laupäev, 25. oktoober 2014

Sulla-mulla vaiksed kalad...

Aga monikord on vaikus ka hea asi, selline vaimne vaikus. Ei ole sellist pidevat soovi millegi ule arvamust avaldada, ja minu puhul on see haruldus. Ukspaev oli mul rekordiliselt olematu vererohk ka jalle (49/75), praegu veel hullem (50/72), nii et ehk on ka see uks pohjustest, miks ma vaga ulirahumeelselt igal pool istun (noh, peaaegu nagu koomaeelne seisund, eks ole :))

Aga see on rahustav, ja moistus puhkab. Keha puhkuseks laksin tana sellist sporti tegema...

 Siin ma veel kena ja varske - oma idee jargi ma vette ei kuku ja marjaks ei saa :)

Votame hoogu, ma kunagi enne nii umbes 10 minutit enne ka sellise laua peal tuigerdanud. Parast joogapratikat mu tasakaal ka enam koige hullem ei ole. 

 Einoh, taitsa voimalik ju, kuigi enamik minu seltskonnakaaslasi nii ei arvanud... :)

Aga vat tagurdamine ja laua umberpooramine ei olnud uldse nii lihtne :). Kokkuvottes ulimeeldiv viis laupaeva parastlounat veeta. 

Kommentaare ei ole: