Ahaa, aga mina e-haaletasin! :)

Ma tean, et ma lubasin kohe parast Yasit teada anda, kuidas meil siin lood on, aga millegiparast kadus igasugune soov kirjutada. Mul on nii vist igasuguste suuremate katastoofidega - kuni selle hetkeni, kui torm voi mis iganes meid siin tabab, tundub oluline infot jagada, sealt edasi jaab vaid vaadata kohutavaid kaadreid televiisorist - onneks siiani veel televiisorist.

Ah, ja siis ma lubasin kirjutada nii uleujutustest kui Yasist Nadalisse. Seda ma ka tegin, aga ausalt oeldes ei maleta ma teist teemat, mis mus sellist masendust oleks tekitanud. Ja siis tulid uudised Uus-Meremaa Christchurchi jarjekordsetest maavarinatest...oeh, ilmselgelt on voimalik looduskatastroofidest masendusse sattuda, isegi kui need ei juhtu samas piirkonnas, kus inimene elab. Nii et jaab vaid loota, et selleks aastaks on looduskatastroofide norm meil tais.

~~~~
Aga hoopis teisel teemal jatkates - votsin ukspaev katte ja e-haaletasin. Protsess iseenesest, kui ma lopuks asja kaima sain, oli ulilihtne ja vottis aega u 20 sekundit. Aga koigepealt nagin ma kaks tundi vaeva, et see valimissusteem tunneks ara minu id-kaardi. Ja see ei lugenud, et kogu vajalik tarkvara oli olemas ja toimis. Lopuks uritasin Mozilla asemel Internet Explorerit kasutada, ja voilaa!

Minu haale sai inimene, kellest ma usun, et ta on seda vaart, st ma olen ka pariselus selle inimesega raakinud, ja ta toepoolest meeldis mulle. Partei osas valisin mina sotsiaaldemokraate :) Eelnevalt ma olen kunagi kirjutanud, mis ma arvasin Priit Pulleritsu arvamusest, et Eestist valjaspool elavatele eestlastele ei tohiks anda voimalust haaletada, ja ma ei saanud nuud ju jonni jatta! Ah, tehtud, tehtud, tehtud! :D

~~~
Olen viimasel ajal ujumas kainud. Alguse sai see sellest, et spordiklubi, kus ma aerutamas kain, korraldas sellise poolkohustusliku ujulakulastuse - toestuseks, et inimesed, kes merel aerutamas kaivad, oskavad ka piisavalt ujuda. "Piisavalt" on siinses moistes 400m ujumist ja 10 minutit hulpimist. Ujumine mul probleeme ei tekitanud, kull aga olen ma suhteliselt oskamatu hulpija - st mulle lihtsalt ei meeldi hulpida, kui on voimalik ujuda.

Jargmine paev kulastasin meile lahemat ujulat, mis on u 10 minuti rattasoidu kaugusel. Valiujulad on selles mottes nii ilusad, et kui paike paistab, siis vesi sillerdab nii ilusasti....ja kui vette hupata, siis ei teki sellist jaatumise-eelset krampi, nagu Eestis monikord ujulates tekib. Aga muidugi lisaks ilusale sillerdavale basseinile tahendab paike siin ka seda, et ukskoik kui palju paikesekreemi ma peale maarin (koigepealt ujun paiksekreemis ja siis lahen tegelikult ujuma), polen ma ikkagi ara.

Tana on mul ujumise toestamiseks ette naidata monus ujumismutsi rant otsaesisel - ja see rant ei ole mitte selline ebamaarane, vaid ikka selline konkreetne joon. Monus!:) Nina on ka agedalt pruun. Aga noh, ma veetsin ka basseinis terve tunni (mu age sportkell kannatab vett ju ka) ja ujusin selle jooksul 2 km. Tavaliselt palju ule uhe kilomeetri ei viitsi, aga tana oli minu rajast molemal pool nii palju kummalisi inimesi (nt kaks meest, kes tulid koos ujulasse ja ujusid terve aja uksteise jarel, nii et meetritki ei olnud vahet), et igav ei hakanud.

~~~
Avastasin enda jaoks uue autori - Suzanne Brockmanni. Ometi kord uks autor kelle romaanides pole inimesed ainult ilusad, targad, rikkad ja vapraid, vaid on ikka igasuguseid "inimlikke" inimesi. Muuhulgas on seal kaks tegelast Jules ja Robin, kes on gayd. Enamasti nn "naistekates" sellise seksuaalse eelistusega tegelasi ei ole, aga kuna ma ei ole kunagi eriti suur gayvastane olnud (ei, see ei ole nakkav haigus, ja ei, gayd heteroks umber ei kasvata), muudab see minu meelest autori raamatute seeria veelgi inimlikumaks.

Muuhulgas panid need hasti sumpaatseks kirjutatud tegelased motlema nendele inimestele, kelle puhul mu enda soprus-ja tutvusringkonda silmas pidades moningane kahtlus on tekkinud. Mitte et ma arvaks, et nende seksuaalne eelistus peaks olema koigile teada, kui nad ise sellest raakida ei taha, aga samas ei motet ka teeselda ja uritada olla, kes nad pole...Aga see on ainult minu arvamus, sest minu jaoks on need inimesed ikka need samad sobrad ja tuttavad...

Aga nuud ma lahen loen sama autori Troubleshootersite seeriat edasi. Vaga hea meelelahutus, kuigi ma kujutan ette, mida mu eesti keele opetaja sellise kirjanduse vaartusest arvaks! :)