Esmaspäevad ei ole nii ägedad

Noh, kellele ikka meeldiks pühapäeva öösel tööle minna? Minule kohe üldse ei meeldi, aga kuna ma tean, et teistele ka ei meeldi (ja see kajastub ka puudutud päevade arvus), siis ma üritan alati pühapäeva öösel ikka tööle jõuda.

Eile oli küll muidugi ekstra kehv olla. Ei teagi, kas see oli nüüd jälle madalast vererõhust, või siis ehk sellest, et laupäeval sai golfimaratonil käidud, aga igatahes oli tunne küll selline, et oleks igal pool mujal kui tööl. Aga noh, tehtud see päev (öö) sai, ja see peaks olema viimane nädal meie asendusülemusega. Mina sellest inimesest palju ei arva, tema minust tõenäoliselt ka mitte, aga see on teine teema, ajaks kui ma tean, et ma teda öösiti enam välja kannatama ei pea :)

Aga jah, laupäeval oli meil golfimäng töökaaslastega. Väga naljakas sündmus, mille eesmärgiks siis raha kogumine kohaliku laste jalkatiimi toetuseks. Mul siin üks töökaaslane on tiimi treener, ja tema seda organiseeris. Kokku mängis sel väljakul vist peaaegu 60 inimest, nii et tõenäoliselt pidas korraldaja seda igati õnnestunud ürituseks. 

Kui tavaliselt oleme me siin mänginud 9 pesa (auguga?) väljakul, siis laupäevasel väljakul oli neid 18, ja selline mäng võtab ikka aega, isegi siis kui pidevalt lähtuda parima mängija löögist. (Ma pean ausalt tõdema, et ma ei ole kunagi Eestis golfi mänginud, ja sellega seoses ei ole mul ka eestikeelset sõnavara golfi kirjeldamiseks, nii et kui kõlab kuidagi imelikult või naljakat, siis võib märku anda :)) 

Mina sain oma rõõmuks tõdeda, et minuga enam- vähem samal tasemel kohalikke mängijaid on ikka ka olemas (hehee, seda oli ikka väga naljakas vaadata), ja eriti meeldis mulle väikse golfi autoga (sõnaraamatu pakutud golfi kaarik kõlab ju veel napakamalt?) ringi kärutada. Mõnus! Kohalikele  meeldib see mäng ilmselt ka sellepärast, et selline sport ei takista suuremat hulka alkoholi hinge alla panemast. Viimase pesani jõudes nägi enamik juba üsna saapad välja, ja mina sain palju humoorikaid fotosid. Enne kui need siia üles panen, pean aga inimestelt luba küsima.  :)

Muuseas läks meil golfijärgselt kohalikus baaris istudes jutt jälle viimasel ajal väga palju arutamist leidnud teemale (noh, vähemalt mu sõprade seas on seda korduvalt arutatud), kui normaalne on nt inimesel, kes on paarisuhtes, märgata teisi naisi - mehi ja näiteks nende välimust kommenteerida. Üldine arvamus oli seekord ka, et teisi inimesi märkavad kõik, iseasi kas seda avalikult tunnistatakse ja sellest räägitakse. 

Muidugi tõi üks mees välja sellise variandi, kuidas tema (endine) tüdruk olevat uurinud, mis ta näiteks teisest naisest arvab, ja kui tema oli arvanud, et pole viga midagi, siis oli tüdruk solvunud ja küsinud, kas temast siis ei piisa. Nojah, sellisel arutelul ja küsimuse püstitamisel pole tõesti mingit mõtet. :)

Aga iseenesest on see minu jaoks intrigeeriv teema. Või näiteks seegi, kui normaalseks pidada seda, kui töökaaslased (või üleüldisemalt mees ja naine) üksteist kallistavad, kuigi tegemist ei ole paariga? Kust läheb see piir, mida pidada aktsepteeritavaks? Või on see iga inimese jaoks erinev?