Ahaa, aga mina e-haaletasin! :)

Ma tean, et ma lubasin kohe parast Yasit teada anda, kuidas meil siin lood on, aga millegiparast kadus igasugune soov kirjutada. Mul on nii vist igasuguste suuremate katastoofidega - kuni selle hetkeni, kui torm voi mis iganes meid siin tabab, tundub oluline infot jagada, sealt edasi jaab vaid vaadata kohutavaid kaadreid televiisorist - onneks siiani veel televiisorist.

Ah, ja siis ma lubasin kirjutada nii uleujutustest kui Yasist Nadalisse. Seda ma ka tegin, aga ausalt oeldes ei maleta ma teist teemat, mis mus sellist masendust oleks tekitanud. Ja siis tulid uudised Uus-Meremaa Christchurchi jarjekordsetest maavarinatest...oeh, ilmselgelt on voimalik looduskatastroofidest masendusse sattuda, isegi kui need ei juhtu samas piirkonnas, kus inimene elab. Nii et jaab vaid loota, et selleks aastaks on looduskatastroofide norm meil tais.

~~~~
Aga hoopis teisel teemal jatkates - votsin ukspaev katte ja e-haaletasin. Protsess iseenesest, kui ma lopuks asja kaima sain, oli ulilihtne ja vottis aega u 20 sekundit. Aga koigepealt nagin ma kaks tundi vaeva, et see valimissusteem tunneks ara minu id-kaardi. Ja see ei lugenud, et kogu vajalik tarkvara oli olemas ja toimis. Lopuks uritasin Mozilla asemel Internet Explorerit kasutada, ja voilaa!

Minu haale sai inimene, kellest ma usun, et ta on seda vaart, st ma olen ka pariselus selle inimesega raakinud, ja ta toepoolest meeldis mulle. Partei osas valisin mina sotsiaaldemokraate :) Eelnevalt ma olen kunagi kirjutanud, mis ma arvasin Priit Pulleritsu arvamusest, et Eestist valjaspool elavatele eestlastele ei tohiks anda voimalust haaletada, ja ma ei saanud nuud ju jonni jatta! Ah, tehtud, tehtud, tehtud! :D

~~~
Olen viimasel ajal ujumas kainud. Alguse sai see sellest, et spordiklubi, kus ma aerutamas kain, korraldas sellise poolkohustusliku ujulakulastuse - toestuseks, et inimesed, kes merel aerutamas kaivad, oskavad ka piisavalt ujuda. "Piisavalt" on siinses moistes 400m ujumist ja 10 minutit hulpimist. Ujumine mul probleeme ei tekitanud, kull aga olen ma suhteliselt oskamatu hulpija - st mulle lihtsalt ei meeldi hulpida, kui on voimalik ujuda.

Jargmine paev kulastasin meile lahemat ujulat, mis on u 10 minuti rattasoidu kaugusel. Valiujulad on selles mottes nii ilusad, et kui paike paistab, siis vesi sillerdab nii ilusasti....ja kui vette hupata, siis ei teki sellist jaatumise-eelset krampi, nagu Eestis monikord ujulates tekib. Aga muidugi lisaks ilusale sillerdavale basseinile tahendab paike siin ka seda, et ukskoik kui palju paikesekreemi ma peale maarin (koigepealt ujun paiksekreemis ja siis lahen tegelikult ujuma), polen ma ikkagi ara.

Tana on mul ujumise toestamiseks ette naidata monus ujumismutsi rant otsaesisel - ja see rant ei ole mitte selline ebamaarane, vaid ikka selline konkreetne joon. Monus!:) Nina on ka agedalt pruun. Aga noh, ma veetsin ka basseinis terve tunni (mu age sportkell kannatab vett ju ka) ja ujusin selle jooksul 2 km. Tavaliselt palju ule uhe kilomeetri ei viitsi, aga tana oli minu rajast molemal pool nii palju kummalisi inimesi (nt kaks meest, kes tulid koos ujulasse ja ujusid terve aja uksteise jarel, nii et meetritki ei olnud vahet), et igav ei hakanud.

~~~
Avastasin enda jaoks uue autori - Suzanne Brockmanni. Ometi kord uks autor kelle romaanides pole inimesed ainult ilusad, targad, rikkad ja vapraid, vaid on ikka igasuguseid "inimlikke" inimesi. Muuhulgas on seal kaks tegelast Jules ja Robin, kes on gayd. Enamasti nn "naistekates" sellise seksuaalse eelistusega tegelasi ei ole, aga kuna ma ei ole kunagi eriti suur gayvastane olnud (ei, see ei ole nakkav haigus, ja ei, gayd heteroks umber ei kasvata), muudab see minu meelest autori raamatute seeria veelgi inimlikumaks.

Muuhulgas panid need hasti sumpaatseks kirjutatud tegelased motlema nendele inimestele, kelle puhul mu enda soprus-ja tutvusringkonda silmas pidades moningane kahtlus on tekkinud. Mitte et ma arvaks, et nende seksuaalne eelistus peaks olema koigile teada, kui nad ise sellest raakida ei taha, aga samas ei motet ka teeselda ja uritada olla, kes nad pole...Aga see on ainult minu arvamus, sest minu jaoks on need inimesed ikka need samad sobrad ja tuttavad...

Aga nuud ma lahen loen sama autori Troubleshootersite seeriat edasi. Vaga hea meelelahutus, kuigi ma kujutan ette, mida mu eesti keele opetaja sellise kirjanduse vaartusest arvaks! :)

Avaldatud Nadalises 12.02.2011

Kui veest saab surmav joud

Heli Talinurm

On 29. detsember ja meie vaike reisiseltskond istub Bundabergi hotellis, sest tee pohja poole meie koju Mackaysse on ara loigatud. Ei, maantee iseenesest on alles, aga strateegilistes kohtades on see kaetud veega. Oueenslandi (QLD) osariigi suurimad uleujutused on hoogu sisse saamas.

Hammastaval kombel kuivasid teed paariks paevaks ning meie saime jargmistest linnadest labi ja koju, aga see on ka soit, mis ei lahe kauaks meelest. Parast seda kui hotelli omanik oli saanud teada, et teed on taas labitavad, registreerisime me vist kull valja 10 minutiga. Seal, kus vesi oli veel hiljuti teel olnud, vois naha politsei autosid ja liikluse reguleerijaid ”Soida aeglaselt” (slow) markidega.

Maletan, kuidas soitsime oosel labi Rockhamptoni, mis on Mackayle lahim suur linn louna pool (282 km Mackayst). Tee ise oli veel kuiv, kuid molemal pool vois naha veevalja, mis peegeldas oise linna tulesid. Paar paeva hiljem oli vesi neelanud maantee ning uhendus lounaga oli labi loigatud.

Igavene vihm

Kuigi QLD osariik holmab vaga suure pindala (maismaa pindala 1 730 648 km²), uhendavad pohja ja louna osa vaid kaks peamist maanteed, millest uks asub rannikul ning teine rannikust pisut kaugemal sisemaal. Uueks aastaks olid molemad uhendused labi loigatud, sest sisemaal asuv linn Emerald (Mackayst 285 km laanes) oli samuti vee all.

Seni jaab selgusetuks, miks ei hakatud Brisbane’i laheduses asuva Wivenhoe tehisjarvest (ehitati parast 1974. aasta uleujutusi, et edaspidi osariigi pealinna uleujutamist valtida) vett varakult jao kaupa Brisbane’i jokke laskma. Loomulikult on seejuures mainitud, et suur osa selles, et Wivenhoe tehisjarv joudis jaanuari alguses kriitilise 191protsendilise taituvuseni, on aasta lopus Pohja-QLDs Cairnsi ja Innisfaili vahel maapiiri uletanud 1. kategooria tsuklonil Tashal. Tashast raakides ei mainita niivord kahjustusi, kuivord tugevaid vihmasid, mis ulatusid ka ule Louna-QLD.

Lisaks oli olnud toeliselt vihmane aasta lopp. Ilm hakkas vihmale kiskuma juba oktoobris, kuid novembris ja eriti detsembris nagi paikest jarjest harvemini. Kuigi novembrist aprillini kestab troopilises kliimas (Pohja- QLD) ametlikult vihmahooaeg, ei tahenda see enamasti kuudepikkust vihmasadu.

Austraalia Meteoroloogia Buroo andmetel oli 2010 detsember koige sademeterikkaim detsember kogu QLD ajaloos, samuti oli 2010. aasta kevad QLD sademeterikkaim kevad alates aastast 1900. Austraalia kui mandri jaoks oli 2010. aasta sademete hulgalt kolmas sademeterikkaim aasta uldse.

Tuhanded kodud vee all

Nii voiski vahetult enne Brisbane’i linna uleujutust naha uudistes osariigi peaministrit Anna Bligh’d, kes kinnitas resoluutselt, et vee Wivenhoe tehisjarvest valjalaskmine ei ole enam valiku kusimus, see lihtsalt tuleb ara teha.

Brisbane’i jogi joudis oma korgtasemele – 4.46 meetrit joe normaaltasemest korgemale – 13 jaanuaril. Kuigi veetase ei tousnud ennustatud tasemele, jai vee alla ule 20 000 kodu. Uleujutatud ariregioonist raakides naidati uudistes muuhulgas Bribane’i puu- ja juurvilja hulgimuugiturgu. Parast uleujutust oli vaatepilt jargmine: laadungite kaupa sogases joevees hulpiv brokkoli, puruks kukkunud ja alles terved arbuusid, vee alla jaanud kaubaautod jne.

Et joe taseme tous oli ette teada, lulitati elekter mitmetes linnaosades juba varakult valja. See tahendas, et isegi kui inimesed otsustasid korgemal asuvatesse majadesse jaada, mitte evakueeruda, pidid nad ood veetma pimedas, ainsaks voimalikuks informatsiooniallikaks patareidel tootavad raadiod.

Brisbane’ist 30 km laane poole (ulesvoolu) jaavas Ipswichis tousis jogi koguni 19.4 meetrit normaaltasemest korgemale ning vee alla jai ule 3000 maja. Kokku mojutasid uleujutused vahemalt 70 asulat ja sadu tuhandeid inimesi. Lisaks Brisbane’ile, Ipswichile, Rockhamptonile, Emeraldile ja Bundabergile jaid vee alla naiteks Gympie ja Maryborough, Dalby, Theodore, Condamine, Chinchilla, Toowoomba jne. Mitmes linnas tousis veetase korduvalt, just siis, kui elanikud olid esimese uleujutuse sopa majadest valja pesnud.

Inimestele, kelle kodu sai veekahjustusi, tahendas see lisaks suuremale koristustoole konet kindlustusfirmale, et esitada avaldus havinud vara asendamiseks. Kui mone firma puhul kattis kindlustuspoliis erinevat tuupi uleujutuse kahjud (nt Suncorp), siis usna kiiresti sai selgeks, et osa kindlustusfirmasid olid pakkunud poliise, mis kindlustasid vaid teatud tuupi uleujutuse puhul. Ning loomulikult on see just see ”teist tuupi” uleujutus, aga mitte ”seda tuupi” uleujutus, mis nuud paevakorral on. Ning kujutada ette, mida teevad need inimesed, kellel ei olnud kindlustust, aga kelle kogu maine vara jai vee alla…

Oudusunenao stsenaarium

Aga ukskoik kui kohutav on nende inimeste olukord, kelle majas asuvad asjad ja monel puhul ka maja ise kuulub mahakandmisele, on enamik uleujutustest mojutatud inimesed elus. Ilma kahtlusteta sai koige oudsema hoobi Toowoomba linn ning sealt allavoolu jaavad vaiksed asulad, kui seda linna tabas 10. jaanuaril akkuleujutus.

Uleujutusele eelneval kolmel nadalal oli piirkonnas sadanud peaaegu iga paev ja enne uleujutuse paeva tuli maha veel 160 mm sademeid. Toowoomba linn asub maenolval ning linnasuda paikneb vaikses orus, kus Ida ja Laane oja suubuvad Gowrie ojaks. Et pinnas oli juba eelnevast sajust marg, murdis magedest alla tulev vesi ule ojade kallaste ja tormas labi linnasudame.

See oli uleujutuste osa, mida keegi tapselt ette ennustada ei osanud. Seetottu tabas tulvavesi inimesi keset koige tavalisemat toopaeva elavas linnasudames. Aina uuesti naidati uudistes kaadreid puude, liiklusmarkide ja autokatuste kulge klammerduvatest inimestest. Korduvalt tuli uudistest kaader valgest maasturist, mis hulpis keset mootmatut vetevalja. Kui alguses istus terve perekond autos sees, siis hiljem oli naha kaadrit mehest, naisest ja lapsest auto katusel. Laps ja naine paasesid uleujutusest eluga, mees mitte. Helikopter saadeti paastma majade katustele klammerdunud inimesi, kuid selleks hetkeks oli osa inimesi juba vee joule alla vandunud.

Vikipeedia andmetel (24. jaanuari seisuga) kaotas uleujutustes elu 35 inimest: 21 neist olid Toowoomba linna ja laheduses asuva Lockyeri oru inimesed, 9 inimest on seni kadunud. Toenaoliselt pole siiani koikide tulvavetes elu kaotanud inimeste sailmeid leitud.

Me oleme queenslandlased

Kuigi juba praegu arvestatakse Austraalia ajaloo suurimate uleujutuste kahju suuruseks miljardid dollarid, ei ole takistanud kahju suurus inimesi abivajajatele abikatt ulatamast. Me ei tea, milline oleks eestlaste reaktsioon, kui selline looduslik katastroof tabaks Eestit, aga siin on olnud naha, kuidas inimesed ei motle vaid iseendale, pigem unustatakse monikord abi pakkudes iseenda maja ja vara eest hoolt kanda.

Loomulikult on siingi inimesi, kes keset koige suuremaid uleujutusi uritasid maha jaetud majadest koike vaartuslikku varastada, aga tuhandetes rohkem on neid, kes ulatasid abikae. Ule 55 000 inimese registreeris end Brisbane’i koristamisaktsioonidele, lisaks abistas veel tuhandeid, kes end ei registreerinud.

Voi nagu utles osariigi peaminister Anna Bligh olukorras, kus kolmveerand osariigist oli kuulutatud katastroofi piirkonnaks: ”Olukorras, kus me nutame selle parast, mis me oleme kaotanud, ja me kurvastame oma perekonna ja soprade parast, ja astume vastu valjakutsele, mis on meie ees, ma tahan teile meenutada, kes me oleme. Me oleme queenslandlased. Me oleme see toug pohja pool osariigi piiri, kes kasvab sitkeks, me oleme need, kes pikali looduna ei anna alla, vaid tousevad pusti ja lahevad edasi.”

Ehk oli just sellist meenutust vaja olukorras, kus suur osa osariigi pollumajanduse saagist oli vee all, soekaevandused uppusid ning ees oli ootamas uus oht – tsuklon Yasi. Nuud jaab vaid oodata ja vaadata, kas loodus aitab ulesehitamise protsessile kaasa voi saadab uue valjakutse.

~~~

PS! Hiljem levisid uleujutused ka QLD osariigist louna poole jaavasse New South Walesi, ja endiselt uputab New South Walesist louna poole jaavas Victoria osariigis.

Avaldatud Nadalises 5.02.2011

Troopiline tsuklon Yasi demonstreeris looduse metsikut joudu

Heli Talinurm

Mida arvata sellest, kui uudistes naidatakse ilmaennustust ning seejuures mainitakse, et laheneva troopilise tsukloniga voivad kaasneda tuulepuhangud kiirusega kuni 300 km/h, laiaulatuslikud purustused, ulitugev vihm ja uleujutus?

Olles harjunud Eesti kliimaga tahaksin sellise ilmateate kanda lennuka fantaasia maailma, aga Austraalias Queenslandi (QLD) osariigis toestas loodus taas, et tema jou vastu pole keegi kaitstud.

Kui eelmine aasta loppes ja uus algas Austraalia ajaloo suurimate uleujutustega, siis jaanuari viimastel paevadel joudis QLDi osariigi pohjaossa troopiline tsuklon Anthony. Et tegemist oli vaid 2. kategooria tormiga, votsid kohalikud elanikud seda kui eelmangu ennustatavale hiigelsuurele tormile, mis sel hetkel asus veel madalrohkkonnana ookeani kohal.

Kuigi Anthony uletas mandri piiri minu elukohast Mackayst u 200 km pohjapoole jaavas Bowenis, oli ilm meil vaid tavalisest tuulisem. Maja ootsus meeldivalt, aga olles korra juba ule elanud 3. kategooria tsukloni Ului (2010 marts), mis uletas mandri piiri Mackay lahedal, polnud ootsuvas vanas majas ja varisevates akendes midagi markimisvaarset.

Hoomamatult suur ja voimas

Lahenevast madalrohkkonnast, millest lopuks sai 5. kategooria tsuklon (korgeim kat) oodati aga midagi hoomamatult suurt ja voimast. Kui alguses ennustas Austraalia Meteroloogia Buroo, et torm jouab maale Cairnsi juures, siis viimasel paeval liikus Yasi lounasse ning joudis neljapaeva hommikul maale osariigi pohjaosa suurimate linnade Cairnsi ja Townsville’i vahepeal.

Kui ehk millegi muu osas pole kohalikel elanikel hetkel suurt roomu tunda, siis see, et torm tuli maale seal, kus seda ennustati, on kindlasti arvestatav plusspunkt. Nii jaid Yasi koige purustavama jou alast valja tihedaimalt asustatud piirkonnad.

Lisaks olid tormi tsentrist korvale jaavad osad (sealhulgas Mackay) tormi mandrile joudmise ohtul ohutsoonist juba valja arvatud ning sellele vastavalt polnud kedagi evakueeritud ega muid vaga arvestatavaid ettevalmistusi tehtud. Seega ei ole voimalik ette kujutada, millised oleks kahjustused ja hukkunute arv olnud siis, kui tsuklon oleks jarsku ennustatud trajektoorilt korvale pooranud.

Aga Yasi oli ”viisakas” ja ”etteaimatav” ning ei pannud ennustajaid pettuma: sellest sai suurim tsuklon, mis kunagi QLD rannikut uletanud. Tormi labimoot oli ule 500 km ning tuulepuhangute kiiruseks tormi ”silmas” moodeti erinevatel andmetel 285- 295 km/h. Liikunud mitusada kilomeetrit sisemaale oli Yasi ikka veel tsuklon, kuigi tavaliselt saab tsuklonist madalrohkkond kohe parast mandri piiri uletamist.

Kallihinnaline torm

Yasi uletas mandri piiri keskoo paiku Mission Beachil, mis on kuurortlinn. Tana naidati uudistes, kuidas ulivoimas tuul ja tavalisest tousust mitmeid meetreid korgem tous oli luksuslaevad uhte hunnikuse ajanud, justkui oleks tegemist manguasjadega, mitte miljoneid dollareid maksvate veesoidukitega.

Uudiseid taitsid kaadrid kodudest, millest pole alles midagi peale tuvastamatu (prahi)hunniku, monikord pole enam sedagi. Koige suuremad kahjustused toi tsuklon lisaks Mission Beachile Tullysse, Cardwelli ja Innisfaili ning umbritsevatesse vaiksematesse asulatesse.

Et Tullys kasvas 75-85 protsenti Austraalia banaanidest, eeldatakse, et seda puuvilja saab edaspidi osta mitmeid kordi kallima hinna eest. Samuti puhiti maapealt piirkonnas kasvanud suhkruroog, mis tahendab, et suhkru hind touseb mitmekordseks. Praeguste ennustuste kohaselt voib ainult pollumajanduse kahju moota suurusjargus miljard Austraalia dollarit.

2006. aasta kordus

Innisfailis motleb ilmselt osa inimesi pikemalt selle ule, kas troopiline kliima on vaart purustusi, mis havitavad kogu too ja vaeva nii sageli. 2006. aasta tsuklon Larry havitas selle linna peaaegu tundmatuseni. See tahendab, et nuudsele tormile laks linnake vastu oluliselt tugevama konstruktsiooniga majadega, kuid see ei tahenda, et purustused oleks vaikesed.

Cardwellist polnud veel reede keskpaeval kuigi palju uudiseid, sest enamik sellest linnast evakueeriti enne tormi ning linnakesse tagasi saamine vottis teele langenud puude ja muu risu eemaldamise tottu aega. Ohtul naidati esmaseid kaadreid kohutavatest purustustest.

Esialgseid kokkuvotteid tehes raagitakse juba praegu sadadest taielikult purustatud majadest, veel tanagi (st reedel) on elektrita ule 150 000 majapidamise. Esimesel paeval parast tormi ulatus see arv ule 180 000. Abivagedest raakides mainitakse alaliselt Towsnville’is asuva sojavae korpuse 4000 tootajat, piirkonda on saadetud 500 paastetootajat ja 150 politseinikku lisaks tavaparastele joududele.

Kumned tuhanded inimesed, kes Cairnsis, Townsville’is ja teistes asulates evakueerimiskeskustes oudse oo veetsid, on koju naasmas ning esialgu on teade vaid uhest hukkunust – noorest mehest, kes kasutas elektrigeneraatorit suletud ruumis ja suri oletatavalt generaatorist valjunud susihappegaasi murgistuse katte. Hetke andmete pohjal on kadunud 1-2 inimest.

Nuud jaab veel oodata kuni tormi poolt sisemaale surutud merevesi taandub ja ulitugev vihm lakkab. Siis voib jalle otsast peale ehitama hakata. Ilmselt on just see aastaringse ilusa ilma hind.