Tskuloni hooaeg

Mitte et viimasest katastroofist oldaks juba taastunud, aga puhapaeval vastu esmaspaeva peaks meie kanti joudma uus tsuklon (cyclone) Anthony, millele peaks uuel nadalal jargnema praegu Fidji saarte juures asuv madalrohkkond. Kui Anthonyst arvatakse, et mere ja maa piiri uletades saab sellest 2. kategooria torm (Ului, mis Mackayd eelmisel aastal tabas, oli maletatavasti vaid 1. kategooria torm), siis praegu veel madalrohkkkonnana eksisteerivast ilmanahtusest eeldatakse midagi oluliselt suuremat, nt 3.- 4. kategooria tsukloni. Jah, hmm, viimasel ajal on ilmateade meil see koige ponevam osa uudistest.

Ilm meil siin hetkel vaga raju veel pole. Tuul on kull maru: tana kaisin hommikul kohalikul turul ja tagasi tulles hoidis vist kull aint kott mind maaga kontaktis :). Maja meil ka monusalt koigub ja ootsub, vana ta meil ka. Loodetavasti elab need uued tormid ka ikka ule. Kui Anthonyst arvatakse, et see jouab maale Townsville' lahedal, siis see teine madalrohkkond on hetkel tapseks ennustamiseks veel liiga kaugel.

Townsville ise on kull meile lahim pohjapoolne linn, aga sellegipoolest on see ikka vahemalt paarsada kilti edasi (autoga 5 tundi soitu?). Muidugi nende tormidega on nii, et kuuldavasti saab suurima vihma ja tugevaima tuule just tormi keskmest louna poole jaav piirkond. See oleks siis ka Mackay. Jah, vaatab, mis saab, ega muud vist ule ei jaa.

~~~
Uleujutustest raakides peab utlema, et mingi hetk kadus mul igasugune huvi uudiseid jalgida, sest kaua sa ikka istud ja kuulad seda oudust. Seda enam, et mingi hetk info end ammendab: ootad kull, et uudistest tuleks midagi uut, aga tegelikult oled mingil muul kujul juba koike kuulnud. Ma tean, et elu kaotas ule 20 inimese, neist enamik Toowoomba linna ja lahedase Lockyer'i oru inimesed. Brisbane'i jogi oodatud taseme ei tousnud ja seega 1974. aasta rekordit ei uletanud. Seejuures rohutas ka osariigi peaminister pidevalt, et kuigi uleujutus polnud nii hull kui eeldati, on Brisbane vorreldes aastatetaguse linnaga kordi suurem ja see tahendab ka hoopis suuremaid kahjustusi.

Huvitav oli veel seelgi, et uks uudiste mees seisis mingi kohaliku pubi juures ja demonstreeris, milline oli vee jalg aastal 1974 ja milline 2011, ja siis milline oli see 1800ndate lopus. See oli kuskil taiesti uuratus korguses. Nii et kokkuvottes on nii, et ukskoik kui korgetele dokkidele sa oma maja pusti paned, kui ikka tuleb a la 10meetrine tous jarsku veetasemes, siis on vahesed kaitstud...voi nt 20meetrine tous. Mones linnas juhtus nii ka.

Wivenhoe tehisjarve (dam) kasutamise ule on ka siin meedias arutatud: st kas ei oleks saanud vett aegamooda jokke lasta, mitte nii, et jarsku kohutavates hulkades, mis tekitaski uleujutuse. Selgituseks on oeldud, et kuna mingi hetk oli jarve taituvus ule 190 protsendi, siis selleks, et ei toimuks jarve seinade jareleandmist (see on kohe ette nahtud selleks, kui jarve taituvus uletab teatud maksimaalse piiri) ja ulisuure veekoguse korraga Brisbane'i joudmist, tuli jarsku jokke lastava vee hulka suurendada. Miks seda varem ei tehtud? Selgituseks on oeldud, et veel paar paeva enne vee hulga suurendamist polnud tehisjarv uldse nii tais, aga paduvihmad tekitasid olukorra, kus korraga vee jokke laskmine muutus moodapaasmatuseks. Kokkuvottes selgitab tehisjarve manipuleerimise oigsust - voi ka valed otsused valja uurimus.

Lisaks on siin viimasel ajal kirgi kutnud Uleujutuse maks, mis tahendab, et inimestel tuleks maksta vahem kui uks dollar nadalas. Mind ikka hammastab, kuidas saavad inimesed nii pisikese maksu ule pahased olla. St alla 4 dollari kuus? Hea on, kui selle eest poest limonaadipudeli saab. Aga osa inimesed on pahased, sest nad on vabatahtlikult annetanud oma aega ja moned firmaomanikud ka raha, ning nuud kusitakse neilt lisaks ka veel maksu. Minu meelest on see arusaadav, et parast seda kui kadunud on suur osa linnade infrastruktuurist, tuleb kuskilt leida asenduseks raha. Ja nahes, millise kiirusega meid siin uued ilma"uudised" tabavad, pole imestada, et isegi nii joukal riigil nagu Austraalia pole jarjekindlalt koige valjavahetamiseks ja uuendamiseks raha. Seejuures voiks muidugi arutleda, kas siis on vaja anda miljardites dollarites abi teistele riikidele, aga see on juba teine teema :)

~~~
Isiklikult on meil siin ka vaga ponev olnud. Ma pole blogis maininud, aga eelmise aasta lopus sain ma teise siinse eestlase bossilt kone, et kas ma ei sooviks toole tulla. Noh, miks mitte. Huvitav oli see, kogu need kaks nadalat, mis ma tema juures kokku tootasin, ei raagitud minuga kordagi toolepingust, tootingimustestki vaid niivord kui meie esimesest vestlusest telefonis (hommikul vara, ma magasin) meelde jai. See pani mind ikka korduvalt imestama, et kull on kummaline - CV-d ei soovi, minuga rohkem vestelda ei soovi...Aga ok, asusin siis too kallale. Too iseenesest oli ponev, kuigi pisut nuri. Milline taiearuline inimene utleb, et vooras keeles immigratsioonidokumentide lugemine, neist arusaamine ja siis uute tootmine voiks olla ponev? Aga samas tekitas see motivatsiooni, kas ma ikka saan hakkama.

Sain kull. Sain valmis kaks viisat. Kogu selle valtel leidis meie ulemus, et minu too on lihtsalt vorratu, et ma olen koigest vaga kiiresti aru saanud, et ta ei soovi isegi minu "toodetud" dokumentides mitte mingisuguseid muudatusi teha jne. Kui meil oli algselt kokkulepe, et ma hakkan toole osalise tooajaga - st 3 paeva nadalas, siis teise nadala kestel palus tal mul tulla ka neljapaeval ja reedel, sest kliente olevat nii palju ja nii kiire on.

Nii et kui ta siis reedel mu enda kontorisse kutsus, siis ma toepoolest ei osanud aimata, et parast jarjekordset loengut selle kohta, kui tark, kiire, ilus ja kena ma olen, teatas ta, et kuna mul ikka juhilube ei ole, siis head aega...

Mis ma oskan oelda: ainult ehk seda, et ta oli sellest kogu aeg teadlik (see oli uks nendest vahestest teemadest, millest me kohe alguses raakisime, ja siis ta selles probleemi ei nainud), ja isegi kui ta vajaks inimesi, kes kaiks ja koguks inimestelt dokumente (kuigi tema enda organiseerimatus on see, mis tekitab olukordi, kus uhe inimese juures tuleb kaia sada korda, selle asemel et paari korraga asi uhele poole saada), isegi sel juhul oleks vaja ka inimest, kes teeb seda tood, millega mina just uhele poole sain. Aga ju siis ei olnud vaja.

Ah, ja lisaks on ta unustanud mulle uhe paeva eest maksta. Millegiparast on mul tunne, et kuigi vaga kummalisel kombel on mulle tehtud kingitus - ma ei pea naeratama ja noogutama takka endisele tipp-poliitikule, ja samal ajal molgutama motteid, miks see inimene mulle ikkagi uldse ei meeldi...Miks mul on tunne, et ma vaatan tott hundiga lamba nahas...voi solvan ma seejuures hunte?

metsik ja oudne vesi

Taiesti hammastav, millised asjad meil siin juhtuvad. Sellist vaadet, nagu Toowoombas (kus me Newcastle'sse minnes oobisime!) naha vois, poleks kull kuidagi voimalikuks pidanud - enne kui see juhtus. Videoid sellest, kuidas inimesed autodega linna peatanavalt vee poolt ara puhitakse, naidatakse aina uuesti ja uuesti. Salvestatud videotes hoiavad inimesed kinni tanavapostidest, puudest, liiklusmarkidest - koik selleks, et maratsev veevool neid kaasa ei viiks. Kinnitatud andemete kohaselt on hukkunute arv 9, teadmata kadunuid on 59, neist 15 puhul kardetakse koige halvemat.

Eriti jarjekindlalt naidatakse kaadreid sellest, kuidas perekond valges maasturis istub - keset suurt vetevalja. Jargmiseks naidatakse seda, kuidas naine, mees ja laps istuvad auto katusel. Nuudeks on oeldud, et vahemalt laps ja naine paasesid, mees olevat kadunud.

Kuigi see, mis Toowoombas juhtus, on ilmselgelt kirjeldamatu, on katastroofi fookus edasi liikunud Queenslandi osariigi pealinna Brisbane'i, mida ootab eelduste kohaselt ajaloo suurim uleujutus. Juba praegu arvatakse, et senisest suurimast uleujutusest, mis leidis aset 1974. aastal, tuleb suurem katastroof. Ennustuste kohaselt jaab taielikult vee alla 6500 maja ning 40 000 majapidamist mojutab uleujutus mingil maaral. Arvatakse, et jogi touseb rohkem kui 5.45 m ule tavaparase taseme. Siiani on olnud see rekordiks, mis pusis 37 aasta.

Et aastatetagust uleujutust valtida, ehitati Brisbane'i lahedale Wivenhoe (pais? dam) tehisjarv, mille taituvus on nuud juba 190 protsenti. Selleks, et see uhel hetkel suure veeseinana Brisbane'i ei liiguks, lastakse iga paev allavett Sydney sadamasse mahtuv veehulk. Lisaks jouab mingi hetk Brisbane'i ka Toowoombast labi lainud veehulk, nii et kahjustuste suurus saab olema uuratu. Samuti on osariigi lounaosas (Brisbane ongi osariigi lounapiiri aares) sadanud viimastel paevadel vaga tugevalt vihma.

Brisbane'i koik umberkaudsed linnad upuvad, samuti need asulad, mis jaavad allavoolu. Tana oli uudistest naha, et Queenslandi osariigi peaministril Anna Bligh'l oli mingi hetk raske edasi raakida, sest katastroofi ulatus on lihtsalt nii suur. Jaab vist vaid oodata ja vaadata, mis juhtub jargmiseks.

~~~
Meil on siin vaatamata ilmaennustustele paistnud iga paev paike. Eile oli paike kohe nii vihane, et vaatamata sellele, et mul oli paev otsa pikkade kaistega puuvillane pluus seljas, olid mul ohtuks selja peal rinnahoidja aarte juures tugevad paikesepoletuse randid. Elav toestus selle kohta, kuivord vihane siinne paike suveti on, ja seda isegi siis, kui riided on seljas.

vesi vesi vesi vesi vesi vesi vesi

Head uut aastat! Et see aasta tuleks age, ponev ja ilusa ilmaga!:) Miks just ilusa ilmaga? Sest ilm tundub pisut ara keeranud olevat nii siin kui Eestis. Koduses Eestis siis lumerohkusega, ja siin sellise vihmaga, et Queenslandi osariigis raagitakse ajaloo suurimatest uleujutustest. Kui me Warreni vanematele Newcastle'isse kulla laksime, saime ka oma osa, kuigi jah, vorreldes nende inimestega, kelle majast vesi labi voolab, oli meie sunnitud peatus Bundabergis lihtsalt vaike ebamugavus.

Aga reis Newcastle'isse nagi valja nii. Reisikaaslased Warren ja Merle meie rendi-Holdeniga. Warren uldiselt vihkab Holdeneid, pidavat sitad autod olema, ja Holden Cruz kindlasti on ka (omal nahal kogetud, ei lahe edasi, ukskoik kuhu vajutad), aga see auto vois akki olla Holden Commodore. Taitsa normaalne auto oli: ainult vahepeal hakkas ohukonditsioneeri iseenesest sisse lulitama, ja muusika oli natuke plekise kolaga. Aga muidu meeldiv. Ja muidugi PUNANE.

Kahe paeva jooksul, mis kulus Newcastle'isse soitmiseks, oli ilm nii ilus, et raske oli uskuda, et kellelgi kuskil uputab. Kuigi jah, juba siis tuli meil korra umber soita, sest kohalikust bensukast (siin on sellised asjad nagu roadhouse'id) uurides tuli valja, et tee, mida Warren tahtis kasutada, on uleujutuse tottu suletud. Aga onneks olid koik teised voimalused veel avatud, nii et on the road again...

Aga hoolimata ilusast ilmast tuli meil vahepeal "vesisemaid" hetki ka ette. Onneks polnud vee sugavus selline, millest tavalise autoga labi ei laheks. Ning ONNEKS ei sadanud sel paeval vihma.

Siis me vallutasime oma tavalist tippu. Ma tean, et see on Clouchesteri lahedal, mis omakorda pole enam kaugel sellest vaiksest linnast (kulast?) Stroudist, kus me enne elasime. Kunagi enne, kui me autoga Newcastle'is kaisime, tegime kah just sellel mael, mille nime ka kahjuks ei teagi, pilti.

Ja siis me joudsimegi juba Newcastle'isse, kus kogu seal veedetud aja jooksul toimus tosine joulusoomine, ja -joomine. Mulle tundub, et siin voetakse koguseliselt vahemalt soomist tosisemaltki kui Eestis. Kohaliku jouludesserdi Pavlova soomine sai ka lopuks ara opitud - nii et oli soodav ka. Enne olen ma mingeid poevarke proovinud ja hoolimata ilusast valimusest on nende maitse minu jaoks siiani vastuvoetamatu olnud (lihtsalt nii voikalt magus).

Et natuke kodusemat tunnet tekitada, siis tegime Merlega ka suure potitaie kartulisalatit, mis kiiresti otsa sai. Piparkookide kupsetamiseni ei joudnud, kuna oskasin retsepti reisu kestel ara kaotada.

Jargmisel hommikul oli loomulikult vaja Hunter Valley veinikeldritega tutvuma minna. Seekord korralikult:) Esimese pildi peal paistan ma kull vist pisut vintis olevat, aga pilt on eksitav! Tegemist oli meie esimese veinikeldriga, ja enne seda olin ma manustanud samast kohast ostetud kasitsi valmistatud shokolaadi. Veinikeldritega tundubki olevat nii, et lisaks veinidele pakutakse kas igasugustes erinevates marinaadides oliive, shokolaadi, erinevaid juustusid voi ka pagaritooteid.

Fotol on Warrenil kaes mingi paber, tegemist on Chris Isaaki kontserdi reklaamiga. Nimelt korraldab vahemalt uks (kuuldavasti on nuud neid juba rohkem) veiniistandus ka oma territooriumil taiesti arvestavaid kontserte. Age, kas pole? Istud poosaste vahel ja laulad kaasa :)

Sarvi oli ka vaja teha, kuigi mu kasi ei ulatunud piisavalt kaugele :)

Ja siis muidugi jargmisse veinikeldrisse. Warren pidi niisama roomus olema, autojuhina tema degusteerimisele kaasa ei aidanud. Mina olin muidugi igas mottes roomus, kuigi paris nii kull ei olnud, et iga vein alla laks. Degusteerimise idee on ikkagi maitsta, mitte tasuta veini kulistada. Seda enam, et iga vein joodav polegi, pole lihtsalt minu maitse.

Naiteks see vein kindlasti meie maitse polnud:) Tegelikult meie otsisimegi magusamat ja varsket veini, st igasugused kuivad ja hapud jaid automaatselt kohe meie poolt degusteerimata. Moni muidugi pakkus sellist vahepealset, ja reaktsioon oli jargmine...

Kokkuvottes oli meie saak jargmine. Ei midagi uuratut: moned head varsked veinid (fruity and fresh) ja moned head portveinid.

Siis oli aeg tagasi Warreni vanemate juurde minna, Warreni venna Gregi, tema lapse Khorbyni ja naise Kathriniga tutvust teha.


Warreni ema Jan ja lapselaps Khorbyn.


Missy oli ka ikka oma endises hiilguses.


Ohtul oli Hunter Valley garden avatud joulutulede naituseks, ja meie laksime ka vaatama. Ma pole ilmselt kunagi enne nii palju joulutulesid nainud. Ilus ja salaparane :)

Jargmisel paeval kulastasin nii ebaeksootilisi kohti nagu juuksur ja hambaarst. Juuksurit on Cessnockis (vaike linnake Newcastle'ist pisut valjas, Hunter Valley veiniregiooni keskus) parem kulastada seetottu, et Mackay, kus me enamasti elame, on uks kallimaid linnu Austraalias. Voi nii meile vahemalt tundub.

Hambaarst oli see sama, kelle juures ma juba poolteist aastat tagasi kaisin. Teemaks ikka ja jalle esihammas. Muidu olevat koik korras, mida on muidugi hea kuulda, kui mul aint ei oleks kaht tarkusehammast, mis tuleks valja tommata...Ja loomulikult tuleks neist enne veel pilt teha, mida sel hetkel teha ei saanud. Noh, minu uue aasta lubaduseks saab siis jalle hambaarsti kulastada.


Samuti vaatasime Newcastle'is ringi, aga kuna ilm hakkas vaga koledaks kiskuma, siis me laksime shoppama. Siinsetele joulumuukidele jargneb tavaliselt juba 26. detsembril jouluallahindlus (boxing day sales) . Mitte et mulle allahindlused ei meeldiks (eriti kuna monikord on need siin usna markimisvaarsed), aga monikord ma motlen, et kui toesti midagi osta tahan, siis olen nous ka rohkem maksma, koik selleks, et ma ei peaks nende tuhandete inimestega proovikabiinide ja kassajarjekordade parast voitlema.

Huh, kokkuvottes ostsin mina kaks suurt saunalina (mis rangelt vottes olid ka parast 40protsendilist allahindlust ikkagi pisut kallid), ja kleidi, mis ei olnud allahinnatud. Mulle uldse tundub, et mulle meeldivad eriti asjad, mis ei ole alla hinnatud, voi siis asjad, mis ka parast allahindlust on krobeda hinnaga. Nii et rohkem mina allahindluste rahvamassidega enam voitlema ei lahe.

Kalale joudsime ka: koige edukamaks kalastajaks oli Merle, kel onnestus valja tommata nii monigi kalapoeg. Kahjuks olid need soogiks liiga vaikesed, nii et viskasime need tagasi. Veel vallutasime Newcastle'i mingit tippu ja mina tegelesin poseerimisega.




Aratulemise hommikul nagime veel selliseid asju...See on uks lobustus, mida veinikeldrid pakuvad.



Lahkudes oli plaan Gold Coastil oobida, et hommikul uhte nendest teemaparkidest kulastada (on sellised nagu Movie World, Wet'n Wild jne), aga vihma sadas, ja mitte kuskil ei olnud oobida, sest koik need inimesed, kes olid plaaninud minna matkama ja loodusesse oobima, olid sunnitud vihma parast oobimiskohta otsima. Pildi peal paistan ma veel usna roomus, aga tegelikult hakkas autos istumine juba natuke ara tuutama.


Aga kuna kokkuvottes kuskil magada ei olnud, tuligi oo veeta autos. Jargmise paeva keskpaiku suundusime maanteest pisut korvale jaavasse Bundabergi, sest tee edasi pohja oli uleujutuste tottu suletud. Seal istusime me kaks paeva, ja siis kui tuli teade, et nuud on tee avatud, toimus 10 minuti pakkimine ja lahkumine. Bundaberg ise oli aga ka ule ujutatud.






Kui me Rockhamptonist labi soitsime, siis oli juba pimedaks nainud, aga isegi siis oli naha, kuidas molemal pool maanteed on vesi, kuidas linnatuled sellelt vastu peegeldavad. Nuudseks on see maantee taielikult ujutatud, ja Rockhamptoni peatanavast on saanud jogi. Ponev osa on muidugi see, et Fitzroy jogi, mis sellest linnast labi laheb, on kuulus oma krokodillide poolest. Kmm :)

Warren on viimasel ajal meil siin poes kainud, ja tema kirjelduste jargi pole meil enam liha saadaval (kui lambaliha veel valja arvata) ja mune, eile ei olnud piima. Kuna uudiste jargi on Mackay praktiliselt igast aarest veega umbritsetud ja seega on uhendusteed labi loigatud, tuuakse nuud meile ja ka Rockhamptonis elavatele inimestele toitu lennukitega. Eile oli meil lisaks mingi elektriteema: ule kahe tunni tagant anti tund elektrit, ja nii terve paev ja ohtu otsa. Ah, ja Merle avastas tagasi tulles, et tema juures on vargad kainud. Nii et igavaks ei lahe...uldse mitte:)

Ilusat uut aastat!