis suuremaid kahjustusi.
Huvitav oli veel seelgi, et uks uudiste mees seisis mingi kohaliku pubi juures ja demonstreeris, milline oli vee jalg aastal 1974 ja milline 2011, ja siis milline oli see 1800ndate lopus. See oli kuskil taiesti uuratus korguses. Nii et kokkuvottes on nii, et ukskoik kui korgetele dokkidele sa oma maja pusti paned, kui ikka tuleb a la 10meetrine tous jarsku veetasemes, siis on vahesed kaitstud...voi nt 20meetrine tous. Mones linnas juhtus nii ka.
Wivenhoe tehisjarve (dam) kasutamise ule on ka siin meedias arutatud: st kas ei oleks saanud vett aegamooda jokke lasta, mitte nii, et jarsku kohutavates hulkades, mis tekitaski uleujutuse. Selgituseks on oeldud, et kuna mingi hetk oli jarve taituvus ule 190 protsendi, siis selleks, et ei toimuks jarve seinade jareleandmist (see on kohe ette nahtud selleks, kui jarve taituvus uletab teatud maksimaalse piiri) ja ulisuure veekoguse korraga Brisbane'i joudmist, tuli jarsku jokke lastava vee hulka suurendada. Miks seda varem ei tehtud? Selgituseks on oeldud, et veel paar paeva enne vee hulga suurendamist polnud tehisjarv uldse nii tais, aga paduvihmad tekitasid olukorra, kus korraga vee jokke laskmine muutus moodapaasmatuseks. Kokkuvottes selgitab tehisjarve manipuleerimise oigsust - voi ka valed otsused valja uurimus.
Lisaks on siin viimasel ajal kirgi kutnud Uleujutuse maks, mis tahendab, et inimestel tuleks maksta vahem kui uks dollar nadalas. Mind ikka hammastab, kuidas saavad inimesed nii pisikese maksu ule pahased olla. St alla 4 dollari kuus? Hea on, kui selle eest poest limonaadipudeli saab. Aga osa inimesed on pahased, sest nad on vabatahtlikult annetanud oma aega ja moned firmaomanikud ka raha, ning nuud kusitakse neilt lisaks ka veel maksu. Minu meelest on see arusaadav, et parast seda kui kadunud on suur osa linnade infrastruktuurist, tuleb kuskilt leida asenduseks raha. Ja nahes, millise kiirusega meid siin uued ilma"uudised" tabavad, pole imestada, et isegi nii joukal riigil nagu Austraalia pole jarjekindlalt koige valjavahetamiseks ja uuendamiseks raha. Seejuures voiks muidugi arutleda, kas siis on vaja anda miljardites dollarites abi teistele riikidele, aga see on juba teine teema :)
~~~
Isiklikult on meil siin ka vaga ponev olnud. Ma pole blogis maininud, aga eelmise aasta lopus sain ma teise siinse eestlase bossilt kone, et kas ma ei sooviks toole tulla. Noh, miks mitte. Huvitav oli see, kogu need kaks nadalat, mis ma tema juures kokku tootasin, ei raagitud minuga kordagi toolepingust, tootingimustestki vaid niivord kui meie esimesest vestlusest telefonis (hommikul vara, ma magasin) meelde jai. See pani mind ikka korduvalt imestama, et kull on kummaline - CV-d ei soovi, minuga rohkem vestelda ei soovi...Aga ok, asusin siis too kallale. Too iseenesest oli ponev, kuigi pisut nuri. Milline taiearuline inimene utleb, et vooras keeles immigratsioonidokumentide lugemine, neist arusaamine ja siis uute tootmine voiks olla ponev? Aga samas tekitas see motivatsiooni, kas ma ikka saan hakkama.
Sain kull. Sain valmis kaks viisat. Kogu selle valtel leidis meie ulemus, et minu too on lihtsalt vorratu, et ma olen koigest vaga kiiresti aru saanud, et ta ei soovi isegi minu "toodetud" dokumentides mitte mingisuguseid muudatusi teha jne. Kui meil oli algselt kokkulepe, et ma hakkan toole osalise tooajaga - st 3 paeva nadalas, siis teise nadala kestel palus tal mul tulla ka neljapaeval ja reedel, sest kliente olevat nii palju ja nii kiire on.
Nii et kui ta siis reedel mu enda kontorisse kutsus, siis ma toepoolest ei osanud aimata, et parast jarjekordset loengut selle kohta, kui tark, kiire, ilus ja kena ma olen, teatas ta, et kuna mul ikka juhilube ei ole, siis head aega...
Mis ma oskan oelda: ainult ehk seda, et ta oli sellest kogu aeg teadlik (see oli uks nendest vahestest teemadest, millest me kohe alguses raakisime, ja siis ta selles probleemi ei nainud), ja isegi kui ta vajaks inimesi, kes kaiks ja koguks inimestelt dokumente (kuigi tema enda organiseerimatus on see, mis tekitab olukordi, kus uhe inimese juures tuleb kaia sada korda, selle asemel et paari korraga asi uhele poole saada), isegi sel juhul oleks vaja ka inimest, kes teeb seda tood, millega mina just uhele poole sain. Aga ju siis ei olnud vaja.
Ah, ja lisaks on ta unustanud mulle uhe paeva eest maksta. Millegiparast on mul tunne, et kuigi vaga kummalisel kombel on mulle tehtud kingitus - ma ei pea naeratama ja noogutama takka endisele tipp-poliitikule, ja samal ajal molgutama motteid, miks see inimene mulle ikkagi uldse ei meeldi...Miks mul on tunne, et ma vaatan tott hundiga lamba nahas...voi solvan ma seejuures hunte?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar