Jälle mul siin pisut vaikne olnud. Viimane nädal on olnud täiesti hullumeelne - emotsioonid on nii ühest äärmusest teise kõikunud, et ei teadnudki, kust alustada. Täna öösel otsustasin, et mis ma ikka põen, adopteerin siinse eriti lemmiku idee "üks päev korraga". Noh, kui tegelikult täiesti aus olla, siis ei õpi ma ilmselt kunagi selle järgi elama, aga ega lõpmatuseni kah põdeda ei saa...
Ma vist polegi siin täpselt maininud, aga ma töötan sellises firmas nagu Toll (meie kohaliku depoo ametlikuks nimetuseks on Toll NQX, sest enne seda, kui Toll selle üle võttis, oli firma nimi NQX Freight Systems). Nojah, Toll on lõuna poolkera kõige suurem transpordifirma, ja koos ülisuure firmaga tulevad ka ülisuured idiootsused.
Meie administratsiooni pool peab näiteks nüüd iga päev üles kirjutama (ja hiljem arvutisse sisestama), mida nad päev otsa teevad. Nt, et kui tuli telefonikõne, siis tuleb kirja panna, millal see oli ja kas see oli mõeldud sulle või näiteks pidi selle kellelegi edasi suunama. Ja siis nt, kui palju pabereid sa sorteerid (ikka konkreetselt arvuliselt), jne jne jne... see tekitab küsimuse, kas inimesed soovivad, et ma teeks tööd, või soovivad nad, et ma kirjutaks töö tegemisest...? Vastavalt sellele, mida inimesed üles kirjutasid, tehti selles firma pooles ka muudatusi (a la osa lasti lahti, ja kõigi ületunnid kärbiti olematuks).
Meie pooleni pole see veel jõudnud, aga kuna Brisbane'is see juba toimib, siis ennetavalt lühendati meie tööaega ka, ja muudetakse alguse aega. Noh, ma olen varemalt kirjutanud, mis ma muudatustest arvan - lisaks eelnevast palju suurem töökoormus - ja ma ei ole asjadest kohe üldse vaimustunud.
Eile istusin kahe oma suurema ülemusega maha, et uurida, kuidas nemad siis muudatusi ette kujutavad. Tahtsin just need kaks erinevat inimest ühte ruumi, sest mul on jäänud mulje, et nende arusaamad asjadest on ikka väga erinevad. Oh, kui ma oleks ajakirjanik, saaks sellest sellise mõnusa võrdleva loo. Nt et kui üks ülemus ütleb, et a la, kui laadungil on probleemid, siis sina teavita neist, ja ülemused peavad selle korda tegema, siis teine teatab, et ah, mis probleemid, einoh, need saadame ka. Probleemide all ma mõtlen nt saadetisi, mis ei peaks minema sellesse konkreetsesse kaevandusse (või ka nt Austraalia osasse). Ja üldse, need samad ülemused on see laadungi juba üle vaadanud, seal ei olegi üldse probleeme!
Hämmastav, ma olen selles süsteemis töötanud nüüd 3 aastat, ja mina tean, et peaaegu alati kaasnevad laadungitega erinevad probleemid, aga inimene, kes on mu ülemus, paneb silmad kinni, sest parem või ehk mugavam on mõelda et probleeme ei ole, ja ei tule, ja nii ei ole vaja midagi muuta ega parandada. Einoh, ja iga laadungiga kaasnev paberitöö peaks võtma ainult viis minutit (ainult siis, kui sul on ideaalsed laadijad, ja ei mingeid probleeme andmesisestusega, või kui sa konkreetselt silmad sulged) ja üldse mina kontrollin teiste tööd liigselt, ja kui teised on selle juba üle kontrollinud, siis tuleb sel minna lasta.
Ma siis küsisin, kas ma pean kõik minna laskma, mida teised ei näinud, kuigi tegemist on probleemiga...noh, ma ei mäleta, mis häma ma sealt vastuseks sain. Mind lihtsalt hämmastab, kuidas ei taheta ära kasutada inimese oskust detailidele tähelepanu pöörata, ja oma tööd väga hästi teha. Ilmselgelt olen mina liiga püüdlik inimene. Ma ei tea üldse, mida ma seal teengi enam, aga palka see koht endiselt ikka maksab (samas kui igal pool mujal vallandatakse siin ikka sadade kaupa hetkel), nii et eks ma seda teengi - teenin raha, ja tegelen meelelahutusega, sest mul on mõnikord päris naljakad kaastöötajad. Enda tööst hoolimine tuleb ära unustada.
Minu otsene ülemus (suur koht, ülemusi ka palju - nagu siin ikka öeldakse "more chiefs than Indians"), kes hetkel on kahjuks puhkusel, tavaliselt jätab mind oma pead, sest ta on ise ka tunnistanud, et ma tean oma tööd paremini kui tema iial teadma hakkab. Suuremad ülemused, kes kunagi ise asju tegema ei pea (siiani on alati mulle helistanud, kui teine inimene puudub), need on siis need, kes oma arvates teavad kõike nii hästi.
Kindel on see, et inimeste arvamusi ei muuda: ülemus arvab, et mina pingutan üle, mina arvan, et mina teen enda tööd nii nagu igaüks tegema peaks. Kokkuvõttes ma arvan, et ei telli kunagi oma tööandja kaudu ühtegi saadetist. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar