Kaisime eelmine nadalavahetus Townsville'is, mis asub siit u 400 km kaugusel pohjas. Mackays elades on tavaline kuulata seda juttu, et Townsville'is on koik parem: et ikkagi oluliselt suurem linn, Pohja-QLD keskus jne. Kui valja arvata age kivirahn keset linna (tosine spordikeskus, hulgi jooksvaid, kondivaid, rattaga soitvaid, koeri jalutavaid inimesi), ja ilmsed shoppamiseelised, mida meie rahvusliku puha tottu kasutada ei saanud (ja no kes oleks osanud arvata, et niiii suures linnas iga pood sel paeval kinni on?), siis ma ei utleks, et Townsville kuidagi agedam oleks.
Kuna linnas oli mingi mitu paeva kestev muusikauritus, siis oli enamik hotelle tais, nii et eriti suurt valikut ei olnud. Valisime siis hotelli Rydges, mis interneti andmetel on lausa 4 tarni hotell. Tulemuseks oli vana ja odava sisustusega ruum, vannituba, kus iga plaat oli katkine ja kraan ning dussiotsik lekkis - ja kokkuvottes oli molemad ruumid usna rapased. Kas seda saab pidada 4 tarni vaariliseks? Hmm...Nojah, Warren sai pahaseks ja laks alla registratuuri asja uurima. Selle peale saime me ruumi asemel korteri, mis oli kull uuem, aga sellegipoolest rapane. Hmm, jah, see kohalike inimeste Townsville'i armastus tundus sel hetkel pisut kummaline.
Hommikusook oli ka usna age. Austraalias mingil pohjusel enamasti hotellitoaga hommikusooki ei kaasne, olenemata sellest, kui kallis on hotell. Nii et me laksime siis mingisse kohalikku kohvikusse, mis tundus hasti populaarne olevat. Aga voimalik, et see oli populaarne ka seetottu, et see oli uks vaheseid avatud soogikohti. Mina tellisin puuviljasalati jogurtiga. Kolab hea ja varske, eks ole? Aga tulemuseks oli puuviljasalat, mille peal oli ainult pisuke tirts jogurtit. Ma peaaegu hakkasin utlema, et kas see vaike kribalas ongi kogu jogurt?
Aga siis ma maitsesin seda jogurtit ja tanasin onne, et nad sellega nii ahned olid. Ma ei tea, kas mina olen imelik voi mis, aga hapude puuviljade peale maitsestamata jogurtit panna on minu meelest overkill. Eriti kuna nad olid leidnud vist kull terve osariigi ainukesed pooltoored ja kehvasti maitsevad puuviljad. No ma ei tea, kas sulle meeldiks puuviljad hapukoorega? Sest tapselt nii see maitsestamata jogurt mekkis. Eh, mitte nii age. Mind Towsville'i vaimustus ei tabanud.
Aga siis hakkasime me Mackay poole tagasi soitma ja tee peale jai Billabong Wildlife Sanctuary. Vahemalt nemad olid nii nutikad, et ainsal paeval, kus inimesed ei kai tool ja on valmis igasuguseid ponevaid kohti kulastama, olid nad endiselt avatud. See koht oli populaarne, ja pohjusega. See koht oli lihtsalt niiiiiii tore! Isegi toit oli parem, kuigi maksis vist vahemalt kaks korda vahem kui see niru kohvikutoit.
Kuna linnas oli mingi mitu paeva kestev muusikauritus, siis oli enamik hotelle tais, nii et eriti suurt valikut ei olnud. Valisime siis hotelli Rydges, mis interneti andmetel on lausa 4 tarni hotell. Tulemuseks oli vana ja odava sisustusega ruum, vannituba, kus iga plaat oli katkine ja kraan ning dussiotsik lekkis - ja kokkuvottes oli molemad ruumid usna rapased. Kas seda saab pidada 4 tarni vaariliseks? Hmm...Nojah, Warren sai pahaseks ja laks alla registratuuri asja uurima. Selle peale saime me ruumi asemel korteri, mis oli kull uuem, aga sellegipoolest rapane. Hmm, jah, see kohalike inimeste Townsville'i armastus tundus sel hetkel pisut kummaline.
Hommikusook oli ka usna age. Austraalias mingil pohjusel enamasti hotellitoaga hommikusooki ei kaasne, olenemata sellest, kui kallis on hotell. Nii et me laksime siis mingisse kohalikku kohvikusse, mis tundus hasti populaarne olevat. Aga voimalik, et see oli populaarne ka seetottu, et see oli uks vaheseid avatud soogikohti. Mina tellisin puuviljasalati jogurtiga. Kolab hea ja varske, eks ole? Aga tulemuseks oli puuviljasalat, mille peal oli ainult pisuke tirts jogurtit. Ma peaaegu hakkasin utlema, et kas see vaike kribalas ongi kogu jogurt?
Aga siis ma maitsesin seda jogurtit ja tanasin onne, et nad sellega nii ahned olid. Ma ei tea, kas mina olen imelik voi mis, aga hapude puuviljade peale maitsestamata jogurtit panna on minu meelest overkill. Eriti kuna nad olid leidnud vist kull terve osariigi ainukesed pooltoored ja kehvasti maitsevad puuviljad. No ma ei tea, kas sulle meeldiks puuviljad hapukoorega? Sest tapselt nii see maitsestamata jogurt mekkis. Eh, mitte nii age. Mind Towsville'i vaimustus ei tabanud.
Aga siis hakkasime me Mackay poole tagasi soitma ja tee peale jai Billabong Wildlife Sanctuary. Vahemalt nemad olid nii nutikad, et ainsal paeval, kus inimesed ei kai tool ja on valmis igasuguseid ponevaid kohti kulastama, olid nad endiselt avatud. See koht oli populaarne, ja pohjusega. See koht oli lihtsalt niiiiiii tore! Isegi toit oli parem, kuigi maksis vist vahemalt kaks korda vahem kui see niru kohvikutoit.
Townsville'i kunka otsas poseerimas.
Kangurudega soprust sobitamas.
Loom, keda mina katsuda ei tahtnud, aga Warrenil polnud mustapealise puutoniga lahemalt tutvuse tegemise vastu miskit.
Dingo opossumi jahil.
Krokodillide sootmise show. Huvitav oli see, et kui kroksid parajasti ei liigutanud, siis oli neid monikord usna raske tiigist ules leida. See tahendab, et arvestades minu tahelepanuvoimet pole vist voimatu, et ma vabas looduses mone otsa lihtsalt kogemata koperdan :).
Tosine kilpkonnade paradiis :).
Vasinud kangurud ja koaalad.
Ja moned niisama ilusad vaated.
Kas voi juba nende loomade nagemise (ja monel juhul ka paitamise ja sootmise) voimaluse tottu tasus see reis end ara. Aga jargmine kord votame telgi kaasa, siis ei ole vaja otsida oobimiskohta ega pahandada, et oobimisvoimalused ei vasta kuidagi hinnaklassile.
2 kommentaari:
heli, sa näed niii hea välja!
Noo ma ei tea, ma utleks, et Warren lihtsalt oskab ilusaid pilte teha! :) Aga aitah sellegipoolest!
Postita kommentaar