Mul siin jälle täielik vaikus olnud, see vist juhtub, kui stress täiega üle pea kasvab. Raske on töötada kohas, kus ei väärtustata head, innukat töötajat, vaid kus pidevalt vaid kaikaid kodaratesse loobitakse. Mõnusate ütlustega jätkates - igal oinal on oma mihklipäev - ma ainult südamest loodan, et mõnel oinal saabub see pigem varsti kui kunagi hiljem.
Aga tööteemat kõrvale jättes - ma ostsin endale juba ehk kuu aega tagasi vererõhu mõõtja (näeb välja nagu selline natuke rohmakas käekell), sest mõnikord on mul ikka väga kummaliselt uimane olla. Eestis olles arsti juures käies kah eriti targemaks ei saanud, sest madala vererõhu vastu rohtu ei ole. Soovitus oli, et võiks kohvi juua näiteks, sest see tõstab ka vererõhku. Ma endale kofeiinisõltuvust küll ei taha, selleks et madalat vererõhku pisut kõrgemale upitada, ja eriline kohvi maitse fänn ei ole ma ka, kuigi lõhn on minu meelest taevalik.
Aga kui madal on madal vererõhk? Arsti juures mõõtes tuli ülemine ikka pisut üle saja ära, alumist ei mäleta. See mul enamasti ka nii madal ei ole. Minu kõige madalamaks saavutuseks on siiani 86/49, ja kõige normilähedasemaks 115/60. Selle esimese näitaja puhul on küll tunne, nagu oleks kuu pealt, või noh, ütleme nii, et päris kohal ma siis ei ole :) Ei olegi veel jälile saanud, millest see vereõhu kõrgus sõltub, kuigi väsimus pidi ka oma osa mängima. Aga eks näeb, mis põnevaid rekordeid ma veel püstitada suudan. :)
Üle- eelmisel nädalal oli mul hambaarsti aeg, pidin saama uue esihamba, traadid suhu ja viimaks nendest plastmassist klambritest vabaks. Aga siis tuli välja, et uus portselanist hammas (mille värvi välja selgitamiseks me poole tunni tee kaugusele teise linna sõitsime) on ikkagi valet värvi, ja tuleb veel oodata. Vot siis ma mõtlesin küll, et mida, kas mitte keegi ei oska siin oma tööd teha nii, et esimese korraga kõik korralikult tehtud saaks, ikka peab veel teine või kolmaski kord katsetama. Mõnikord on minu arusaam tööst ja töösse suhtumine ikka enamike kohalike inimeste omast kardinaalselt erinev. Aga see ei tähenda, et minusuguseid siin ei leiduks. Leidub ikka, nt Warren on samasugune, ja seetõttu on ta päevast päeva üllatunud, kuidas inimesed, kes teavad kui raske siin praegu uut tööd on leida, ikkagi oma olemasolevasse töösse nii hooletult ja ükskõikselt suhtuvad. Jaa, aga ma olen kindel, et sellised stressirohked ajad saavad ka mööda, ja tuleb aeg, kus me näeme oma töö tulemust.
Ahjaa, juuksed lõikasin ka maha. Lühikeste juustega naised on siin kas lesbid või välismaalased (või ehk mõlemat?). Käisin kõigepealt kohalikus juuksuris, maksin palju raha, ja siis otsustasin, et tuleks juuksed ikka maha lõigata, sest see, mis mulle sinna pähe väänati, ei olnud ikka üldse meediv. Siis tuli töökaaslane, kes mul ennegi juukseid lõiganud, mulle koju, lõikas juuksed kärtsti maha, küsis kaheksandiku eelmisest summast, ja mina olin tulemusega rahul :). Kunagi panen pildi ka :)
