Sooja suve otsides

Ussilugu II

2011-05-31T19:59:00.010+10:00

Maletatavasti nagin ma natuke aega tagasi majas ussi, aga kuna me seda ules ei leidnud (parast tosiseid otsinguid), siis jai ule vaid eeldada, et uss laks ukse alt valja tagasi. Ega ma ju nagingi teda ju vaid ukse juures, nii et meie (positiivselt) eeldasime, et uss lahkus loodusesse.

Kummaline oli muidugi see, et kass kippus uhe koogikapi juures istumas kaima. Istus ja vahtis seal ja monikord rundas kapi alumises aares olevat auku. See on nii vana maja, neid auke on siin palju, nii et uks ees voi taga...aga kuna see auk tekitas mul selliseid kahtlasi tundeid, siis panime sinna tropi taskuratikuid. Meie triigri-lovi ristand Sups muidugi kippus neid ka rundama...

Aga eile sai toestust see fakt, et kiisu oli meist targem - voi noh, niivord-kuivord. Sups tuli just ouest tuppa ja mina keetsin endale putru, kui vaatan, et kass jalle selle augu juures...ja august paistab valja pikk must vaanlev saba! :) Ja kass muidugi susib kapaga ja minul puder korbeb pohja, sest ei tea ju, kas on motekas enam pliidile laheneda. Pliit on sellele augule lahedal kah.

Aga siis sai selgeks, et kuigi meie tiigrilovi suskis aina kapaga, ei ilmunud august tervet ussi. Pigem korjati saba auku tagasi. Mina helistasin Warrenile, kes kinnitas, et jajah, sellel ajal (talv meil siin ju) ussid magavad, lisaks oli ta paar paeva varem sellesse auku parast taskuratikute ara korjamist (sest kaua sa paberit rundavat ja hakkivat kassi ikka talud) monusalt murki lasknud. Nii et see uss olevat igal juhul uimane.

Nii ma siis ootasin, kuni Warren saabus koju, ja kohe parast seda tuli ka ussipuudja, vanem daam. Parast pikemat susimist sai selgeks, et see uss oli uritanud mingi hetk (ilmselt juba nadal voi paar varem?) labi porandalaua oue paaseda, aga pragu, kust ta end labi oli uritanud pressida, oli liiga vaike. Nii et ta oli seal kinni, ja ei saanud parima abi korralgi (koigepealt sikutas ussinaine majas sees sabapidi ja hiljem maja alt peast tirida, lisaks tegime suurt larmi, et teda liigutama saada, ja abiks oli ka oliivioli :D) end sellest august labi tirida. Nii siis havitas Warren meie koogikapi alumise pohja ja uss, kellel olid kahjuks usna tosised vigastused, paasteti lahti. Ussinaine vottis kohaliku kaasuurniku kaasa ja lubas teada anda, kui puu-uss eluga paaseb. Suure toenaosusega osutus voitlus meie maja porandalaudadega talle saatuslikuks.

Puu-ussid uldiselt murgised ei ole, kuigi ma kujutan ette, et igasugune ussiga vastasseis on usna ebameeldiv. Mao daam lisas ka, et eriti puu-ussi kohta oli see tegelane paris suur - Warreni arvates oli see uss vahemalt ule meetri pikk. Panen moned pildid ka, eks siis igauks saab ise arvata, mis ma esimest korda sellist tegelast majas kohates tundsin.

Teistkordne kohtumine polnud enam nii shokeeriv, kuigi jah, ma olin ju ussi sabast vaid paarikumne sentimeetri kaugusel. Lisaks vahendas tema sellist oudset aurat teadmine, et tegemist ei ole murgise ussiga, vaid onnetu loomaga, kes oli lihtsalt valesse kohta sattunud. Ma loodan, et see puu-uss paaseb eluga, aga loomulikult ei tahenda see, et ma sooviks oma kodu jargmiste vaanlevate tegelastega jagada. Mkmm, katuseluugist piiluvast opossumist on meile kull.

Purjetama :)

2011-05-08T14:12:00.010+10:00

Merlel oli plaan katsetada sotsiaalset purjetamist (social sailing), mis meil siin aeg-ajalt Mackay sadamas toimub, aga viimasel hetkel ta siiski tulla ei saanud. Kuna hammastav kombel laks just sobival hetkel sinna buss (Austraalias, ja eriti Mackays on kohalik transport ju nagu naljanumber), siis ma otsustasin, et ma lahen vaatan ise asja ule. Joudsin kohale, leidsin isegi oiged inimesed ules, ja purjetama me laksimegi.

Huvital kombel oli seda natuke iiveldama ajavat ootsumist tunda rohkem siis, kui paat liikus hasti aeglaselt, aga onneks ei lainud asi nii hulluks, et oleks tahtnud hakata "kalasid sootma" khmm, ehk siis oksendama. Vaade oli paadist muidugi jube ilus. Me oleme ka paar korda Mackay sadama tammilt kala puudnud, aga paadis olles on vaade ikka hoopis teine. Vesi oli nii ilusat varvi, ilm just meeldivalt soe - mitte jube palav, ega ka padukat kallav ja kulm nagu eile aerutades. Vaga tore oli!

Humoorikas oli see, et kui ma helistasin ja uurisin, et kas on jube jama, kui ma jouan natuke parast 10 hommikul (nt kui buss hilineb), ja utlesin siis oma nime, siis utles naine mulle telefonis, et ahaa, sinu nimi on ka Heli. Tema tuttava abikaasa nimi olevat ka Heli, ja see Heli on parit Soomest. No muidugi, sel juhul on selline kokkusattumus ju taiesti voimalik! :) Aga hammastav oli kuulda, et keegi suutis mu nime oelda kohe esimesel korral ning oli seda nime lausa enne kuulnud! :):) Positiivses mottes taiesti shokeeriv, ma utleks!

Veri ja haavatud

2011-05-05T16:02:00.013+10:00

Viimasel ajal olen ma kahtlaselt palju komplimente saanud. Koige humoorikamad (ullatavamad?) nendest naiteks vaide, et mul on kena keha (naine meie aerutamise grupist) ja et mul on ilusad jalad (spordipoe muuja). Jalad?? Minu meelest on mul alati talunaise jalad olnud ja see arvamus ei muutu, kuigi muidugi lahevad ka jalad trenni tehes pisut kenamaks.

Eh, jah, kuigi kui see muuja oleks need konkreetsed liibukad jalga tommanud, oleksid tema jalad ka kenad, sest tegemist oli spordipukstega, mille eesmark on vereringlust parandada (ja takistada piimhappe ladestumist lihastesse), st tegemist on monusalt kokkusuruvate pukstega. Nagu nimi ka utleb - compression tights.

Ma ausalt oeldes ei arva, et aeg oleks mind kohutavalt palju kaunimaks teinud, aga varske ohk, trenn ja tervislik doos paikest ei moju ilmselt kellelegi halvasti. Vastukaaluks panen siia moned pildid, mis ei ole nii ilusad. Rohutan, et veri, mida piltide pealt naha saab, on VOLTS. Tegemist oli oppuse/voistlusega, millest ma autoonnetuse ohvrina osa votsin.

Hakkasin martsi lopus kaima SESi kokkusaamistel. SES tahendab pikemalt lahti seletades State Emergencey Services ehk siis tolgituna osariigi hadaabi teenistust. Tegemist on vabatahtlike organisatsiooniga, mis on osariigi poolt finantseeritud.

Need on need inimesed, kes suuremate tormide, uleujutuste, uhesonaga koikvoimalike looduslike (aga ka inimeste poolt tekitatud) katastroofide korral appi lahevad. Nt Yasi puhul kaisid nad Townsville'is maha langenud puid eemaldamas ja katuseid kilega katmas, Rockhamptoni uleujutuse korral aitasid nad kodusid sopast ja mudast puhastada jne. Aga monikord otsivad nad ka naiteks rahvusparki ara eksinud ja merel kaduma jaanud inimesi jne. Ja monikord otsitakse ka surnukehasid. Abi osutatakse suuremate sundmuste liikluskorralduse ja turvalisuse organiseerimisega jne.

Laupaevane sundmus oli osariigi paastjate voistlus, kust, kui ma ei eksi, kaks voistkonda riiklikule voistlusele edasi paasesid. Minu ja veel kolme tudruku (valiti muuseas koik enam-vahem uhe pikad ja suured inimesed - st tegelikult vaiksemad) roll oli ilmuda hommikul meigikunstnikke tuppa ja siis vastavalt stsenaariumile tekitati meile kas haavad voi luumurrud. Enne voistluse algust selgitas veel peameedik, kus me pidime lamame ja milliseid valusid paastjatele kurtma (mina ja teine tudruk olime teadvusel, teised kaks, kellel olid suuremad vigastused, paasesid raakimisest ja pidid ainult oigama).

Iseensest oli tegemist hasti huvitava kogemusega: st et kuigi koigi paastjate soov abi osutada oli nahtav ja koik meeskonnad selgitasid minule kui (kaas)haavatule (monel juhul oli autos ka vaga raskelt haavatud mannekeen voi oli mannekeen lausa hinge heitnud), miks nad midagi teevad, mis on iga tegevuse eemark, oli tegevuse kvaliteet ikka maaratult erinev.

Kui esimese voistkonna puhul olid tegevused mulle arusaadavad (ja laksid kokku ka minu tiiratud teadmistega esmaabist), siis kolmanda voistkonna esmaabi vois teoorias kull oige olla, aga see viis, kuidas nad seda rakendasid, jattis kull vaga soovida. Kui ma oleks toepoolest olnud kannatanu, kellel on selja voi kaela vigastus, siis nende kaelatoe paigaldamine oleks kindlasti mu vigastust vaid suvendanud. Ja pool mu juustest jai vist ka kaelatoe kropsude saagiks.

Hammastav oli naha, kuivord arevusse lahevad meedikud ja paastjad, kuigi tegemist oli ju vaid oppusega. Ja mone inimese puhul tekkis ka mote, kas see inimene on ikka oiges kohas, sest olgem ausad, kui inimene laheb ikka vaga narvi, siis on loogiline ja rahulik motlemine ning tegutsemine tosiselt raskendatud. Kuigi jah, ilmselt tegi nii mondagi arevaks ka ajalimiit, mis minu kolme onnetuse puhul (metallpost labi auto ja kaks kummuli keeranud autot) oli 25 minutit. Esimese, vaieldamatult koige meeldivama paastmisoperatsiooni puhul, jai paastjatel napilt ajast puudu, kahe teise puhul saadi mind enne kella kukkumist autost valja.

Lisaks andis kannatanuks olemine arusaamise, kui raske on paastjatel mahtuda autosse, sest tegemist on lihtsalt nii piiratud ruumiga. See tahendas, et isegi minusuguse vaiksema inimese valjasaamine oli omaette ettevotmine. Kokkuvottes vaga ponev kogemus, mis tuleb kindlasti kasuks, juhuks kui mina satun olema paastja rollis.

Nii agedad loomad

2011-05-03T14:23:00.018+10:00

Kaisime eelmine nadalavahetus Townsville'is, mis asub siit u 400 km kaugusel pohjas. Mackays elades on tavaline kuulata seda juttu, et Townsville'is on koik parem: et ikkagi oluliselt suurem linn, Pohja-QLD keskus jne. Kui valja arvata age kivirahn keset linna (tosine spordikeskus, hulgi jooksvaid, kondivaid, rattaga soitvaid, koeri jalutavaid inimesi), ja ilmsed shoppamiseelised, mida meie rahvusliku puha tottu kasutada ei saanud (ja no kes oleks osanud arvata, et niiii suures linnas iga pood sel paeval kinni on?), siis ma ei utleks, et Townsville kuidagi agedam oleks.

Kuna linnas oli mingi mitu paeva kestev muusikauritus, siis oli enamik hotelle tais, nii et eriti suurt valikut ei olnud. Valisime siis hotelli Rydges, mis interneti andmetel on lausa 4 tarni hotell. Tulemuseks oli vana ja odava sisustusega ruum, vannituba, kus iga plaat oli katkine ja kraan ning dussiotsik lekkis - ja kokkuvottes oli molemad ruumid usna rapased. Kas seda saab pidada 4 tarni vaariliseks? Hmm...Nojah, Warren sai pahaseks ja laks alla registratuuri asja uurima. Selle peale saime me ruumi asemel korteri, mis oli kull uuem, aga sellegipoolest rapane. Hmm, jah, see kohalike inimeste Townsville'i armastus tundus sel hetkel pisut kummaline.

Hommikusook oli ka usna age. Austraalias mingil pohjusel enamasti hotellitoaga hommikusooki ei kaasne, olenemata sellest, kui kallis on hotell. Nii et me laksime siis mingisse kohalikku kohvikusse, mis tundus hasti populaarne olevat. Aga voimalik, et see oli populaarne ka seetottu, et see oli uks vaheseid avatud soogikohti. Mina tellisin puuviljasalati jogurtiga. Kolab hea ja varske, eks ole? Aga tulemuseks oli puuviljasalat, mille peal oli ainult pisuke tirts jogurtit. Ma peaaegu hakkasin utlema, et kas see vaike kribalas ongi kogu jogurt?

Aga siis ma maitsesin seda jogurtit ja tanasin onne, et nad sellega nii ahned olid. Ma ei tea, kas mina olen imelik voi mis, aga hapude puuviljade peale maitsestamata jogurtit panna on minu meelest overkill. Eriti kuna nad olid leidnud vist kull terve osariigi ainukesed pooltoored ja kehvasti maitsevad puuviljad. No ma ei tea, kas sulle meeldiks puuviljad hapukoorega? Sest tapselt nii see maitsestamata jogurt mekkis. Eh, mitte nii age. Mind Towsville'i vaimustus ei tabanud.

Aga siis hakkasime me Mackay poole tagasi soitma ja tee peale jai Billabong Wildlife Sanctuary. Vahemalt nemad olid nii nutikad, et ainsal paeval, kus inimesed ei kai tool ja on valmis igasuguseid ponevaid kohti kulastama, olid nad endiselt avatud. See koht oli populaarne, ja pohjusega. See koht oli lihtsalt niiiiiii tore! Isegi toit oli parem, kuigi maksis vist vahemalt kaks korda vahem kui see niru kohvikutoit.

Townsville'i kunka otsas poseerimas.

Kangurudega soprust sobitamas.

Loom, keda mina katsuda ei tahtnud, aga Warrenil polnud mustapealise puutoniga lahemalt tutvuse tegemise vastu miskit.

Dingo opossumi jahil.

Krokodillide sootmise show. Huvitav oli see, et kui kroksid parajasti ei liigutanud, siis oli neid monikord usna raske tiigist ules leida. See tahendab, et arvestades minu tahelepanuvoimet pole vist voimatu, et ma vabas looduses mone otsa lihtsalt kogemata koperdan :).

Tosine kilpkonnade paradiis :).

Vasinud kangurud ja koaalad.

Ja moned niisama ilusad vaated.

Kas voi juba nende loomade nagemise (ja monel juhul ka paitamise ja sootmise) voimaluse tottu tasus see reis end ara. Aga jargmine kord votame telgi kaasa, siis ei ole vaja otsida oobimiskohta ega pahandada, et oobimisvoimalused ei vasta kuidagi hinnaklassile.

Elu nagu adrenaliinilaks

2011-04-15T18:58:00.004+10:00

Mul on siin viimasel ajal jube adrenaliinirikas elu olnud. Mitte et ma konkreetselt adrenaliinilaksude vastu oleks, aga viis, kuidas need laksud minuni on joudnud ...jah, khmm.

Kolmapaeva ohtul uritas uks auto mind vist kull alla ajada, voi vahemalt surnuks ehmatada. Soitsin rattaga ja hakkasin just peatunud autost mooduma. Need on siin kurikuulsad: kipuvad alati just siis soitma hakkama, kui ma neist moodun. Seetottu lahenesin eriti ettevaatlikult - ega ei tea ju, kas minu esi-ja tagatuled, helkurid, ja helkurvest teevad mind piisavalt nahtavaks voi mitte, tihtipeale ei nahta jalgratturit isegi mitte paevavalguses. Aga seekord ei osutunud mitte peatunud autojuht imelikuks, vaid hoopis see autojuht, kes otsustas sellel hetkel, kui mina autost moodusin, minust mooduda, ja sealjuures eriti larmakalt kiirendada. Huh, see haal, mis sellest autost tuli: kui minu asemel oleks olnud moni inimene, kes ehmatusele rohkem reageerib (mina lihtsalt sain 200 looki sekundis sudamerutmisageduse), siis oleks tulemuseks voinud olla suurem onnetus. Jah, selle idoodist kiirendaja rataste alla poleks ma jaanud, aga jargmise auto alla?

Ah, aga eile oli veel ponevam. Tulin just magamistoast, ja vaatan korraga, et kummaline, tagumise ukse ees on nagu must voo, et peaaegu nagu selline voo, mis minu sportkellaga kaasas kaib. Ja siis kais peast labi mote, et aga kuule, ma kull pesin seda vood, aga seal ukse ees porandal maas see kull vedelema ei peaks. Ja siis korraga ma markasin, et asshaaa, krt, see voo liigub!!! Nojah, siis jooksin ma vist oma elu kiiremad meetrid maja esiuksest valja, tagasi magamistuppa, et haarata telefon, ja siis teatasin ma Warrenile, et aeg on koju tulla, kuna ma nagin, et maja tagumise ukse all olevast praost ronis sisse usna pikk uss. Ussi me enam majast ei leidnud (ei tea, kas selle ule kurvastada - sest nuud ma ei tea, kus see uss on - voi roomustada), aga kindel on see, et viirastust ma ei nainud. Sest see viis, kuidas see voo liikus ...Mmm. Adrenaliinirikas elu, kas pole?

Ahaa, aga mina e-haaletasin! :)

2011-03-04T19:59:00.001+11:00

Ma tean, et ma lubasin kohe parast Yasit teada anda, kuidas meil siin lood on, aga millegiparast kadus igasugune soov kirjutada. Mul on nii vist igasuguste suuremate katastoofidega - kuni selle hetkeni, kui torm voi mis iganes meid siin tabab, tundub oluline infot jagada, sealt edasi jaab vaid vaadata kohutavaid kaadreid televiisorist - onneks siiani veel televiisorist.

Ah, ja siis ma lubasin kirjutada nii uleujutustest kui Yasist Nadalisse. Seda ma ka tegin, aga ausalt oeldes ei maleta ma teist teemat, mis mus sellist masendust oleks tekitanud. Ja siis tulid uudised Uus-Meremaa Christchurchi jarjekordsetest maavarinatest...oeh, ilmselgelt on voimalik looduskatastroofidest masendusse sattuda, isegi kui need ei juhtu samas piirkonnas, kus inimene elab. Nii et jaab vaid loota, et selleks aastaks on looduskatastroofide norm meil tais.

~~~~
Aga hoopis teisel teemal jatkates - votsin ukspaev katte ja e-haaletasin. Protsess iseenesest, kui ma lopuks asja kaima sain, oli ulilihtne ja vottis aega u 20 sekundit. Aga koigepealt nagin ma kaks tundi vaeva, et see valimissusteem tunneks ara minu id-kaardi. Ja see ei lugenud, et kogu vajalik tarkvara oli olemas ja toimis. Lopuks uritasin Mozilla asemel Internet Explorerit kasutada, ja voilaa!

Minu haale sai inimene, kellest ma usun, et ta on seda vaart, st ma olen ka pariselus selle inimesega raakinud, ja ta toepoolest meeldis mulle. Partei osas valisin mina sotsiaaldemokraate :) Eelnevalt ma olen kunagi kirjutanud, mis ma arvasin Priit Pulleritsu arvamusest, et Eestist valjaspool elavatele eestlastele ei tohiks anda voimalust haaletada, ja ma ei saanud nuud ju jonni jatta! Ah, tehtud, tehtud, tehtud! :D

~~~
Olen viimasel ajal ujumas kainud. Alguse sai see sellest, et spordiklubi, kus ma aerutamas kain, korraldas sellise poolkohustusliku ujulakulastuse - toestuseks, et inimesed, kes merel aerutamas kaivad, oskavad ka piisavalt ujuda. "Piisavalt" on siinses moistes 400m ujumist ja 10 minutit hulpimist. Ujumine mul probleeme ei tekitanud, kull aga olen ma suhteliselt oskamatu hulpija - st mulle lihtsalt ei meeldi hulpida, kui on voimalik ujuda.

Jargmine paev kulastasin meile lahemat ujulat, mis on u 10 minuti rattasoidu kaugusel. Valiujulad on selles mottes nii ilusad, et kui paike paistab, siis vesi sillerdab nii ilusasti....ja kui vette hupata, siis ei teki sellist jaatumise-eelset krampi, nagu Eestis monikord ujulates tekib. Aga muidugi lisaks ilusale sillerdavale basseinile tahendab paike siin ka seda, et ukskoik kui palju paikesekreemi ma peale maarin (koigepealt ujun paiksekreemis ja siis lahen tegelikult ujuma), polen ma ikkagi ara.

Tana on mul ujumise toestamiseks ette naidata monus ujumismutsi rant otsaesisel - ja see rant ei ole mitte selline ebamaarane, vaid ikka selline konkreetne joon. Monus!:) Nina on ka agedalt pruun. Aga noh, ma veetsin ka basseinis terve tunni (mu age sportkell kannatab vett ju ka) ja ujusin selle jooksul 2 km. Tavaliselt palju ule uhe kilomeetri ei viitsi, aga tana oli minu rajast molemal pool nii palju kummalisi inimesi (nt kaks meest, kes tulid koos ujulasse ja ujusid terve aja uksteise jarel, nii et meetritki ei olnud vahet), et igav ei hakanud.

~~~
Avastasin enda jaoks uue autori - Suzanne Brockmanni. Ometi kord uks autor kelle romaanides pole inimesed ainult ilusad, targad, rikkad ja vapraid, vaid on ikka igasuguseid "inimlikke" inimesi. Muuhulgas on seal kaks tegelast Jules ja Robin, kes on gayd. Enamasti nn "naistekates" sellise seksuaalse eelistusega tegelasi ei ole, aga kuna ma ei ole kunagi eriti suur gayvastane olnud (ei, see ei ole nakkav haigus, ja ei, gayd heteroks umber ei kasvata), muudab see minu meelest autori raamatute seeria veelgi inimlikumaks.

Muuhulgas panid need hasti sumpaatseks kirjutatud tegelased motlema nendele inimestele, kelle puhul mu enda soprus-ja tutvusringkonda silmas pidades moningane kahtlus on tekkinud. Mitte et ma arvaks, et nende seksuaalne eelistus peaks olema koigile teada, kui nad ise sellest raakida ei taha, aga samas ei motet ka teeselda ja uritada olla, kes nad pole...Aga see on ainult minu arvamus, sest minu jaoks on need inimesed ikka need samad sobrad ja tuttavad...

Aga nuud ma lahen loen sama autori Troubleshootersite seeriat edasi. Vaga hea meelelahutus, kuigi ma kujutan ette, mida mu eesti keele opetaja sellise kirjanduse vaartusest arvaks! :)

2011-03-04T19:08:00.001+11:00

Avaldatud Nadalises 12.02.2011

Kui veest saab surmav joud

Heli Talinurm

On 29. detsember ja meie vaike reisiseltskond istub Bundabergi hotellis, sest tee pohja poole meie koju Mackaysse on ara loigatud. Ei, maantee iseenesest on alles, aga strateegilistes kohtades on see kaetud veega. Oueenslandi (QLD) osariigi suurimad uleujutused on hoogu sisse saamas.

Hammastaval kombel kuivasid teed paariks paevaks ning meie saime jargmistest linnadest labi ja koju, aga see on ka soit, mis ei lahe kauaks meelest. Parast seda kui hotelli omanik oli saanud teada, et teed on taas labitavad, registreerisime me vist kull valja 10 minutiga. Seal, kus vesi oli veel hiljuti teel olnud, vois naha politsei autosid ja liikluse reguleerijaid ”Soida aeglaselt” (slow) markidega.

Maletan, kuidas soitsime oosel labi Rockhamptoni, mis on Mackayle lahim suur linn louna pool (282 km Mackayst). Tee ise oli veel kuiv, kuid molemal pool vois naha veevalja, mis peegeldas oise linna tulesid. Paar paeva hiljem oli vesi neelanud maantee ning uhendus lounaga oli labi loigatud.

Igavene vihm

Kuigi QLD osariik holmab vaga suure pindala (maismaa pindala 1 730 648 km²), uhendavad pohja ja louna osa vaid kaks peamist maanteed, millest uks asub rannikul ning teine rannikust pisut kaugemal sisemaal. Uueks aastaks olid molemad uhendused labi loigatud, sest sisemaal asuv linn Emerald (Mackayst 285 km laanes) oli samuti vee all.

Seni jaab selgusetuks, miks ei hakatud Brisbane’i laheduses asuva Wivenhoe tehisjarvest (ehitati parast 1974. aasta uleujutusi, et edaspidi osariigi pealinna uleujutamist valtida) vett varakult jao kaupa Brisbane’i jokke laskma. Loomulikult on seejuures mainitud, et suur osa selles, et Wivenhoe tehisjarv joudis jaanuari alguses kriitilise 191protsendilise taituvuseni, on aasta lopus Pohja-QLDs Cairnsi ja Innisfaili vahel maapiiri uletanud 1. kategooria tsuklonil Tashal. Tashast raakides ei mainita niivord kahjustusi, kuivord tugevaid vihmasid, mis ulatusid ka ule Louna-QLD.

Lisaks oli olnud toeliselt vihmane aasta lopp. Ilm hakkas vihmale kiskuma juba oktoobris, kuid novembris ja eriti detsembris nagi paikest jarjest harvemini. Kuigi novembrist aprillini kestab troopilises kliimas (Pohja- QLD) ametlikult vihmahooaeg, ei tahenda see enamasti kuudepikkust vihmasadu.

Austraalia Meteoroloogia Buroo andmetel oli 2010 detsember koige sademeterikkaim detsember kogu QLD ajaloos, samuti oli 2010. aasta kevad QLD sademeterikkaim kevad alates aastast 1900. Austraalia kui mandri jaoks oli 2010. aasta sademete hulgalt kolmas sademeterikkaim aasta uldse.

Tuhanded kodud vee all

Nii voiski vahetult enne Brisbane’i linna uleujutust naha uudistes osariigi peaministrit Anna Bligh’d, kes kinnitas resoluutselt, et vee Wivenhoe tehisjarvest valjalaskmine ei ole enam valiku kusimus, see lihtsalt tuleb ara teha.

Brisbane’i jogi joudis oma korgtasemele – 4.46 meetrit joe normaaltasemest korgemale – 13 jaanuaril. Kuigi veetase ei tousnud ennustatud tasemele, jai vee alla ule 20 000 kodu. Uleujutatud ariregioonist raakides naidati uudistes muuhulgas Bribane’i puu- ja juurvilja hulgimuugiturgu. Parast uleujutust oli vaatepilt jargmine: laadungite kaupa sogases joevees hulpiv brokkoli, puruks kukkunud ja alles terved arbuusid, vee alla jaanud kaubaautod jne.

Et joe taseme tous oli ette teada, lulitati elekter mitmetes linnaosades juba varakult valja. See tahendas, et isegi kui inimesed otsustasid korgemal asuvatesse majadesse jaada, mitte evakueeruda, pidid nad ood veetma pimedas, ainsaks voimalikuks informatsiooniallikaks patareidel tootavad raadiod.

Brisbane’ist 30 km laane poole (ulesvoolu) jaavas Ipswichis tousis jogi koguni 19.4 meetrit normaaltasemest korgemale ning vee alla jai ule 3000 maja. Kokku mojutasid uleujutused vahemalt 70 asulat ja sadu tuhandeid inimesi. Lisaks Brisbane’ile, Ipswichile, Rockhamptonile, Emeraldile ja Bundabergile jaid vee alla naiteks Gympie ja Maryborough, Dalby, Theodore, Condamine, Chinchilla, Toowoomba jne. Mitmes linnas tousis veetase korduvalt, just siis, kui elanikud olid esimese uleujutuse sopa majadest valja pesnud.

Inimestele, kelle kodu sai veekahjustusi, tahendas see lisaks suuremale koristustoole konet kindlustusfirmale, et esitada avaldus havinud vara asendamiseks. Kui mone firma puhul kattis kindlustuspoliis erinevat tuupi uleujutuse kahjud (nt Suncorp), siis usna kiiresti sai selgeks, et osa kindlustusfirmasid olid pakkunud poliise, mis kindlustasid vaid teatud tuupi uleujutuse puhul. Ning loomulikult on see just see ”teist tuupi” uleujutus, aga mitte ”seda tuupi” uleujutus, mis nuud paevakorral on. Ning kujutada ette, mida teevad need inimesed, kellel ei olnud kindlustust, aga kelle kogu maine vara jai vee alla…

Oudusunenao stsenaarium

Aga ukskoik kui kohutav on nende inimeste olukord, kelle majas asuvad asjad ja monel puhul ka maja ise kuulub mahakandmisele, on enamik uleujutustest mojutatud inimesed elus. Ilma kahtlusteta sai koige oudsema hoobi Toowoomba linn ning sealt allavoolu jaavad vaiksed asulad, kui seda linna tabas 10. jaanuaril akkuleujutus.

Uleujutusele eelneval kolmel nadalal oli piirkonnas sadanud peaaegu iga paev ja enne uleujutuse paeva tuli maha veel 160 mm sademeid. Toowoomba linn asub maenolval ning linnasuda paikneb vaikses orus, kus Ida ja Laane oja suubuvad Gowrie ojaks. Et pinnas oli juba eelnevast sajust marg, murdis magedest alla tulev vesi ule ojade kallaste ja tormas labi linnasudame.

See oli uleujutuste osa, mida keegi tapselt ette ennustada ei osanud. Seetottu tabas tulvavesi inimesi keset koige tavalisemat toopaeva elavas linnasudames. Aina uuesti naidati uudistes kaadreid puude, liiklusmarkide ja autokatuste kulge klammerduvatest inimestest. Korduvalt tuli uudistest kaader valgest maasturist, mis hulpis keset mootmatut vetevalja. Kui alguses istus terve perekond autos sees, siis hiljem oli naha kaadrit mehest, naisest ja lapsest auto katusel. Laps ja naine paasesid uleujutusest eluga, mees mitte. Helikopter saadeti paastma majade katustele klammerdunud inimesi, kuid selleks hetkeks oli osa inimesi juba vee joule alla vandunud.

Vikipeedia andmetel (24. jaanuari seisuga) kaotas uleujutustes elu 35 inimest: 21 neist olid Toowoomba linna ja laheduses asuva Lockyeri oru inimesed, 9 inimest on seni kadunud. Toenaoliselt pole siiani koikide tulvavetes elu kaotanud inimeste sailmeid leitud.

Me oleme queenslandlased

Kuigi juba praegu arvestatakse Austraalia ajaloo suurimate uleujutuste kahju suuruseks miljardid dollarid, ei ole takistanud kahju suurus inimesi abivajajatele abikatt ulatamast. Me ei tea, milline oleks eestlaste reaktsioon, kui selline looduslik katastroof tabaks Eestit, aga siin on olnud naha, kuidas inimesed ei motle vaid iseendale, pigem unustatakse monikord abi pakkudes iseenda maja ja vara eest hoolt kanda.

Loomulikult on siingi inimesi, kes keset koige suuremaid uleujutusi uritasid maha jaetud majadest koike vaartuslikku varastada, aga tuhandetes rohkem on neid, kes ulatasid abikae. Ule 55 000 inimese registreeris end Brisbane’i koristamisaktsioonidele, lisaks abistas veel tuhandeid, kes end ei registreerinud.

Voi nagu utles osariigi peaminister Anna Bligh olukorras, kus kolmveerand osariigist oli kuulutatud katastroofi piirkonnaks: ”Olukorras, kus me nutame selle parast, mis me oleme kaotanud, ja me kurvastame oma perekonna ja soprade parast, ja astume vastu valjakutsele, mis on meie ees, ma tahan teile meenutada, kes me oleme. Me oleme queenslandlased. Me oleme see toug pohja pool osariigi piiri, kes kasvab sitkeks, me oleme need, kes pikali looduna ei anna alla, vaid tousevad pusti ja lahevad edasi.”

Ehk oli just sellist meenutust vaja olukorras, kus suur osa osariigi pollumajanduse saagist oli vee all, soekaevandused uppusid ning ees oli ootamas uus oht – tsuklon Yasi. Nuud jaab vaid oodata ja vaadata, kas loodus aitab ulesehitamise protsessile kaasa voi saadab uue valjakutse.

~~~

PS! Hiljem levisid uleujutused ka QLD osariigist louna poole jaavasse New South Walesi, ja endiselt uputab New South Walesist louna poole jaavas Victoria osariigis.

2011-03-04T18:59:00.002+11:00

Avaldatud Nadalises 5.02.2011

Troopiline tsuklon Yasi demonstreeris looduse metsikut joudu

Heli Talinurm

Mida arvata sellest, kui uudistes naidatakse ilmaennustust ning seejuures mainitakse, et laheneva troopilise tsukloniga voivad kaasneda tuulepuhangud kiirusega kuni 300 km/h, laiaulatuslikud purustused, ulitugev vihm ja uleujutus?

Olles harjunud Eesti kliimaga tahaksin sellise ilmateate kanda lennuka fantaasia maailma, aga Austraalias Queenslandi (QLD) osariigis toestas loodus taas, et tema jou vastu pole keegi kaitstud.

Kui eelmine aasta loppes ja uus algas Austraalia ajaloo suurimate uleujutustega, siis jaanuari viimastel paevadel joudis QLDi osariigi pohjaossa troopiline tsuklon Anthony. Et tegemist oli vaid 2. kategooria tormiga, votsid kohalikud elanikud seda kui eelmangu ennustatavale hiigelsuurele tormile, mis sel hetkel asus veel madalrohkkonnana ookeani kohal.

Kuigi Anthony uletas mandri piiri minu elukohast Mackayst u 200 km pohjapoole jaavas Bowenis, oli ilm meil vaid tavalisest tuulisem. Maja ootsus meeldivalt, aga olles korra juba ule elanud 3. kategooria tsukloni Ului (2010 marts), mis uletas mandri piiri Mackay lahedal, polnud ootsuvas vanas majas ja varisevates akendes midagi markimisvaarset.

Hoomamatult suur ja voimas

Lahenevast madalrohkkonnast, millest lopuks sai 5. kategooria tsuklon (korgeim kat) oodati aga midagi hoomamatult suurt ja voimast. Kui alguses ennustas Austraalia Meteroloogia Buroo, et torm jouab maale Cairnsi juures, siis viimasel paeval liikus Yasi lounasse ning joudis neljapaeva hommikul maale osariigi pohjaosa suurimate linnade Cairnsi ja Townsville’i vahepeal.

Kui ehk millegi muu osas pole kohalikel elanikel hetkel suurt roomu tunda, siis see, et torm tuli maale seal, kus seda ennustati, on kindlasti arvestatav plusspunkt. Nii jaid Yasi koige purustavama jou alast valja tihedaimalt asustatud piirkonnad.

Lisaks olid tormi tsentrist korvale jaavad osad (sealhulgas Mackay) tormi mandrile joudmise ohtul ohutsoonist juba valja arvatud ning sellele vastavalt polnud kedagi evakueeritud ega muid vaga arvestatavaid ettevalmistusi tehtud. Seega ei ole voimalik ette kujutada, millised oleks kahjustused ja hukkunute arv olnud siis, kui tsuklon oleks jarsku ennustatud trajektoorilt korvale pooranud.

Aga Yasi oli ”viisakas” ja ”etteaimatav” ning ei pannud ennustajaid pettuma: sellest sai suurim tsuklon, mis kunagi QLD rannikut uletanud. Tormi labimoot oli ule 500 km ning tuulepuhangute kiiruseks tormi ”silmas” moodeti erinevatel andmetel 285- 295 km/h. Liikunud mitusada kilomeetrit sisemaale oli Yasi ikka veel tsuklon, kuigi tavaliselt saab tsuklonist madalrohkkond kohe parast mandri piiri uletamist.

Kallihinnaline torm

Yasi uletas mandri piiri keskoo paiku Mission Beachil, mis on kuurortlinn. Tana naidati uudistes, kuidas ulivoimas tuul ja tavalisest tousust mitmeid meetreid korgem tous oli luksuslaevad uhte hunnikuse ajanud, justkui oleks tegemist manguasjadega, mitte miljoneid dollareid maksvate veesoidukitega.

Uudiseid taitsid kaadrid kodudest, millest pole alles midagi peale tuvastamatu (prahi)hunniku, monikord pole enam sedagi. Koige suuremad kahjustused toi tsuklon lisaks Mission Beachile Tullysse, Cardwelli ja Innisfaili ning umbritsevatesse vaiksematesse asulatesse.

Et Tullys kasvas 75-85 protsenti Austraalia banaanidest, eeldatakse, et seda puuvilja saab edaspidi osta mitmeid kordi kallima hinna eest. Samuti puhiti maapealt piirkonnas kasvanud suhkruroog, mis tahendab, et suhkru hind touseb mitmekordseks. Praeguste ennustuste kohaselt voib ainult pollumajanduse kahju moota suurusjargus miljard Austraalia dollarit.

2006. aasta kordus

Innisfailis motleb ilmselt osa inimesi pikemalt selle ule, kas troopiline kliima on vaart purustusi, mis havitavad kogu too ja vaeva nii sageli. 2006. aasta tsuklon Larry havitas selle linna peaaegu tundmatuseni. See tahendab, et nuudsele tormile laks linnake vastu oluliselt tugevama konstruktsiooniga majadega, kuid see ei tahenda, et purustused oleks vaikesed.

Cardwellist polnud veel reede keskpaeval kuigi palju uudiseid, sest enamik sellest linnast evakueeriti enne tormi ning linnakesse tagasi saamine vottis teele langenud puude ja muu risu eemaldamise tottu aega. Ohtul naidati esmaseid kaadreid kohutavatest purustustest.

Esialgseid kokkuvotteid tehes raagitakse juba praegu sadadest taielikult purustatud majadest, veel tanagi (st reedel) on elektrita ule 150 000 majapidamise. Esimesel paeval parast tormi ulatus see arv ule 180 000. Abivagedest raakides mainitakse alaliselt Towsnville’is asuva sojavae korpuse 4000 tootajat, piirkonda on saadetud 500 paastetootajat ja 150 politseinikku lisaks tavaparastele joududele.

Kumned tuhanded inimesed, kes Cairnsis, Townsville’is ja teistes asulates evakueerimiskeskustes oudse oo veetsid, on koju naasmas ning esialgu on teade vaid uhest hukkunust – noorest mehest, kes kasutas elektrigeneraatorit suletud ruumis ja suri oletatavalt generaatorist valjunud susihappegaasi murgistuse katte. Hetke andmete pohjal on kadunud 1-2 inimest.

Nuud jaab veel oodata kuni tormi poolt sisemaale surutud merevesi taandub ja ulitugev vihm lakkab. Siis voib jalle otsast peale ehitama hakata. Ilmselt on just see aastaringse ilusa ilma hind.

Tormine elu

2011-02-02T11:39:00.005+11:00

Jah, hetke info kohaselt uletab troopiline torm Yasi maa ja mere piiri Cairnsi ja Townsville'i vahepeal, nii et kuigi meie siin saame kova tuule, pole see eluohtlik ega noua evakueerimist.

Troopiline torm Yasi on nuud 5. kategooria torm. Selgituseks voiks ehk lisada, et 5ndast korgemat ei ole :). Lisaks sellele kirjeldatakse lahenevat tormi kui uht diameetri poolest suurimat, mis on nahtud, st ennegi on olnud 3. - 4. kategooria torme, mis purustavad palju, kuid on labimoodu poolest vaiksed ja seega liiguvad kiiresti ule piirkonna.

Yasi puhul hoiatatakse inimesi, et kui parast suurt vihma ja ulitugevat tuult saabub jarsku vaikus, siis see ei tahenda, et torm on moodas. See tahendab, et ollakse tormi keskel, ning et mone aja parast jargneb tormitsentri teine pool. Piirkonnas, mida torm tabab, ennustatakse sademeid kuni 700mm (enne oli ennustustes juttu isegi kuni meetrist), ning kuna torm tuleb maale tousu ajal, voib veeseina korgus, mis sisemaale pressib, olla olenevalt rannikuala ulesehitusest 2-4 meetrit korge. Seetottu eeldatakse, et koos tormiga kaasnevad ulatuslikud uleujutused. Tuule kiirusest raakides mainitakse numbreid ule 200 km/h, kohati kuni 300 km/h.

Seetottu on eriti humoorikas lugeda, kuidas Postimehes raagitakse 70m/s :):D. Ma ei ole viitsinud suveneda, kuidas tuule kiirust uhest skaalast teise ule viiakse (meetrid ja kilomeetrid, lisaks raagitakse siin veel solmedest (knots ) jne, voib-olla sekka veel ka miilidest), aga 70 m/s tundub kull vaga vaike number olevat. Aga Postimehest leiab sageli selliseid huvitavaid tolkes sassi lainud fakte.

Lisaks oeldi just Kanal 7 uudistes, et kui enne oli voimalik tormi liikumist jalgida Willise saarel asuva ilmajaama radari abil, siis nuudseks on see kas lihtsalt saarelt ara puhitud voi igatahes lakanud tootamast. Enne seda oli moodetud tuule kiiruseks 190 km/h. Toepoolest, igav ei ole meil siin kull kunagi :)

Yasit oodates

2011-02-01T13:13:00.005+11:00

Jah, troopiline torm Anthony polnud eriti huvitav nahtus. Tuul oli kull tugev ja maja meil siin ootsus (labi une oli kah tunda), aga kokkuvottes oli hommik tapselt samasugune kui ohtu oli olnud. Miskit polnud ara lennanud, katki lainud vms. Aga kuna kokkuvottes ei jaanud meie ka tormi keskele - selle sai omale Bowen - siis polnud tuul siin ka nii tugev, kui oleks voinud eeldada.

Aga troopilise tormi Yasiga on teised lood. Sellest arvatakse, et see voib kerkida isegi 5. kategooria troopilise tsukloni tasemele ning kaasa tuua ulisuured uleujutused. Uudistes raagitakse, et tegemist on uhe suurima tsukloniga, mis kunagi Queenslandi osariigi rannikule on lahenenud (voi koguni suurimaga), kirjeldustes kasutatakse sonu nagu "moster" ja "Koljat". Uleujutustest mainitakse, et selline torm voib kaasa tuua 6-9meetrise veetousu rannikul. Lisaks kannab selline torm endas tohutu suurt sademete hulka.

Noh, me oleme umbes kilomeeter rannikust ja vahepeal on palju maju, aga sellegipoolest teevad sellised ennustused pisut murelikuks. Eriti kuna tavalise uleujutuse mottes on meie maja piisavalt korgel - vahemalt kaks meetrit maapinnast, me elame ju korges Queenslanderis - aga 6 meetrit ei mahu kuidagi pahe. Kui see peaks siit sellise akkuleujutusena ule voolama, siis on isegi katused liiga madalad. Heh, ja kui moelda, et meie maja on siin tavanas uks korgemaid, mida siis teised inimesed peaks tegema?

Ei teagi, mida moelda. Praeguse ennustuse jargi on naha, et tsuklon peaks maale tulema meist mitusada kilomeetrit pohja pool, aga samas on oeldud ka, et nii suure tormi puhul on ulitugevat tuult oodata kuni 500 km raadiuses. Jah, toepoolest ei teagi, mida arvata. Mingit ettevaatusabinoud peaks ilmselt kasutusele votma (me juba taitsime ka veepudelid veega, juhuks kui vesi peaks ara minema), aga ule ei maksa ilmselt ka pingutada... voi ma ei teagi. Loodetavasti ma ei pea hiljem iseenda tegematajatmisi kiruma ja motlema nagu ma motlesin Brisbane'i uleujutuste ulekannet vaadates - inimesed, miks te midagi ette ei votnud, miks te ei valmistunud, te ju teadsite et see on tulemas?

Tskuloni hooaeg

2011-01-29T21:37:00.007+11:00

Mitte et viimasest katastroofist oldaks juba taastunud, aga puhapaeval vastu esmaspaeva peaks meie kanti joudma uus tsuklon (cyclone) Anthony, millele peaks uuel nadalal jargnema praegu Fidji saarte juures asuv madalrohkkond. Kui Anthonyst arvatakse, et mere ja maa piiri uletades saab sellest 2. kategooria torm (Ului, mis Mackayd eelmisel aastal tabas, oli maletatavasti vaid 1. kategooria torm), siis praegu veel madalrohkkkonnana eksisteerivast ilmanahtusest eeldatakse midagi oluliselt suuremat, nt 3.- 4. kategooria tsukloni. Jah, hmm, viimasel ajal on ilmateade meil see koige ponevam osa uudistest.

Ilm meil siin hetkel vaga raju veel pole. Tuul on kull maru: tana kaisin hommikul kohalikul turul ja tagasi tulles hoidis vist kull aint kott mind maaga kontaktis :). Maja meil ka monusalt koigub ja ootsub, vana ta meil ka. Loodetavasti elab need uued tormid ka ikka ule. Kui Anthonyst arvatakse, et see jouab maale Townsville' lahedal, siis see teine madalrohkkond on hetkel tapseks ennustamiseks veel liiga kaugel.

Townsville ise on kull meile lahim pohjapoolne linn, aga sellegipoolest on see ikka vahemalt paarsada kilti edasi (autoga 5 tundi soitu?). Muidugi nende tormidega on nii, et kuuldavasti saab suurima vihma ja tugevaima tuule just tormi keskmest louna poole jaav piirkond. See oleks siis ka Mackay. Jah, vaatab, mis saab, ega muud vist ule ei jaa.

~~~
Uleujutustest raakides peab utlema, et mingi hetk kadus mul igasugune huvi uudiseid jalgida, sest kaua sa ikka istud ja kuulad seda oudust. Seda enam, et mingi hetk info end ammendab: ootad kull, et uudistest tuleks midagi uut, aga tegelikult oled mingil muul kujul juba koike kuulnud. Ma tean, et elu kaotas ule 20 inimese, neist enamik Toowoomba linna ja lahedase Lockyer'i oru inimesed. Brisbane'i jogi oodatud taseme ei tousnud ja seega 1974. aasta rekordit ei uletanud. Seejuures rohutas ka osariigi peaminister pidevalt, et kuigi uleujutus polnud nii hull kui eeldati, on Brisbane vorreldes aastatetaguse linnaga kordi suurem ja see tahendab ka hoopis suuremaid kahjustusi.

Huvitav oli veel seelgi, et uks uudiste mees seisis mingi kohaliku pubi juures ja demonstreeris, milline oli vee jalg aastal 1974 ja milline 2011, ja siis milline oli see 1800ndate lopus. See oli kuskil taiesti uuratus korguses. Nii et kokkuvottes on nii, et ukskoik kui korgetele dokkidele sa oma maja pusti paned, kui ikka tuleb a la 10meetrine tous jarsku veetasemes, siis on vahesed kaitstud...voi nt 20meetrine tous. Mones linnas juhtus nii ka.

Wivenhoe tehisjarve (dam) kasutamise ule on ka siin meedias arutatud: st kas ei oleks saanud vett aegamooda jokke lasta, mitte nii, et jarsku kohutavates hulkades, mis tekitaski uleujutuse. Selgituseks on oeldud, et kuna mingi hetk oli jarve taituvus ule 190 protsendi, siis selleks, et ei toimuks jarve seinade jareleandmist (see on kohe ette nahtud selleks, kui jarve taituvus uletab teatud maksimaalse piiri) ja ulisuure veekoguse korraga Brisbane'i joudmist, tuli jarsku jokke lastava vee hulka suurendada. Miks seda varem ei tehtud? Selgituseks on oeldud, et veel paar paeva enne vee hulga suurendamist polnud tehisjarv uldse nii tais, aga paduvihmad tekitasid olukorra, kus korraga vee jokke laskmine muutus moodapaasmatuseks. Kokkuvottes selgitab tehisjarve manipuleerimise oigsust - voi ka valed otsused valja uurimus.

Lisaks on siin viimasel ajal kirgi kutnud Uleujutuse maks, mis tahendab, et inimestel tuleks maksta vahem kui uks dollar nadalas. Mind ikka hammastab, kuidas saavad inimesed nii pisikese maksu ule pahased olla. St alla 4 dollari kuus? Hea on, kui selle eest poest limonaadipudeli saab. Aga osa inimesed on pahased, sest nad on vabatahtlikult annetanud oma aega ja moned firmaomanikud ka raha, ning nuud kusitakse neilt lisaks ka veel maksu. Minu meelest on see arusaadav, et parast seda kui kadunud on suur osa linnade infrastruktuurist, tuleb kuskilt leida asenduseks raha. Ja nahes, millise kiirusega meid siin uued ilma"uudised" tabavad, pole imestada, et isegi nii joukal riigil nagu Austraalia pole jarjekindlalt koige valjavahetamiseks ja uuendamiseks raha. Seejuures voiks muidugi arutleda, kas siis on vaja anda miljardites dollarites abi teistele riikidele, aga see on juba teine teema :)

~~~
Isiklikult on meil siin ka vaga ponev olnud. Ma pole blogis maininud, aga eelmise aasta lopus sain ma teise siinse eestlase bossilt kone, et kas ma ei sooviks toole tulla. Noh, miks mitte. Huvitav oli see, kogu need kaks nadalat, mis ma tema juures kokku tootasin, ei raagitud minuga kordagi toolepingust, tootingimustestki vaid niivord kui meie esimesest vestlusest telefonis (hommikul vara, ma magasin) meelde jai. See pani mind ikka korduvalt imestama, et kull on kummaline - CV-d ei soovi, minuga rohkem vestelda ei soovi...Aga ok, asusin siis too kallale. Too iseenesest oli ponev, kuigi pisut nuri. Milline taiearuline inimene utleb, et vooras keeles immigratsioonidokumentide lugemine, neist arusaamine ja siis uute tootmine voiks olla ponev? Aga samas tekitas see motivatsiooni, kas ma ikka saan hakkama.

Sain kull. Sain valmis kaks viisat. Kogu selle valtel leidis meie ulemus, et minu too on lihtsalt vorratu, et ma olen koigest vaga kiiresti aru saanud, et ta ei soovi isegi minu "toodetud" dokumentides mitte mingisuguseid muudatusi teha jne. Kui meil oli algselt kokkulepe, et ma hakkan toole osalise tooajaga - st 3 paeva nadalas, siis teise nadala kestel palus tal mul tulla ka neljapaeval ja reedel, sest kliente olevat nii palju ja nii kiire on.

Nii et kui ta siis reedel mu enda kontorisse kutsus, siis ma toepoolest ei osanud aimata, et parast jarjekordset loengut selle kohta, kui tark, kiire, ilus ja kena ma olen, teatas ta, et kuna mul ikka juhilube ei ole, siis head aega...

Mis ma oskan oelda: ainult ehk seda, et ta oli sellest kogu aeg teadlik (see oli uks nendest vahestest teemadest, millest me kohe alguses raakisime, ja siis ta selles probleemi ei nainud), ja isegi kui ta vajaks inimesi, kes kaiks ja koguks inimestelt dokumente (kuigi tema enda organiseerimatus on see, mis tekitab olukordi, kus uhe inimese juures tuleb kaia sada korda, selle asemel et paari korraga asi uhele poole saada), isegi sel juhul oleks vaja ka inimest, kes teeb seda tood, millega mina just uhele poole sain. Aga ju siis ei olnud vaja.

Ah, ja lisaks on ta unustanud mulle uhe paeva eest maksta. Millegiparast on mul tunne, et kuigi vaga kummalisel kombel on mulle tehtud kingitus - ma ei pea naeratama ja noogutama takka endisele tipp-poliitikule, ja samal ajal molgutama motteid, miks see inimene mulle ikkagi uldse ei meeldi...Miks mul on tunne, et ma vaatan tott hundiga lamba nahas...voi solvan ma seejuures hunte?

metsik ja oudne vesi

2011-01-11T20:43:00.007+11:00

Taiesti hammastav, millised asjad meil siin juhtuvad. Sellist vaadet, nagu Toowoombas (kus me Newcastle'sse minnes oobisime!) naha vois, poleks kull kuidagi voimalikuks pidanud - enne kui see juhtus. Videoid sellest, kuidas inimesed autodega linna peatanavalt vee poolt ara puhitakse, naidatakse aina uuesti ja uuesti. Salvestatud videotes hoiavad inimesed kinni tanavapostidest, puudest, liiklusmarkidest - koik selleks, et maratsev veevool neid kaasa ei viiks. Kinnitatud andemete kohaselt on hukkunute arv 9, teadmata kadunuid on 59, neist 15 puhul kardetakse koige halvemat.

Eriti jarjekindlalt naidatakse kaadreid sellest, kuidas perekond valges maasturis istub - keset suurt vetevalja. Jargmiseks naidatakse seda, kuidas naine, mees ja laps istuvad auto katusel. Nuudeks on oeldud, et vahemalt laps ja naine paasesid, mees olevat kadunud.

Kuigi see, mis Toowoombas juhtus, on ilmselgelt kirjeldamatu, on katastroofi fookus edasi liikunud Queenslandi osariigi pealinna Brisbane'i, mida ootab eelduste kohaselt ajaloo suurim uleujutus. Juba praegu arvatakse, et senisest suurimast uleujutusest, mis leidis aset 1974. aastal, tuleb suurem katastroof. Ennustuste kohaselt jaab taielikult vee alla 6500 maja ning 40 000 majapidamist mojutab uleujutus mingil maaral. Arvatakse, et jogi touseb rohkem kui 5.45 m ule tavaparase taseme. Siiani on olnud see rekordiks, mis pusis 37 aasta.

Et aastatetagust uleujutust valtida, ehitati Brisbane'i lahedale Wivenhoe (pais? dam) tehisjarv, mille taituvus on nuud juba 190 protsenti. Selleks, et see uhel hetkel suure veeseinana Brisbane'i ei liiguks, lastakse iga paev allavett Sydney sadamasse mahtuv veehulk. Lisaks jouab mingi hetk Brisbane'i ka Toowoombast labi lainud veehulk, nii et kahjustuste suurus saab olema uuratu. Samuti on osariigi lounaosas (Brisbane ongi osariigi lounapiiri aares) sadanud viimastel paevadel vaga tugevalt vihma.

Brisbane'i koik umberkaudsed linnad upuvad, samuti need asulad, mis jaavad allavoolu. Tana oli uudistest naha, et Queenslandi osariigi peaministril Anna Bligh'l oli mingi hetk raske edasi raakida, sest katastroofi ulatus on lihtsalt nii suur. Jaab vist vaid oodata ja vaadata, mis juhtub jargmiseks.

~~~
Meil on siin vaatamata ilmaennustustele paistnud iga paev paike. Eile oli paike kohe nii vihane, et vaatamata sellele, et mul oli paev otsa pikkade kaistega puuvillane pluus seljas, olid mul ohtuks selja peal rinnahoidja aarte juures tugevad paikesepoletuse randid. Elav toestus selle kohta, kuivord vihane siinne paike suveti on, ja seda isegi siis, kui riided on seljas.

vesi vesi vesi vesi vesi vesi vesi

2011-01-04T09:11:00.091+11:00

Head uut aastat! Et see aasta tuleks age, ponev ja ilusa ilmaga!:) Miks just ilusa ilmaga? Sest ilm tundub pisut ara keeranud olevat nii siin kui Eestis. Koduses Eestis siis lumerohkusega, ja siin sellise vihmaga, et Queenslandi osariigis raagitakse ajaloo suurimatest uleujutustest. Kui me Warreni vanematele Newcastle'isse kulla laksime, saime ka oma osa, kuigi jah, vorreldes nende inimestega, kelle majast vesi labi voolab, oli meie sunnitud peatus Bundabergis lihtsalt vaike ebamugavus.

Aga reis Newcastle'isse nagi valja nii. Reisikaaslased Warren ja Merle meie rendi-Holdeniga. Warren uldiselt vihkab Holdeneid, pidavat sitad autod olema, ja Holden Cruz kindlasti on ka (omal nahal kogetud, ei lahe edasi, ukskoik kuhu vajutad), aga see auto vois akki olla Holden Commodore. Taitsa normaalne auto oli: ainult vahepeal hakkas ohukonditsioneeri iseenesest sisse lulitama, ja muusika oli natuke plekise kolaga. Aga muidu meeldiv. Ja muidugi PUNANE.

Kahe paeva jooksul, mis kulus Newcastle'isse soitmiseks, oli ilm nii ilus, et raske oli uskuda, et kellelgi kuskil uputab. Kuigi jah, juba siis tuli meil korra umber soita, sest kohalikust bensukast (siin on sellised asjad nagu roadhouse'id) uurides tuli valja, et tee, mida Warren tahtis kasutada, on uleujutuse tottu suletud. Aga onneks olid koik teised voimalused veel avatud, nii et on the road again...

Aga hoolimata ilusast ilmast tuli meil vahepeal "vesisemaid" hetki ka ette. Onneks polnud vee sugavus selline, millest tavalise autoga labi ei laheks. Ning ONNEKS ei sadanud sel paeval vihma.

Siis me vallutasime oma tavalist tippu. Ma tean, et see on Clouchesteri lahedal, mis omakorda pole enam kaugel sellest vaiksest linnast (kulast?) Stroudist, kus me enne elasime. Kunagi enne, kui me autoga Newcastle'is kaisime, tegime kah just sellel mael, mille nime ka kahjuks ei teagi, pilti.

Ja siis me joudsimegi juba Newcastle'isse, kus kogu seal veedetud aja jooksul toimus tosine joulusoomine, ja -joomine. Mulle tundub, et siin voetakse koguseliselt vahemalt soomist tosisemaltki kui Eestis. Kohaliku jouludesserdi Pavlova soomine sai ka lopuks ara opitud - nii et oli soodav ka. Enne olen ma mingeid poevarke proovinud ja hoolimata ilusast valimusest on nende maitse minu jaoks siiani vastuvoetamatu olnud (lihtsalt nii voikalt magus).

Et natuke kodusemat tunnet tekitada, siis tegime Merlega ka suure potitaie kartulisalatit, mis kiiresti otsa sai. Piparkookide kupsetamiseni ei joudnud, kuna oskasin retsepti reisu kestel ara kaotada.

Jargmisel hommikul oli loomulikult vaja Hunter Valley veinikeldritega tutvuma minna. Seekord korralikult:) Esimese pildi peal paistan ma kull vist pisut vintis olevat, aga pilt on eksitav! Tegemist oli meie esimese veinikeldriga, ja enne seda olin ma manustanud samast kohast ostetud kasitsi valmistatud shokolaadi. Veinikeldritega tundubki olevat nii, et lisaks veinidele pakutakse kas igasugustes erinevates marinaadides oliive, shokolaadi, erinevaid juustusid voi ka pagaritooteid.

Fotol on Warrenil kaes mingi paber, tegemist on Chris Isaaki kontserdi reklaamiga. Nimelt korraldab vahemalt uks (kuuldavasti on nuud neid juba rohkem) veiniistandus ka oma territooriumil taiesti arvestavaid kontserte. Age, kas pole? Istud poosaste vahel ja laulad kaasa :)

Sarvi oli ka vaja teha, kuigi mu kasi ei ulatunud piisavalt kaugele :)

Ja siis muidugi jargmisse veinikeldrisse. Warren pidi niisama roomus olema, autojuhina tema degusteerimisele kaasa ei aidanud. Mina olin muidugi igas mottes roomus, kuigi paris nii kull ei olnud, et iga vein alla laks. Degusteerimise idee on ikkagi maitsta, mitte tasuta veini kulistada. Seda enam, et iga vein joodav polegi, pole lihtsalt minu maitse.

Naiteks see vein kindlasti meie maitse polnud:) Tegelikult meie otsisimegi magusamat ja varsket veini, st igasugused kuivad ja hapud jaid automaatselt kohe meie poolt degusteerimata. Moni muidugi pakkus sellist vahepealset, ja reaktsioon oli jargmine...

Kokkuvottes oli meie saak jargmine. Ei midagi uuratut: moned head varsked veinid (fruity and fresh) ja moned head portveinid.

Siis oli aeg tagasi Warreni vanemate juurde minna, Warreni venna Gregi, tema lapse Khorbyni ja naise Kathriniga tutvust teha.

Warreni ema Jan ja lapselaps Khorbyn.

Missy oli ka ikka oma endises hiilguses.

Ohtul oli Hunter Valley garden avatud joulutulede naituseks, ja meie laksime ka vaatama. Ma pole ilmselt kunagi enne nii palju joulutulesid nainud. Ilus ja salaparane :)

Jargmisel paeval kulastasin nii ebaeksootilisi kohti nagu juuksur ja hambaarst. Juuksurit on Cessnockis (vaike linnake Newcastle'ist pisut valjas, Hunter Valley veiniregiooni keskus) parem kulastada seetottu, et Mackay, kus me enamasti elame, on uks kallimaid linnu Austraalias. Voi nii meile vahemalt tundub.

Hambaarst oli see sama, kelle juures ma juba poolteist aastat tagasi kaisin. Teemaks ikka ja jalle esihammas. Muidu olevat koik korras, mida on muidugi hea kuulda, kui mul aint ei oleks kaht tarkusehammast, mis tuleks valja tommata...Ja loomulikult tuleks neist enne veel pilt teha, mida sel hetkel teha ei saanud. Noh, minu uue aasta lubaduseks saab siis jalle hambaarsti kulastada.

Samuti vaatasime Newcastle'is ringi, aga kuna ilm hakkas vaga koledaks kiskuma, siis me laksime shoppama. Siinsetele joulumuukidele jargneb tavaliselt juba 26. detsembril jouluallahindlus (boxing day sales) . Mitte et mulle allahindlused ei meeldiks (eriti kuna monikord on need siin usna markimisvaarsed), aga monikord ma motlen, et kui toesti midagi osta tahan, siis olen nous ka rohkem maksma, koik selleks, et ma ei peaks nende tuhandete inimestega proovikabiinide ja kassajarjekordade parast voitlema.

Huh, kokkuvottes ostsin mina kaks suurt saunalina (mis rangelt vottes olid ka parast 40protsendilist allahindlust ikkagi pisut kallid), ja kleidi, mis ei olnud allahinnatud. Mulle uldse tundub, et mulle meeldivad eriti asjad, mis ei ole alla hinnatud, voi siis asjad, mis ka parast allahindlust on krobeda hinnaga. Nii et rohkem mina allahindluste rahvamassidega enam voitlema ei lahe.

Kalale joudsime ka: koige edukamaks kalastajaks oli Merle, kel onnestus valja tommata nii monigi kalapoeg. Kahjuks olid need soogiks liiga vaikesed, nii et viskasime need tagasi. Veel vallutasime Newcastle'i mingit tippu ja mina tegelesin poseerimisega.

Aratulemise hommikul nagime veel selliseid asju...See on uks lobustus, mida veinikeldrid pakuvad.

Lahkudes oli plaan Gold Coastil oobida, et hommikul uhte nendest teemaparkidest kulastada (on sellised nagu Movie World, Wet'n Wild jne), aga vihma sadas, ja mitte kuskil ei olnud oobida, sest koik need inimesed, kes olid plaaninud minna matkama ja loodusesse oobima, olid sunnitud vihma parast oobimiskohta otsima. Pildi peal paistan ma veel usna roomus, aga tegelikult hakkas autos istumine juba natuke ara tuutama.

Aga kuna kokkuvottes kuskil magada ei olnud, tuligi oo veeta autos. Jargmise paeva keskpaiku suundusime maanteest pisut korvale jaavasse Bundabergi, sest tee edasi pohja oli uleujutuste tottu suletud. Seal istusime me kaks paeva, ja siis kui tuli teade, et nuud on tee avatud, toimus 10 minuti pakkimine ja lahkumine. Bundaberg ise oli aga ka ule ujutatud.

Kui me Rockhamptonist labi soitsime, siis oli juba pimedaks nainud, aga isegi siis oli naha, kuidas molemal pool maanteed on vesi, kuidas linnatuled sellelt vastu peegeldavad. Nuudseks on see maantee taielikult ujutatud, ja Rockhamptoni peatanavast on saanud jogi. Ponev osa on muidugi see, et Fitzroy jogi, mis sellest linnast labi laheb, on kuulus oma krokodillide poolest. Kmm :)

Warren on viimasel ajal meil siin poes kainud, ja tema kirjelduste jargi pole meil enam liha saadaval (kui lambaliha veel valja arvata) ja mune, eile ei olnud piima. Kuna uudiste jargi on Mackay praktiliselt igast aarest veega umbritsetud ja seega on uhendusteed labi loigatud, tuuakse nuud meile ja ka Rockhamptonis elavatele inimestele toitu lennukitega. Eile oli meil lisaks mingi elektriteema: ule kahe tunni tagant anti tund elektrit, ja nii terve paev ja ohtu otsa. Ah, ja Merle avastas tagasi tulles, et tema juures on vargad kainud. Nii et igavaks ei lahe...uldse mitte:)

Ilusat uut aastat!

Tohohooooo

2010-11-29T10:22:00.005+11:00

Natuke toost ka. Meie viimase aja projekt oli jargmine. Muutsime sellise veranda

hoopis selliseks.

Natuke koigest ja eimillesti

2010-11-24T20:33:00.010+11:00

Tana onnestus lopuks aerutamas ka kaia, kuigi jah, teoreetiliselt on nadala sees profesionaalsete aerutajate kord, ja nadalavahetusel tulevad need muidu harrastajad kokku. Aga noh, ma olin kah kohal, ja kuna Warren soidutas mu sinna, tegi ta pilti ka. Aga veel enne, kui me kohale joudsime, avanes auto aknast selline armas pilt.

Teema lopetuseks ei saa mainimata jatta, et pilte ules laadides lugesin Postimeest ja sattusin Priit Pulleritsu artiklile, kus ta leiab, et inimesed, kes ei asu Eestis, ei peaks saama valida. Juba kooli ajal ei olnud tema arusaam ajakirjandusest ja konkreetsemalt uudisest minu jaoks vastuvoetav. Mitte et ma ei leiaks, et ponev uudis ei voiks sisaldada (tegelikult suisa ju peaks) vastakaid arvamusi ja no konflikti, aga kirjutada konflikt kuhugi, kus seda polnud, oli minu jaoks uletamatu takistus...

Siis veel see eelmiseaastane Evelin Ilvese ja Kalevi kommide lugu, Kaia Kanepi koige oovastavam tumitamine ajaleheveergudel ja nuud see arvamuslugu...Koik see paneb arvama, et tegemist on vaiklase ja vaikese inimesega, kes elab oma emotsioonid valja leheveergudel. Ja seda arvan mina, kes ma olen ajakirjanikuna tootanud, ja tean, kui kerge on saada lugejate poolt tumitatud asjade eest, milles ajakirjanik suudi ei ole. Antud juhul kaldun ma siiski arvama, et need konkreetsed kajastused on PP isiklikud vaimusunnitised, mis pole avaldatud poolkogemata, vaid taie teadlikkuse juures, nii et otsus jaab kehtima. Aga loomulikult on see vaid minu isiklik arvamus :)

Muidugi voiks siinjuures arutleda, kas pole mitmed need artiklid kirjutatud just furoori ja arvamuste tekitamiseks, aga isegi sel juhul ei suudaks mina oma nime all niimoodi vinti ule keerata ja selliseid kummalisi arvamusi avaldada...

Ning loomulikult kavatsen mina jargmistel valimistel kasutada e-haaletamise voimalust. Juheii!

Nutune ilm

2010-11-20T11:20:00.006+11:00

Viimasel ajal on meil siin ilm taiesti ara keeranud. Tundub, et see vihm, mis eelmisel aastal maha sadamata jai - maletatavasti oli meil siin ule poole aasta kuiv - otsustas sel aastal maha sadada. Viimane ilus ilm oli eelmine laupaev, ja siis oli meil Merle, ja veel kolmanda eestlase Kreetega sauna ja basseini pidu. Kuna Kreete elab vahemalt praegu veel sadamas uhes nendes uutes korterelamutes (eesti keeles ei kola see eriti ilusti, aga siin reklaamitakse neid kui lukselamist), siis oli meie kasutuses bassein (juheii, sai peakat harjutatud), ja saun, mis siinses kliimas on ikka eriline ime. Jah, sai saunas kaidud, ujutud, soodud ja joodud. Vaga monus.

Ja kuigi kahel eelmisel laupaeval on ilm vordlemisi kena olnud, siis tana kahjuks nii ei lainud. Kui me Warreniga autos ranna poole ujusime (vahemalt tunne oli kull selline), siis laks ikka rajuks padukaks ara. Randa joudes sai naha, kuidas professionaalsed aerutajad kanuu veest valja lukkasid ja asju kokku pakkima hakkasid. Ma ei hakanud neid siis kiusama minema, niikuinii tundus, et ma oleks olnud ainuke aktiivne hull.

Tana peaks meil toimuma Northen Beaches Bowls Clubis joulupidu. Muuhulgas lubati ka, et mangime murubowlingut, aga sel hetkel, kui mina sellest klubist moodusin, oleks voinud bowlingu alas ujumisvoistlusi korraldada :D.

2010-11-11T20:49:00.005+11:00

Kaisime eelmine laupaev jalle aerutamas. Seekord oli isegi ilus ilm. Muidu on viimasel ajal ikka nii olnud, et kas sajab vihma ja on jube kange tuul voi on nendel, kes seda social paddelingi ehk siis sellist meelelahutuslikku aerutamist labi viivad, mingid voistlused. Aga vot seekord ei olnud.

Humoorikas oli see, et enne kui me paati huppasime, jatsime oma platud tavaparase kivi juurde, ja Merle veel utles, et pani vanemad platud jalga, st miskit erilist ei juhtu, kui neid selleks ajaks, kui me tagasi oleme, enam vanas kohas pole. Ja nagu oleks keegi kuskil korgemal pealt kuulanud - sest selleks ajaks, kui me tagasi tulime, ja kanuu tavaparasesse kohta tagasi olime aidanud lukata, olid Merle platud lainud. Vesi, mis tavaliselt nii korgele randa ei ulatunud, oli seekord ullatavalt korge, ja platud kadunud. Minu platud olid natukene korgemal, ja alles, kuigi jah, kui ma veel kas voi minutikese oleks oodanud, oleks minu omad kah lainud olnud.

~~~
Taiesti teisel teemal jatkates: varemalt olen ma selgeks saanud, et ma oskan unes raakida (kahes keeles), teist inimest voodist valja lukata, sormi ribidesse lukata, kondida, kardinaid kohendada ja lehvitada (!). Sellel nadalal lisandus uus oskus. Nimelt on meie voodi taga kaks klaasist ust, mis kunagi avanesid verandale, mis nuudseks on kinni ehitatud. Uks oo sundis miski mind neid uksi avama... igavaks ei lahe kunagi, isegi magades mitte.

Magus kui suhkur

2010-10-27T21:20:00.007+11:00

Kaisime moodunud laupaeval Sarina (Mackayst 35 km lounas) Sugar Shedis. Tegemist on miniatuurse suhkrutehasega, ehk siis kohaga, kus inimestele tehakse miniatuursete masinate abil selgeks, kuidas ikkagi saab suhkruroost lopuks suhkur. Ja mis saab koikvoimalikest korvalproduktidest. Miniatuurse tehase korval on tegelik tehas, (mis sel hetkel ei tootanud, kuna nii palju hooajavalist vihma on tulnud,) ja seal juures on ka alkoholi tootmise vabrik, sest suhkru tootmisel tekib selline lisasaadus nagu melass. Noh jah, kokkuvottes oli tuur vaga sisukas, aga selle siin edasi andmisega tekiks raskusi, sest ma poleks sel juhul enda malus ega selles, et ma koigest ikka oigesti aru sain, eriti kindel.

Aga muuhulgas anti meile maitsta sellist rohelist varvi magusat vedelikku, mis tekib siis, kui suhkruroog purustajat labi lasta. Nagu rohukorred suhkruga, leidis minu korval istuv naine, ja paris tapne kirjeldus oli. Mina leidsin, et puhast suhkrut, eriti veel rohumaitselist, ma peale maitsmise rohkem tarbima ei pea, aga loomulikult otsustas siis uks selline...turskem daam oma oskuseid naidata, kulistades alla oma vedela suhkru topsi, ja siis veel kellegi teise oma. Noh, jah, maitse-eelistuste ule ju ei vaielda.

Lisaks sai naiteks teada, et pruuni suhkrut tehakse valge suhkru baasil, st koigepealt saab suhkruroost valge suhkur, ja siis lisatakse uks osa eraldatud melassist suhkrusse tagasi. Nii tehakse seda seetottu, et siis saab kontrollida seda, kui palju melassi suhkrus on. Vastasel juhul, kui kohe alguses jatta osa suhkrusse alles, siis polevat osakaal nii hasti kontrollitav.

Tuur loppes sellega, et maitsta sai nii Sarina miniatuurse suhkrutehase toodetavaid kastmeid (meie ostsime ingveri ja magusa tsilli kastme) kui ka kohaliku alkoholitehase villitud kangemaid jooke. Eriti hea oli mango rumm, ka tavaline rumm maitses hasti. Ja loomulikult sai iga soovija suhkruvatti jne. Korval olevast poest sai osta mitmesuguseid moose, lisaks jube eelnevalt degusteeritud kraami. Vaga ponev igatahes.

Lisaks vaatasime ule Sarina ja Mackay vahele jaava Kitchanti tehisjarve. See on selline jarv, mille kogu vesi tuleb lahedal olevatest magedest ja mille vett kasutatakse umbruskonna veevargis - kui palju voi millisel otstarbel, seda kahjuks tapselt ei tea. Igatahes oli seal olemas mingi selline kahtlane majake keset vett, mille kohta Warren utles, et tegemist on pumbajaamaga. Kuna tegemist oli veekoguga, siis me pidime muidugi turistifotosid ka tegema, ja uks kukkus valja tapselt nagu ehtne reidikas. On ju ehtne vark, kas pole?

Turistitamas

2010-10-17T18:26:00.008+11:00

Kaisime tana siin lahedal asuvas Cape Hillsborough rahvuspargis jalutamas, randa uudistamas ja kohvikus. Soidu ajal kuulasime Smilersit (ei saa ule ega umbes "Vuntsidega mehest") ja Apelsinile laulsime kaasa ka. Vaga humoorikas puhapaev oli.

Edusammud

2010-10-05T22:15:00.011+11:00

Vahepeal on meie veranda laienenud. Ja nii ongi saanud aiast, mis nagi kunagi valja nii

hoopis selline aed.

Ilus, kas pole? Nuud on veel vaja kogu verandaosa korralikult olitada, viimasel pildil paistev sein ara puhastada ja varvida, nipet-napet...ja klient voibki hakata taiel rinnal oma uue aia volusid nautima.

Elame sportlikult ja kapates

2010-10-04T09:23:00.003+11:00

Kaisin eile ratsutamas. Ega ma vist iseenese initsiatiivist sinna joudnud ei olekski, aga Merlel tekkis ukspaev huvi, ja nii me sinna (Stoney Creek Farmstay) eile parastlounal maabusimegi.

Mul on millegiparast eelnevatest katsetustest jaanud mulje, et ma olen ratsutamise osas ilge kobakapp, st et ei taju hobuse rutmi, ei oska teda juhtida, ja tegelt on ju uldse tegemist hiigelsuure loomaga, keda peaks pisut pelgama. Tegelikkus oli hoopis teistsugune: hobune oli age, mul ei tekkinud probleeme tema juhtimisega, ja kapata oli veel koige monusam. Seda muidugi vaga sageli ei juhtunud, sest grupis oli inimesi rohkem ja osa neist kippusid maha jaama. Aga vaga age kogemus ja vorratu loodus. Loomulikult oli just sel paeval fotoka aku tuhjaks saanud, nii et pilte mul sundmusest ei ole. Kull aga lubas ratsutamise retke hollandlannast juht (nime kahjuks ei teagi) meile paar pilti saata - siis kui ta netti saab.

Aerutamist laupaeval kahjuks ei toimunud, kuna meri oli liiga tormine. Motlesin juba paev enne, et kas toesti laheme me merele, sest isegi linnas sees poes kaies tundus moni hetk, et tuul tahab mind toepoolest lihtsalt ara viia. Aga lisaks oleme me Merlega, kellel on algaja vaimustus, sageli jousaalis kainud, ja mina olen avastanud enda jaoks jooksmise. See on teine spordiala, mis mulle kunagi meeldinud ei ole. Aga siis ukspaev jooksin 15 min, ja teine paev 30 min ja sealt edasi 40, ja isegi vaga ara ei vasita. Ainult koik minu liigesed ei kipu asjast alati hasti arvama. Vanadus, mis teha. Jajah :)

Tookaaslane

2010-09-29T19:40:00.006+10:00

Paar naidet viimase aja abi"katest" :)

Age ilm!

2010-09-26T18:35:00.005+10:00

Viimase nadala ilma naide. Kui varahommikul oli meie majatagune pisut ule ujutatud, siis paari tunniga muutus koht paris valibasseini sarnaseks. Aga noh, siis jai suurem vihm ule, ja vesi kadus ara. Siuhti!

Tagapool voib naha veel meie ulisuurt muruvaljakut, mida me ikka aeg-ajalt niita uritame. Just ukspaev uritasin hakata suuremat osa sellest tavalise muruniidukuga niitma, aga kuna ukskord niitis keegi tark traktoriga selle platsi maha just siis, kui maa oli marg ja logane, on kogu plats traktorijalgi tais, ja muruniidukiga niitmine praktiliselt voimatu. Onne ja roomu!

Hobused, aerutamine ja viisa. Viiiisaaa!

2010-09-25T17:30:00.010+10:00

Tagasi Austraaliasse joudes oli nagu ikka natuke tulnuka tunne: et keha on uhes kohas, aga moistus ja tunded ja harjumused veel teises kohas. Ja siis muidugi lisaks see imelik lendamise tunne, st maapind koigub. Mida rohkem ma kahe koha vahel lendan, seda tugevamaks see tunne kipub minema. Alguses oli jah imelik, aga nuudseks olen juba jalle ara harjunud.

Kaisime eelmine nadalavahetus Ladies Day Racel, ehk siis hobuste voiduajamisel, kus pearohk on voiduajamisi kulastavatel naistel ja nende riietusel. Austraalia naiste jaoks tahendab see kull vist, et tuleb end voimalikult alasti votta ja koik valja panna, olenemata sellest, kas on midagi ilusat naidata voi ei ole, aga no ponev oli sellegipoolest. Me muidugi kah panustasime teatud hobustele, aga kui me just koigi peale ei panustanud, siis voita ei onnestunud.

Lisaks hakkasime me koos teise siinse eesti tudruku Merlega koos aerutamas kaima. See on see, mida nad inglise keeles kutsuvad paddling (outrigging) ja kujutab see endast sellist kuut inimest mahutavat susta voi kanuud, ja siis vastavalt rutmile kolm inimest souab uhel pool-kolm teisel pool, ja siis vastavalt marguannetele vahetatakse. Vaga ponev! Meri on siin ilus, kui paike paistab. Eriti age oli eelmine kord, kus sai muu hulgas keset merd vettehupet ja siis uuesti paati ronimist harjutada. Koik see soe rohekas-sinine vesi. Nagu kallistus.

Ning loomulikult oleme me ka tood teinud. Naiteks muundasime sellise aia (1. pilt) hoopis selliseks (2. pilt).

Praegu tootame me selle terrassi laienduse juures. Seejuures onnestus Warrenil ukspaev eriti halvasti oma selga keerata - vaanata, nii et monda aega ei suutnud ta pustigi tousta. Aga onneks hakkas asi kiiresti paremaks minema, ja ka arst kinnitas, et tegemist ei ole millegi hulluga. Ning loomulikult teeb meele roomsaks uudis, et minu suur vaev viisa paberite ajamisel sai tasutud - eile sain ma ametliku teate, et mulle on valjastatud ajutine viisa, mille kestus on 2 aastat viisa taotluse sisseandmise kuupaevast alates, ning parast 2 aastat, kui ma olen endiselt Warreniga koos, muutub minu viisa tahtajatuks. Vot nii tore siis!

Ja loomulikult Marile ja Rainerile suured onnesoovid poja sunni puhul! :)

Koige agedam aeg uldse

2010-09-25T14:38:00.040+10:00

Ma ikka pikalt ja laialt motlesin, kas blogi uldse enam kirjutada. Juhtub ju nii, et enamiku ajast kirjutan ma vahe ja siis ka suure hilinemisega. Aga siis jalle moni mainis, et temale meeldib lugeda. Nii et ma siis pika hilinemisega jatkan. Et asi natukene selgemaks saaks, kirjutan postituse seekord kronoloogilises jarjestuses, sest vahepeal on toesti palju aega mooda lainud. Ja tohutult juhtunud- tehtud - nahtud.

Nii, juuli alguses laksin ma siis Eestisse. Kohe lennukist maha tulles vottis vastu eriti soe ja ilus ilm. Jube lambe ka, aga arvestades Mackay kliimat olin ma sellega juba harjunud. Ja pigem igal juhul soe ning lambe kui kulm ja vihmane. Nii et ilus ilm ja hasti roomsad vanemad. Vaga tore oli kogu perekonnaga jalle kokku saada, sest kuigi siin elamise ule ei saa kurta, on alati justkui midagi puudu. Oma perekond ja omad loomad...

Ja Vinku (viisakamalt oeldes siis Meribel, kes on mu venna laps) oli nii suureks kasvanud. Lubas viisakalt end vahepeal maja trepist alla aidata, mollas valibasseinis ja vahepeal ruigas ka :) Bossel oli habe halliks lainud ja Triibu oli vahepeal sobralikumaks muutunud. Uhesonaga - vaga vaga tore oli.

Selleks ajaks kui mina kohale joudsin, hakkasid koik marjad, mida meil aias on palju - vaarikad (namm), tikrid (namm- namm), punased sostrad, maasikad (jalle namm) kah just valmis saama, nii et kogu saagi havitamisse andsin viisaka panuse. Natuke korjasin teistele ka :) Ning loomulikult nagu pildi pealtki naha vois, joudis meiegi aeda selline meelelahutusobjekt nagu batuut. Mina ja Merilin, ja Vinku ja vist uldse koik olid seitsmendas taevas. Eriti muidugi mina ja Merilin.

Varsti parast saabumist laksin kolmeks nadalaks Nadalisse toole. Eriti kuum ilm (kes enne Eestis termomeetri naitu 35 jne kraadi on nainud? ja ilmateadet, mis naitab voimalikuks homseks temperatuuriks 38?) kestis, ja kuigi nii sooja ilma puhul on arvutis istuda natuke piin, joudsin ma jareldusele, et kui kunagi jalle Eestis toole hakkan, siis edaspidi eelistan ma kindlasti enamiku suvest tootada. Palju lihtsam on ules tousta, kui paike on valjas, ja meeldiv on bussi peale jalutada, kui oues on soe. Oluliselt meeldivam, kui et oues on nt -20 ja lumi on polvini. Nii et enamiku suvest ma tootaks, ja suurema osa puhkusest votaks hoopis nukramal ajal.

Vahelduseks oli tore ajakirjanikuna jalle tootada, kuigi pingelisemaid momente juhtus ka ette. Nt kui ma olen inimesele juba viis korda helistanud ja selgitanud, et mul on toepoolest tagasisidet vaja kohe ja mitte kolme tunni parast, aga vastuse saan ma ikkagi tundide parast (ja see ei tahenda, et inimesel ei oleks ligipaasu arvutile, see iseenesest oleks ju moistetav pohjendus), siis see ajab vihale, voi no vahemalt usna pahaseks. Eriti kuna minu tookohustusena ei ole kirjas see, et ma iga allika kommentaariga ja muutmisettepanekuga arvestan. Samas olen ma enamasti seda teha uritanud, ja seegi kord sai asi lopuks meeldiva lahenduse, lihtsalt paev kujunes kurnavaks, ja kurvaks.

Sest just sellel paeval sain ma teada, et mu onu, kellel oli vahk, on surnud. Nii et uks osa minu suvisest kulastusest oli ka osavott matusest. Ilm oli endiselt kuum, ja minu hea huumorimeelega lahedat onu enam ei olnud. Vaga kummaline on moelda, et tihtipeale on just matused need, kus inimene naeb paljusid neid sugulasi, kellega ta igapaevaselt ei suhtle. Ma loodan, et see matus pani motlema, kui vaartuslikud on koik lahedased inimesed, isegi kui ei olda alati uksmeelel.

Aga tagasi Nadalise juurde poordudes oli inimestega tore kokku saada ja raakida sellest, mis vahepeal on juhtunud. Koos tootada, valjas soomas kaia ja niisama juttu raakida oli ka utlemata monus. See on see vark, et kui juba korra oled harjunud ajakirjanikega, siis eeldad koigilt teistelt ka, et nemad on koigi uudistega kursis. Aga loomulikult ajakirjanikel on see lihtsalt uks too kiiksudest, ja eelistest.

Parast kolme nadalat tootamist kaisime me Liisuga kiirelt linnas shoppamas. Shoppamine oli age, Eugen viisakalt lasi meil koike proovida ja uudistada, aga loomulikult onnestus mul muuhulgas osta musta varvi puksid, mis andsid nii palju varvi, et koik mu valged riided muutusid siniseks, voi no vahemalt tekkis neil monus sinine varjund. Lopuks sain ma oma raha tagasi, kuigi Sportlandist oeldi mulle, et keegi teine neid pukse tagasi toonud ei ole, nii ei taha maaletooja tunnistada, et kaubal miskit viga oleks. Aga igatahes, kui Sportlandis on endiselt muugil tugevast mustast (natuke nagu tuhmi laikega) mustad Nike'i puksid, siis neid osta ei tasu. Kui just sinakat kuma ja musti nappe ei taha.

Vaike peatus kodus, ja siis puhapaeval laksime me juba edasi louna-Eestisse, kohta nimega Valgemetsa. Jaime me sinna nadalaks, ja selle nadala sisse mahtus niiiiii niii palju asju. Alustasime me Raineri sunnipaeva tahistamisega, saunatamise ja niisama meeldiva olemisega, jatkus see Piusa koobaste, Suure Munamae ja Otepaa seikluspargi kulastamisega. Lisaks joudsime kaia kanuumatkal Ahja joel (jube ilus ja karestikuline), kulastada maanteemuuseumi (mille kohvikus ma soin esimest korda kamakreemi, mis on mu uus lemmik dessert), Voru linna (ei maleta, et enne seal oleks olnud) jne jne. Kindlasti jatsin midagi veel mainimata.

Ah, lisaks veel teise sauna proovimine - majas, mille Tom meile viisakalt oli rentinud, oli nimelt tavaline saun, ja mingi selline ummargune valisaun, erinevad kokkamiselamused igal ohtul, sest igal ohtul tegi teatud grupp inimesi suua, disko uhel ohtul, lauatennis ja Marjamaa kangi filmi vaatamine. Vaga vaga age oli!!! Tagasiteel kaisime veel sellises okorestoranis nagu Pohjaka. Jube hea toit jarjekordselt, aga samas pole ma kunagi nainud uhes kohas nii palju karbseid, kui seal oli. Oudselt hea meekook! Namm!

Louna-Eestist tagasi tulles oli pisut pikem peatus kodus, ja siis tuli edasi minna juba Saksamaale, Berliini, kus mind ootasid sakslased Daniel, David, Laura ja tema hollandlasest boyfriend Bobby. Kuna Daniel, kellest sai minu peamine giid, oli ikka seisukohal, et igasse paeva tuleb mahutada niipalju vaatamisvaarsusi ja ponevat, kui voimalik, siis kujunes seegi reis vaga tegevusrohkeks: kaisime vaatamas Berliini suurimat katedraali, ja kulastasime Saksamaa parlamendihoonet. Vaatasime ule suurimad kaubanduskeskused (ponev, ponev!), kulastasime uht vanimat shokolaadikauplust, kus koikvoimalikud Berliini "teetahised" olid shokolaadi kujul olemas, kaisime Berliinist valjas asuvas kloostris, ja kohas, kus asub laevade lift, kus sona otseses mottes neid uhest kanalist teiste tostetakse, tutvusime Berliini ooeluga jne jne jne. Kaisime Potzdamis, kaesime Berliini muuri jne.

Berliinis olles sai hasti aru, kuivord elav on selle linna jaoks kogu lahiminevik. Kas voi see, kuidas Berliini muuri asukoht on paljudes kohtades tahistatud teadetetahvlitega, kuidas siiani ehitatakse tais seda osa Ida-Saksamaa muuriaarsest tsoonist, kuhu kunagi inimesi ei lubatud. Mis oli surnud tsoon, kuhu sattunud inimesed oli kask maha lasta. Selleks, et nad jumala eest Laane-Saksamaale pogeneda ei saaks. Samuti sai selgeks see, kui palju teadis minu kohalik tubli giid oma kodust ja kodumaast. Mina Eestist vist kull nii palju raakida ei oskaks.

Tagasi tulles sain veel kodust elu nautida, sest mis muu kui nauding see ikka oli, ja siis oli juba aeg kaes 27. sunnipaeva tahistada. Kuna ma tean, et osa lapsevanemaid ei taha oma lapsest pilte internetti, ja ma seda aktsepteerin, siis ma panen siia ainult uhe pildi hasti armsast Akselist. Sellest, kuidas Aksel minu sunnipaeval kais ja batuuti nautis. Pille, sa ei pahanda, ega?

Ja siis oligi minu suvi koos koige parema perekonnaga uldse, hasti toredate sopradega, monusate endiste tookaaslastega, armsate loomadega ja ilusa ilmaga labi. Ja aeg tagasi Austraaliasse tulla.

Ja nii ponev ongi! :)

2010-06-17T13:05:00.014+10:00

Oh, viimasel ajal on igast ponevat juhtunud, aga mina olen lootusetult laisk blogi kirjutaja, no ei ole mul seda soont, et igast vaikesest (aga ponevast) asjast kirjutada. Mis muidugi ei tahenda, et mulle teiste blogisid lugeda ei meeldiks. :) Aga nuud siis sellest, mis on juhtunud.

Uks laupaev, mitte eelmine, aga enne seda, oli meil vaga age aksion naabrite juures. Algas sellega, et vois kuulda, kuidas aknad purunevad. Kui moll laks valjemaks, siis tuli uks korterinaabritest valja ja uuris mollutekitaja noore naise kaest, et mis ta siis ometi tegi (jutt neiu poiss-sobrast, kellele oli vaja katte maksta). Seda, mida see mees tegi, ma teada ei saanudki, kull aga oli kuulda, kuidas see neiu (neiu on sellise inimese kohta liiga ilus sona, aga mis teha), karjus, et on vaja veel telliskive, ja siis vois kuulda, kuidas veel moned aknad purunesid...ja miski muu sellisele vihale vastu ei pidanud.

Ohtu lopetuseks kutsusime me politsei, kes tuli usna kiiresti, aga siis ka usna kiiresti ara laks. Parast saime neiu mehelt teada, et politsei polevat nainud mingeid jalgi sissemurdmisest (aga seda see naine just tegigi), ega katkistest aknedest. Ei tea, oli vist liiga pime. Aga hommikuks oli politsei tagasi, vottis sormejalgi ja uuris, millist kahju joudis see naine teha. Juttude jargi said viha ohvriks aknad, televiisor, arvuti...Aaa, ja et asi eriti age oleks, siis ei see mees ega naine oma seda korterit, korteri omanik uuris nendele lihtsalt paari tuba. Seda onne ja roomu, eks ole :)

Ah, viisa osas sain ma mingi hetk teada, et ma oleks pidanud kohe alguses laskma teha foderaalpolitsei jarelparingu, kas ma ikka olen patt voi pole, aga meie uurisime kohalikust politseist, et kuidas seda teha tuleb, ja seetottu sain ma ka kohaliku Queenslandi politsei jarelparingu, mis ilmselgelt polnud ikka oige. Nii et see tuli uuesti teha, lisaks taita paberid selle kohta, kus ma ikka viimase 10 aasta jooksul elanud olen, ja tootanud. Ja reisinud. Vaga ponev, ma ise ka eriti ei maletanud, aga kokkuvottes sai vist koik enam-vahem kirja. Ja viisa teema lopetuseks tegin ara need meditsiinilised testid, mida nad nouavad. Oh, see ei olnud meeldiv. Naljatasin enne selle jama algust, et kindlasti vaatavad suhu kah, nagu ostaks hobust. Ja ma ei olnudki toesti eriti kaugel - suhu vaadati ka! Kull vist pigem mandlite, mitte hammaste parast?

Ainuke meeldiv osa oli see, et kopsu pilte tehakse siinmail labi spetsiaalse kitli. Meeldiv. Ah, lisaks taotlesin ma ka selle osa viisast, mis lubab mul maalt valja minna, ja sain vastuse, et voin reisile minna. Nii et kui nuud just tuhamaed vallutama ei tule, peaks ma Eestis olema 7. juuli 12. 15 paeval. Jeiii!

Kaisime ukspaev kohalikus rahvuspargis ja nagime sellist kummalist looma nagu nokkloom. Pidi suht haruldus olema. Pildi peale see tegelane eriti jaada ei tahtnud, aga noh, ma uritasin sellegipoolest.

Kilpkonni nagime ka.

Ja muidugi mis oleks korralik rahvuspark ilma magedeta. Vapustavad vaated, aga vaga hirmuaratav soit mae otsa ja siis jalle alla.

~~~Lopetuseks naide meie kupsetamise meistriteosest - toorjuustu, maasika ...passionfruiti (mis see kull eesti keeles voiks olla?) koogist. Vaga haa oli, kuigi jah, seda oleks parem tarbiga siis, kui oues on vaaaaga palav, sest kogu kook oli kenasti kulmunud.

2010-05-15T11:23:00.001+10:00

Aga ma ikka ei saanud peast motet, et mul on 17 kraadiga nii kulm, nii et vaatasin eile ilmateadet. Ja sealt tuli valja, et meil hommikuti ikka pigem 10 kraadi. Sel juhul pole ilmselt vaja imestada, miks mul nii avatud majas hommikuti suts jahe on :D

soe voi kulm?

2010-05-14T13:48:00.005+10:00

Kopeerin siia kah uhe Postimehe ilmaennustuse loo taga olnud kommentaari. Mulle vaga meeldis. Miks? Sest tegelikult peab see suures osas paika. Meil siin kah enam ei ole ule 30 kraadi sooja, aga kui mitu kuud jutti on omas nahas ka liiga palav, siis 17 kraadi on juba usna jahe. Samas kui moelda (kui malu mind ei peta), et Eesti suve keskmine temperatuur pole palju korgem (kogu selle koikumise juures voib keskmine vist midagi sellist olla kull?), siis ei tohiks ju 17 kraadi kulm olla. Aga parast 35 kraadi ja korget ohuniiskust on 17 kraadi kindlasti jahe.

Muidugi iseasi on see kah, et kodused majad on ju hasti ehitatud. Siin meil see elamine sobis hasti suveks - st avar, kohati avatud maja, veranda puhul naeb labi porandalaudade alumist korrust jne...aga talveks enam mitte. Siis on iga temperatuurikoikumine liigagi hasti tunda. Ja muuseas minu jaoks pole mingi asi 25 kraadiga kah kampsunit kanda :) Tegelikult kannan ma enamasti seda kull hoopis paikesekaitseks, sest mul on tekkinud sugav vihkamise suhe paikesekreemiga (no kujuta ette, et iga paev maarid end mingi olise moksiga kokku - voeh), aga ara poleda ka ei tahaks. See muidugi ei takista inimesi juurde astumast ja kusimast, et kas palav ei ole :)

+20 Kreeklased panevad kampsunid selga.
+15 Havailased lülitavad kütte sisse (kellel on).
+10 Ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke.
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb.
-5 Prantsuse autod ei käivitu.
-10 Planeerite puhkust Sharm el Sheikis.
-15 Kass ronib voodisse. Norrakad panevad kampsunid selga.
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik.
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga.
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud.
-30 Poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse.
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu.
-40 Planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu.
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist.
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks.
-50 Ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni.
-60 Jääkarud migreeruvad lõunasse.
-70 Põrgu külmus lõhki.
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana.
-80 Juristid panevad käed oma taskusse.
-114 Piiritus jäätub. Venelased on mornid.

Aga mina olen onnelik. Ukspaev helistas Warreni ema ja teatas, et tal on onnestunud 3 minu salli maha muua. Vaga tore :)

Sallid!

2010-04-06T13:28:00.024+10:00

Mul on alati olnud kummaline arusaam, et kui ma vaatan internetis kellegi pilte, ja iga pildi peal on see inimene ise, siis see on ok. Aga kui mina ise jarjepanu endast pilte ules panen, siis see on kuidagi kummaline. Aga samas ma motlesin, et kui ma tahan oma salliari ikka korralikult ajada, siis sinna juurde kuulub ka reklaami tegemine, ja seda igal voimalikul juhul. Nii et ma nuud reklaamin, hehe, ja see, et ma seejuures modell olen, on teisejarguline. Warreni kaelas naeksid need sallid lihtsalt pisut kummalised valja.

Rohkem pilte saab naha aadressilt http://www.etsy.com/shop/EmilysDesign ja seejuures tuleb rohutada, et selle lehe banner on Liisu tehtud. Vaga ilus, kas pole? Nii et kui kellelgi on sunnipaev tulemas voi tahab lihtsalt agedalt omaparast salli, siis ta teab, kuhu poorduda, eks ole? :) Hind on alati labiraakimiste kusimus :)

Haid puhi!

2010-04-04T15:04:00.003+10:00

Haid kevadpuhi koigile! Ma siin vaatasin AK-st, et teil seal juba kohati 14 kraadi sooja. See peab parast sellist talve maru kevadise ja soojana tunduma! Meil siin on ka puhad, lausa neli paeva kestavad, aga selle asemel, et korralikult mune varvida, ostetakse shokolaadimune ja suuakse lihtsalt suuremal hulgal magusat.

No ma ei tea, mitte et ma shokolaadi vastu oleks (ja kes uldse on?), aga minu jaoks tahendavad munadepuhad ikka keskendumist tavalise muna varvimisele, koksimisele ja soomisele. Siin kahjuks mune sibula koortega varvida ei saa, koik munad on pruunid! Kontrollin uks paev poes koik voimalike munade muujate saagi ule, ei miskit. Isegi koige napakamalt kallid okokanade munad olid ikka pruunid. Jama!

Muudest uudistest ehk see, et mul on nuud siis see viisa, mis inglise keeles on bridging visa, ehk siis selline uleminekuviisa, mis jatab kallile burokraatiale 6 kuud (voi veel rohkem)aega otsustamaks, kas ma ikka olen sobiv siin elama voi mitte. Ja kui ma tahan selle aja jooksul, kui nemad aina otsustavad (tegelikkuses seisab see avaldus ilmselt kuskil nurgas), maalt lahkuda, pean ma esitama eraldi avalduse, ja selle eest maksma. Onne ja roomu!

Troopiline orkaan Ului mollas paris agedalt

2010-03-21T19:25:00.009+11:00

Meil siin viimasel ajal olnud suhteliselt rahulik: ma see inimene, kes igast pisiasjast kirjutab, ei ole, ja seega on blogi nats unarusse jaanud. Aga EILE! Eile saabus meile 3. kategooria orkaan. Inglise keeles nimetatakse seda cyclone'iks, aga otsetolge tsuklon ei utle minu meelest midagi, ja keeristorm see tegelikult ka pole, kuigi seda nii interneti sonaraamatus tolgitakse... Ning kuna see tuli merelt, siis voib seda vahemalt minu tuttava allika Sue andmetel nimetada ka orkaaniks. Nii et tuli 3. kategooria orkaan, mille puhul tuule kiiruseks orkaani keskel ennustati 205 kilomeetrit tunnis.

Tuul oli jube, ja sellega koos saabus tugev vihm, ja mina arvasin, et meie maja lahkub oma tugedelt ning maandub kuskil mujal. Aga parast kella 1 oosel, mil orkaan Ului joudis rannikule, ja midagi peale eriti tugeva tormi ikkagi ei juhtunud (peale vonkuva ja kiikuva maja meie puhul), andsin mina alla ja jain magama. Hommiku saabudes sai selgeks, et elekter, mis oosel ara laks, pole tagasi tulnud, ja kuurilogu, mis meie maja taga asus, on vajunud naabrite sissesoiduteele. Vihmavesi ujus maja all, aga seda on ennegi juhtunud. Ja kokkuvottes oli see pohimotteliselt koik, ei miskit muud eriti hirmutavat!

Ennustati, et otse Mackay peale orkaan ei tule, vaid et see jouab rannikule Airlie Beachi ja Proserpine'i vahel, mis on siit pisut kaugemal, ja tanastes uudistes mainiti, et toepoolest, siin oli tuulekiiruseks 120 km/h, mis pole ka just vahe, aga vorreldes 205 km/h oli see ikkagi kergelt paasemine. Ja linnas ringi soites tundus, et peamiseks kannatajateks on olnud puud. Murdunud puid leidub kull vist igal pool. Airlie Beachil kannatasid peamiselt igasugused veesoidukid. Uudistes naidati igat sorti uhkeid jahte, mis tormi nii vaga hasti ule ei elanud, ja Proserpine'is kannatasid linna umbritsevad suhkruroo valjad. Vaiksestele saartele, mis asuvad ranniku lahedal, ja kus peamiseks toostusaruks on arusaadavalt turism, sai osaks koige tugevam tuul - ligi 200 km/h.

Elekter on meil juba tagasi, kuigi ametlikel andmetel olid ohtul veel kumned tuhanded inimesed elektrita. Meie paasesime ilmselgelt lihtsalt. Vaga tore, aga loodetavasti on nuud monda aega paus, enne kui uus saabub.

2010-01-30T22:52:00.003+11:00

Praeguseks tundub, et peamine, mis siia meiemaile jouab, on tugev vihm, sest suurem torm moodub meist paarsada kilomeetrit sisemaa pool. Aga seda, kui palju vihma me tapselt saame, saab vaadata radarilt aadressil
http://www.bom.gov.au/products/IDR223.loop.shtml#skip . Imelik kull, aga minu lemmik osa uudistest on alati ilmateade, ja radarid on kah ponevad :)

Ponev kala

2010-01-30T20:12:00.010+11:00

Kaisin hiljuti Deani, Sue ja nende kahe pojaga nende sopradel Michelle'il, Michelil ja nende pojal Jackil kulas. Koht, mida me kulastasime, asub Townsvillist veel pisut pohja pool - koha nimeks Ingham. Nuud on see koige pohjapoolsem koht, kus ma kainud olen, enne oli selleks Airlie Beach.

Piirkond oli nagu umbrus siin ikka - ainult natuke magisem ehk. Aga muidu ikka suhkruroog igal pool (see maja, mida Michelle ja Michael uurivad, asub ka suhkruroo istanduse keskel), vahelduseks veel mangoistandused, sest Inghami minnes moodusime me ju Bowenist - kohast, kus kasvatatakse suur osa Austraalia mangodest.

Enamiku meie oldud neljast paevast sadas vihma ja oli eriti tuuline, sest hoiatati ju keeristorm Olga eest. Tuul oli ikka paris age - naiteks tegin seal koogis teed, ja siis otsustasin, et ei, ma ikka teiste juurde oue sellega ei lahe, sest muidu lendab tee ehk tassist ara. Nuudseks on vahepeal lihtsalt tormiks vahendatud Olga jalle keeristormiks muutunud, ja tundub suunduvat Mackay poole. Vihma igatahes sajab paris agedalt.

Ah, kaisime seal olles korra kala ka puudmas. Ikka nii, et vork vette ja siis vaatame, mis vorku jai. Vaga ponevad kalad jaid! Vaike hai ja kui neti inglise keele sonaraamatut uskuda, siis astelrai. Kumbagi neist me sooma ei hakanud, aga ponev vaatepilt avanes kull.

Lisaks mangisime kaarte, uhte lauamangu, mis pohimotteliselt on nagu Eesti mang, ainult et rahvusvaheliste kusimustega, kaarte, ennustasime tulevikku :), lasime Michelle'il soenguid teha, sest ta on juuksur, ja laulsime karaoket :):). Seda viimast 26. jaanuaril, mis on siin ju Austraalia Paev. Sellest tulenevalt oli tegemist ka pika nadalavahetusega. Ja sellest ka muts minu peas :) Mutsid olid puhapaevase lehe erilisa.

Paha vaim

2010-01-18T22:02:00.004+11:00

Ja siis veel uks pilt kodusest pahast vaimust. Nii me magame... kuni kella 3ni oosel. Siis me nurrume, patsutame sind, ja uritame igal viisil teada anda, et oleks aeg ule tousta ja nurruvale pahale vaimule suua anda. JALLE...

Uldse ei ole uudiseid

2010-01-18T21:28:00.007+11:00

Oh, vorreldes sellega, et meie Marjamaa seltskonnas on nuud 2 vaikest last, pole mul uldse uudiseid. Aga midagi ilmselt ikka leiaks...

Hmm, uks viimaseid asju, mis minus tugeva emotsiooni tekitas, oli Eesti Ekspressis ilmunud lugu eestlastest Austraalias. Kuna ma olen ajakirjanikuna paar aastat tootanud, ja Austraalias natukene juba elanud ka, siis ma usun, et mul on oigus oma arvamusele.

Ja selleks arvamuseks on, et ajakirjanik oleks voinud siia tulles votta vahem kaasa sarkasmi ja kadedust, ja lugu oleks tulnud hoopis teistsugune. See ei tahenda, et ma eeldaks, et inimene kirjeldaks siinset elu kui paradiisi, sest see pole ju tosi. Aga kujutleda koiki siia tulnuid kui juhmakaid voi muidu imelikke - see utleb midagi eelkoige selle ajakirjaku, mitte nende inimeste kohta, kes siin on.

Ma usun, et aus lugu oleks naidanud siinse elu erinevaid kulgi - sest tegelikult on elu siin nagu igal pool mujalgi - on haid paevi, ja halvemaid, ja ilusaid inimesi ja paris napakaid. Ja tapselt samamoodi on siin igasuguseid eestlasi. See, kui sa antud ajahetkel Eestis ei ela, ei tee sind vahem eestlaseks, aga millegiparast tundus, et koik kommentaatorid leidsid, et tegemist oli kodumaa reeturitega jne.

Teine ponev asi hetkel on see, et ma uritan taotleda alalist viisat. See tundub olevat uks ponev uritus, sest koigepealt on vaja igasuguseid pabereid selle toestuseks, et me ikka oleme paar, ja elame samal aadressil jne, ja lisaks tuleb koigil selle avaldusega kokkupuutuvatel inimestel toestada, et nemad on need, kes nad vaidavad olevat. St mina pean seda toestama passiga ja sunnitunnistusega, sama kaib Warreni kohta, lisaks teised inimesed, kes toestavad, et me oleme paar, peavad omakorda toestama, et nad on need, kes nad vaidavad olevat. Ah, ja siis muidugi pean ma kahes riigis toestama veel, et ma ei ole kurjategija. Ning muidugi kaasneb viisaga uks ilus ulipirakas riigiloiv. Ponev! Eks naeb, kuidas asi edasi kulgeb...

Ja siis kuulsin ma, et minu armas koduriik Eesti on vaaritanud nii palju uusi makse, et uks neist holmab ka kingituste saatmist kodustele. Pole veel tapselt selgeks saanud, palju ma siis kingituse eest (kui see uletab teatud summa vaaringu, ja hetkel olen ma kuulnud kull ainult vaga vaikestest summadest)Eesti riigile maksma pean. Vaga nome, ma utlen! See on NOME!

Viimase ageda uudisena pean mainima, et meie uus pesumasin keeldus eile pesu pesemast. Aga muidu oli eile vorratult ilus ilm, ja selle veetsime me Warreni ja minu tuttavate Deani ja Sue juures. Pilt on minust ja nende kutsust Dsaazist (nimi kirjutatakse kindlasti teistmoodi, ja peaks haalduses olema tapitahtedega, aga noh, pole vahet, kutsu on age!) Soime jahus praetud kalmaari, liha, kala ja kartuleid. Lopetuseks banaanikooki kah! Namm.

2009-11-15T19:08:00.006+11:00

Ma olen kohutavalt kehv modell, aga noh, lopuks tuli teha moni pilt ka minust ja sallist. Naide modellindusest siis siin :)

2009-11-01T19:05:00.003+11:00

Nii me kaisime tana rannas. Vesi oli vaga monus. Kiisu ei arvanud tuulisest rannast siiski uleliia palju.

2009-10-18T17:10:00.000+11:00

Vot selline tegelane on meil kodus. Nimi on Subi. Oudne patt.

Bluewater Quay

2009-10-04T19:24:00.015+11:00

Kaisime eile Bluewater Quay avamisel. See on see projekt, kus Warren Dig-it Landscapesi toodejuhatajana viimased paar kuud tood teinud on. Quay peamine toovotja oli Woollams Construction ja Dig-it uks alltoovotjaid. Kogu projekt laks maksma 12 miljonit dollarit.

Eesmargiks oli luua avalik puhkeala, kus on olemas koik grillimiseks vajalik, siin saab korraldada turge ja festivale. Lisaks peaks korgem betoonsein kaitsma linna jargmiste voimalike uleujutuste eest. Eelmisel aastal oli Mackay kesklinnas uks hetk voimalik soita ka paadiga, ja edaspidi tahetakse sellist situatsiooni valtida. Aga lisaks veel moned pildid.

Nende kungaste kohta arvas Warren kull, et varsti kupseb kungaste tipp sooja ilma tottu ara, ja siis lukkab kohalik omavalitsus need lihtsalt buldooseriga laiaks. Aga noh, nii olid need maastikukujunduse arhitekti poolt ette nahtud, ja nii need ka reaalelus tehtud said.

Esimene turg ja uks osa betoonist linnakaitsest.

Siin peaks saama grillida ja tsillida.

Siin saavad inimesed tutvuda sellega, millised linna piirkonnad uleujutuse korral esimesena vee alla jaavad. Selgus, et see piirkond, kus meie praegu elame, jaab isegi suurema uleujutuse korral vee alt valja (loomulikult kui see vesi otse merest ei tule, kui tuleb, siis oleme me esimesed, kes ujutatud saavad), aga uhendustee Mackayga ja uldisemalt ulejaanud maailmaga loikab uleujutus ara.

Nii paistab Bluewater Quay siis, kui pimedaks hakkab minema. Valgustus teeb kogu ala palju mahedamaks, kas pole?

Et Bluewater Quay asub kohe Forgani silla juures, siis tegin sillast ka pilti. Hetkel on kasil silla laiendus. Meil siin on ju endiselt buum. Ainult et kui kauaks?

2009-09-29T10:55:00.003+10:00

15 aastat tagasi uppus Estonia. Mina olin vaike patt, ja maletan ainult vaga ahmaselt nimekirju televiisoris. Kui malu ei peta, siis olid need tumesinisel taustal, ja isa utles, et Kalev oleks pidanud samal laeval olema. Millegiparast seostus selle nimega hoopis isa tollane tookaaslane (ehk oli temast hiljuti juttu olnud?), ja kui mulle siis lopuks kohale joudis, et tegemist oli hoopis sugulase Kaleviga... Siis muidugi oli taiskasvanutepoolset sagimist, et uurida, kas ta toepoolest seekord laeval oli, ning loomulikult tuli valja, et oli.

Maletan selgelt, kuidas ema utles, et isa sonul pole voimalik, et nii suur laev Laanemerel pohja laheb. Aga loomulikult tuli siis uudistest teada, et onnetus juhtus just mere koige sugavamas osas, seal, kus sugavust on lausa 80 meetrit.

Maletan, et laksin sel paeval kooli, me kaisime ju ohtu poole koolis, ja ilm oli kole. Eesti keele opetaja lasi meil kirjutada sonapaare, ja moned neist kiskusid kahtlaselt paeva teema poole, nt et tormine meri jne. Hiljem vaatasime kodus vennaga saksa kanaleid (vanad head RTL ja PRO7) ja nagime tapselt sellist klippi, mida parast kirjeldati kapten Pihtiga seoses. Ja siis tuli mone aja parast sonum, et ta ikkagi ei ole paasenud...

Nii kummaline kui see ka ei ole, siis alati kui ma pean siin kirjeldama, kust ma parit olen, uritan ma esimese hooga sona ESTONIA valtida...

2009-09-23T11:11:00.003+10:00

Ah, ja tana on uudisteks Melbourne'i maavarin, Sydney uppumine punasesse udusse ning ulituuline ilm, lisaks tuuline ja vahese nahtavusega Brisbane. Unustada ei saa metsatulekahjusid ja rahetorme. Laheb agedaks - kas pole?

Kroko

2009-09-22T21:46:00.003+10:00

Tana raagiti uudistes, et meie kohalikus rannas Lamberts Beachil nahti 4meetrit krokodilli. Olevat teine vaadanud 2aastast last kui kena rannasnakki. Onneks miskit ei juhtunud, aga rand on endiselt ujumiseks suletud. Ollalaa!

Lilled ja liblikad ja linnud...

2009-09-20T18:01:00.008+10:00

Kaisime tana kohalikus botaanikaaias. Ilus koht oli.

Tekk, kust avanes vaade joele. :)

See silt utleb, et on alanud hooaeg, kus ussid on aktiivsed. Seega voivad nad sattuda konniteed koos inimestega jagama. Ollalaa, uhtki ussi ei nainud! (Paar korda huppasin ja karjusin kull, aga kord liigutas tuul lehti, teinekord tegi aednik teisel pool aeda tood :)

Bismarcki palm. Minu lemmik palmi tuup. Neid ju teatavasti igasuguseid :)

Ja nii kasvavad ananassid.

Harjutamine teeb meistriks...voi mis?

2009-09-13T20:41:00.003+10:00

Me ikka joudsalt kaime jousaalis ka. Kui siin uldse kuskil sportlikke inimesi naeb, siis kindlasti jousaalis! Inimesi on igasuguseid: paris noorukesi ja vanemaid inimesi ka. Kui monda aega juba kainud oled, siis hakkavad moned inimesed meelde jaama. Tekib selline hubane olemine, sest sa juba tead, mis teed.

Nende masinatega on kull nii, et monega rassid nagu segane, ja kaloreid tuleb narune 50, teisega marsid viisakalt ulesmage, ja kaloreid tiksub 300. Need on loomulikult koige populaarsemad. Vahepeal olen ma ka targemaks saanud, nt rattasoit eriti kaloreid ei kuluta, vahemalt mitte nii, nagu mina seda teen. Loomulikult ei tasu enne trenni ka Red Bulli juua :) voi Powerade'i....jne. Tegelikult ei tasu neid uldse juua.

Elasime oma esimese mootmise ka ule, juba nii paar nadalat tagasi. Sain teada, et ma olen narused 300 grammi kergem, aga mu keha rasvasisaldus on oluliselt langenud. Hoolimata sellest, mida kaal naitab, voi ei naita, on oluline see hea tunne parast trenni. Mulle meeldib, kuigi monikord on tunne, nagu oleks peksa saanud. Ja monikord on mul tunne, et ma naen lihaseid, mille olemasolust mul enne aimu ei olnud,...aga voib-olla naen ma ainult luuusid :)

Taiesti ebasportlik lisa: nagime monda aega tagasi kohalikus rannas jalutades kauguses vaalasid. Vaga age, kas pole? Ja muidugi raporteerib Warren mulle ule paeva, et on nainud jalle uht voi teist ussi, aga noh....sellest me rohkem ei raagi.

Haiged naabrid

2009-09-12T09:58:00.003+10:00

Ma tean, et olen siin juba naabritest kirjutanud, aga no ei saa neist ule ega umber: nad on meie igapaevaelu haigeim osa. Selleks, et selgitada, kes meid praegu terroriseerib, peab alustama minevikust.

Kui ma raakisin suurejoonelistest kaklustest, siis maletatavasti viskas meie naabritudruk oma poisi valja, siis tuli poiss tagasi, ja seal vist minu ulekanne loppeb. Tegelikult kolis tudruk paar nadalat hiljem valja. Ponev, ja minu jaoks taiesti ebaloogiline. Nii jai meile mees punase autoga, mees, kes senimaani niikuinii enamiku ajast siin uksi oli elanud ja taiesti moistlikult kaitus. Aga noh, jah...

Nii palju kui ma nende kaklusest osa sain (ja see ei olnud vabatahtlik), oli lahkumineku pohjuseks mehe uus tudruk, kelle meie oleme ristinud huaaniks. Sest see HAAL....oi, jah...See on nagu kuradima sireen!

Nuud on meil umbes ule paeva naabriks huaan, kes armastab oma boyfriendiga peamiselt kakelda. Ja seda koike vaga valjuhaalselt, ja loomulikult oues. Ma millegiparast arvan, et kui need kisamisfestid kestavad, on nad molemad pilves. Sest need lohnad, mis sealt korterist tulevad...ja varasem kaitumine paneb ka sellesse uskuma. Loomulikult, kui nad ei karju, siis nad harjutavad voodisporti ERITI kovahaalselt, ja muidugi on maja koik uksed ja aknad asja juurde asudes avatud. Ei tea, kas nende meelest naitab haale kovadus asja kvaliteeti...voi mis?

Uks laupaev moodus meil mehe autoraadio karjumisega... noo see konkreetselt rookis alates kella 11st. Kui kell 7 ohtul see ikka alles rookis (nii et televiisorit ei kuulnud), siis ma utlesin Warrenile, et ta laheks utleks meie naabrile, et meil on muusikast toepoolest juba kull. Warren laks koputas, uks oli avatud, aga keegi ei vastanud. Ka auto uksed olid avatud, nii et lopuks keerasime me lihtsalt ise muusika kinni...Aga niimoodi lukustamata koik oma asjad jatab inimene, kes uldse ei hooli, voi tombab end keset auto pesemist niimoodi pilve, et ei reageeri jargmised paar tundi.

Eile oosel panid nad jalle 3.30 muusika kaima, ja harjutasid oues haalevoistlust, seekord vist kull keegi oli veel abiks, haali oli rohkem. Krdi jama, ma utlen! Milline narkots muudab inimesed unetuks???

Ja loomulikult ei reageeri naabritest mitte keegi, nii et meie ka ei reageeri. Sest uldine arusaam on, et politseid ei kutsuta, et siis ei tea iial, millal su auto kummid lohki loigatakse voi moni muu vandaalsus korda pannakse...(st muidugi ikka naabri, mitte politsei poolt) No ma ei tea, ma ikkagi kutsuks politsei, sest mida rohkem sa ignoreerid, seda hullemaks asi laheb.

Aga onneks saab meie rendiperiood siin varsti umber, ja kuigi uldse ei tahaks koiki meie asju kuhugi kolima hakata, tahaks elada kuskil, kus poleks nii larmakaid inimesi.

Reis Newcastle'isse

2009-08-25T09:50:00.014+10:00

Reis algas paris meeldivalt: oigeaegselt ja vaid vaikeste takistustega teel. Nt sattusime me parast paaritunnist soitu teeloigule, kus koristati paeval juhtunud suure liiklusonnetuse jalgi. Liiklusonnetusi tundub siin uldse palju olevat, aga see on teine teema... Parast pooletunnist peatust saime jalle liikuma ja kokkuvottes labisime 1800 km Mackayst Newcastlesse u 26 tunniga. Uldse mitte paha, eks ole? Mitte et 26 tundi autos veeta vaga age oleks, aga oudsem oleks olnud, kui oleks pidanud veel kauem istuma, istuma istuma.

Tegin paar pilti ka, enamik neist paar tundi enne Newcastle'sse joudmist. Teed naevad eriti seal kandis valja just sellised - voi veel kurvilisemad. Vaated on kaunid, ja hetked, kui moodume ulisuurtest rekkatest, on oudsed.

Tegime peatuse uhel vaateplatvormil, et imetleda vaadet, millest pilt on uleval pool.

Warren puhastas auto aknaid, ja just vahetult enne Cessnockisse joudmist hakkas raakima, et auto teeb mingit imelikku haalt. Ma olin nii onnelik, et lopuks jouame kohale, et minu korvad keeldusid imeliku haalt kuulmast, voi vahemalt ei tundnud ma selle parast erilist muret... Aga jargmisel paeval soitsime oma vaikse kuuldavalt logiseva autoga autoteenindusse ja kuulsime teadet, et selle autoga on nuud uhel pool.

Et tegemist olevat odava autoga, mis voibki usna kiiresti otsad anda... Kuna meie oleme selle autoga ringi kimanud juba natuke aega, ja see oli soitnud juba korra Newcastlest Mackaysse, siis tuli reaalsusega leppida - head aega, vaike auto!

Tagasi me muidugi juba lendasime. Kaks lendu ja tagasi Mackays me olimegi. Meie onneks ei meenutanud kumbki lend seagripi ekspressi, kuigi monikord ma motlen, et see haigus, mis mul hiljuti oli, oligi seagripp :). Nojah, aeg minna uusi suuri tegusid tegema!

Reedene grill

2009-07-31T21:56:00.008+10:00

Reedene grill Bucasia rannas. Asjaosalised Warren, Heli, Matt ja tema kutsu Timber, ning suuremal hulgal opossumeid.

Nagu paks orav, kas pole? Ja see NINA....:)

Tana oli selline paev

2009-07-12T16:55:00.007+10:00

Kutsu autokastis soitmas. Neid naeb siin sageli: moni haugub nagu segane, teisel lihtsalt korvad lopendavad. Vaga agedad!

Suhkruroo loikamine. Tahtsin nii kiiresti suure poriseva masina eest ara pogeneda, (mitte et ma tegelikult ette jaanud oleks...) et oleks peaaegu soiduteele auto ette astunud. Koik ilmselt kaotavad monikord pea - onneks minu oma naasis enne onnetust.

Kaisime turistitamas vaikelinnas Nebos. Vaatamisvaarsusi - peale looduse, mis on alati huvitav - tundus olevat uks ja ainus. Hotell.

Ilus vanaaegne maja. Selliseid korgeid maju, millel alumine osa ei ole valja ehitatud, vaid maja asub postide peal ohus, nimetatakse Queenslanderiteks. Ilmselt neid valjaehitatuid nimetakse ka, aga algselt on need olnud postidel ilusad majesteetlikud majad. Mulle meeldivad.

ja joud tuleb, vahemalt peaks tulema :)

2009-07-07T15:20:00.002+10:00

Hakkasime jousaalis kaima. Eile sain personaalse programmi ka, lisaks sain teada, et ma kaalun rohkem kui arvasin (selleparast ma end kunagi vabatahtlikult ei kaalugi, moistlik, kas pole?) ja noh, rasvaprotsent kehas voiks ka vaiksem olla, kuigi enda lohutuseks voin endale kinnitada, et ma pole ei ulekaaluline ega rasvunud. Lihtsalt veidi rohkem vormis voiks olla. Ja milline inimene ei saa samasisulist teadet jousaali tootajalt???

Nii ma siis maadlesingi korgtehnoloogiliste ja hirmutavate punasest voi roosast? nahast Nautiluse masinatega ja parast soitsin jalgrattaga. Need jalgrattad pidid olema uus kova sona, sest lisaks rattale on lenkstangide juures ekraan, kust saab valida erinevaid radu, mida soita (ja seejuures saab roolida kah, kuigi toenaoliselt mitte roolimise juures maest alla ei soida), ja kui rada laheb maest ules, laheb pedaalimine automaatselt raskemaks. Nii et justkui paris...jaa.

Ja lisaks saab sel samal ekraanil mangida draakonimangu, mangu, millest instruktor paistis agedas vaimustuses olevat. Sisuliselt tuleb korjata munte ja koguda draakoneid, ja seda koike samal ajal rattaga soites. Juheei, nii ehk inimesed unustavad peaaegu ara, et tegelevad trenniga!:)

Tegelikult olin ma monevorra ullatunud, et jousaali fanne on nii palju uhiskonnas, kus tundub domineerivat rampstoit, ja noh, utleme nii, et mitte koige tervislikumad eluviisid. Aga eks igal pool ole ka teine aarmus.

Nuud tuleb Mari blogi trenni osa uuesti lugeda, nuud ma vahemalt saan aru, millest ta raakis :) Aga ma olen jatkuvalt positiivselt huvitatud.

Vihmametsas

2009-06-28T18:53:00.016+10:00

Kaisime tana vihmametsas matkamas. Tore oli, sai kovasti tagumikulihastele trenni. Kaotasin peaaegu oma paikseprillid ara, kui uritasin kivisid mooda kohalikku joge uletada. Aga minu roomuks kukkusid prillid kahe kivi vahele ja jaid sinna kinni, mitte ei ujunud ara. Tore! Aga nuud moned pildid ka :)

Sellest vaiksest joest soitsime labi, et matkaraja algusesse jouda. Aga ikka teed mooda, mitte ule kivide :)

Vaade magedele. See roheline taim on suhkruroog, mida ma ilmselt olen juba ennegi maininud - peamine taim, mida siin kasvatatakse. Pruuni pollu, mis on pildi eesosas, saab siis, kui suhkruroog maha loigata. Tundub, et praegu ongi loikamise aeg. Mingis osas seda vist ka poletatakse, aga mida ja millal tapsemalt, see vajab veel selgitust. Igatahes monikord touseb monelt pollult paksu suitsu ja ohus on magus lohn.

Ja sellise vaikse rongiga viiakse suhkruroog tehasesse.

Ja see ongi tehas, kus siis suhkruroost saab miski aine, millest lopuks saab suhkur. Ehee, ma ei tea sellest eriti miskit :) Ja ees jallegi suhkruroog, mis on paris korge taim, kovasti ule minu pea.

NB! Tanaseks oli naaber jalle tagasi. Otsustasin loobuda nende eraelu kajastamisest - liiga keeruline.

Naabrid2

2009-06-27T18:18:00.000+10:00

Jargmisel paeval larmas naissoost naaber jalle telefonis ja tostis parastlounal mehe asjad ukse taha. Mees saabus, toimus pisukene karjumine, aga ainult natukene, siis tostis mees asjad autosse, lasi tortsu signaali ja oligi lainud. Ma kujutan ette, et koige solvavam oligi see signaalitorts.

Uks naaber vahem.

Naabrid

2009-06-26T11:38:00.003+10:00

Ma vist ei olegi blogis kirjutanud, millised naabrid meil siin on. Naabrid on olulised, kuna seinad on majal kullaltki ohukesed. Nii kuuleb-naeb nii mondagi ponevat, ja ka seda, mida kuulda ei tahaks...

Otse aknast valja vaadates meie maja korval on eramaja, kus tegevus toimub peamiselt teisel korrusel, mis on avatud planeeringuga, ja eriti ohtul hasti nahtav. Just siis kui me olime sisse kolinud, mainis Warren uks ohtu, et nae, naaber peseb alasti nousid. Ja pesigi pereema palja ulakehaga nousid. Humoorikas, ma ei uskunud, nii et pidin ju ise jarele vaatama. Ohoo, jah. Jargmiste paevade jooksul ilmus akende ette bambusmatt, nii et tapselt konkreetsesse piirkonda enam sisse ei nae. Aga ponev ikkagi!

Samuti alustan ma tihti paeva nende majast kostuva muusika voi lapse manguasja pinina saatel. Pinin on oluliselt hullem. Kujuta ette uhte ja sama meloodiat, u 100 korda jarjest. Aga jallegi, muidu paris ponev.

Meie oma majas asub meist paremal pool uksikema koos oma teismelise alati pahura naoga pojaga. Ema harjutab monikord vaga vaga kovahaalseid korraldusi, ja kipub monikord eriti kovahaalselt oues sopradega vestlema. Muidugi kuuleme me, kuidas telefon heliseb, ja sedagi, kui inimene trepist ules laheb.

Meist vasakul pool asub aga huvitav paar, kellest alguses kohtasime me vaid meest. Nooremapoolsem mees ilusa kartspunase autoga. Auto on oluliselt ilusam, ja aratab mind iga hommik ules, sest teeb kohutavat vrrrrrrrrrrnhaalt. Teate kull, nagu motikad.

Aga siis kui me olime paar nadalat siin juba elanud, saabus naine kah usna kobeda autoga. Esimesel korral ei tundunud mingeid probleeme neil olevat. Mina arvasin, et tegemist pole lihtsalt tudruksobraga, sest milline tudruksober votab koik oma mustad asjad kaasa, peseb need siin puhtaks, ja muuhulgas koristab ara ka kogu korteri. Ja nii iga kord.

Aga eile, jaa, eile oli nagu tasuta seebiooper. Vastaskorteri naine huppas koos telefoniga toast valja, ja kuna mina olin verandal, sain ma kogu soimust paris lahedalt osa. Ilmselt oleks ma sellest ka toas osa saanud tegelikult, sest sellel naisel on ikka tosiselt KOVA haal. Aga kuna ma verandal olin, siis sealt ma enam ei liikunud, sest ma kujutasin ette kui piinlik minul oleks, kui ma jahvataks oma eraelust, eriti privaatsetest osadest, ja siis keegi korvalt pusti touseb, ja jarsku ara marsib....st see, et keegi seal on, peaks juba piinlik olema.

Piinlikus seda naist aga ei takistanud. Nii sain ma luhidalt oeldes teada, et mees kutsub naise toololeku ajal, mis on kaks nadalat, kulla sopru, kellest osa on ka naised. Olemas on keegi konkreetne, kellega mees magab, naise ostetud voodis. Ja uldse on koik naise ostetud, ja korteri tagatisraha on kah naise makstud. Muidugi sain ma teada, palju maksab nende kodutehnika (vahe) ja et mees on kokkuvottes uks igavene persevest. Mida muud arvata lausetest, kus iga teine sona on f..k off?

Ohtul kui mees koju tuli...ei toimunud midagi. Mitte midagi. Vaikus. Naer. Sellise soimu jarel oleks mina ikka seebika teist toelist osa eeldanud. Miks muidu uldse soimata?? Ootamatu lopp ponevale seebikale...nuuks!

Aga vaikus on vahelduseks hea!:)

2009-06-24T18:06:00.004+10:00

Veel rannapilte :)

Head jaani!

2009-06-23T12:42:00.005+10:00

Jaanipaev on nii eriline puha, et seda ei saa mitte pidamata jatta, kuigi siin on tegemist vastupidiselt koduga aasta koige luhema paevaga, samuti peaks see olema ilmselt uks jahedamaid. Siin, kus mina olen, on ikka stabiilselt 20 ja ule selle, nii et jahedast ilmast raakima ei pea. :)

Liha on marineerima pandud, nuud tuleb kannatlikult oodata, millise maitsega ta marinaadist valja tuleb. Ma ju teab mis kokk pole olnud, nuud siis tuleb koike ise katsetada. Ostsime poest soegrilli ka, nii et koik peaks justkui valmis olema. Soegrilli iseenesest nii lihtne leida polegi, sest enamikus muuakse siis hoopis gaasigrille, pole vaja susi ega suudet, tossu ei tule....ja maitse on kah igav. Nii et mina haaletasin haalekalt soegrilli poolt!

2009-06-19T10:43:00.002+10:00

Kaisime ukspaev Warreni tookaaslase Deani juures ja sealt saime kaasa kodus kasvanud mandariine ja greipe. Kui mandariinid olid sellised pehme ja magusa maitsega, siis greibid on lihtsalt suureparased. Ei mingit kibedat maitset, ainult magus ja varske...Ma tean, kellele see kilekotitais hasti peale laheks. :)

Uudis: marg porand on libe

2009-06-18T10:49:00.004+10:00

Elu on ponev ja inimesed kummalised. Ukspaev tehti mulle naiteks selgeks, et kui ma mooblipoes vaiba otsa koperdan ja jala murran, siis voin ma poe kohtusse anda, voi lihtsamalt asju ajades vajaliku moobliga lihtsalt tasuta valja marssida. Ponev, eks ole?

Aga kui ma kujutasin ette, kuidas keegi turul minu valjapaneku juures jala murrab, ja mind siis kohtusse kaevata proovib, siis see idee mulle enam eriti ei meeldinud. Paljugi, mida meie peame kaineks moistuseks, ja inimese oskuseks enda eest ise hoolt kanda, on siin asendunud siltidega slippery when wet (kui porand on marg, siis on ta libe. loogiline kas pole?), lisaks veel, et arge jatke vaartuslikke asju autosse, ole ettevaatlik, sest konnitee ristub autoteega jne jne, (ja palju muud idiootset, mis hetkel ei meenu) koik loogilised asjad, mida tuletatakse meelde vaid seetottu, et keegi jumala eest kohtusse kaevata ei saaks. Samas tekib tunne, et tavainimesed eeldatakse olevat ajudeta. Hmm.

Et koiki neid roomsaid kohtuasju valtida, tuleb igal pisikeselgi firmal solmida kindlustusleping, monna!, ja kokkuvottes on voitjateks kindlustusfirmad. Kuigi samas jalle, alles ukspaev oli uudistes juttu kindlustusfirmadest, kes uritavad korvale poigelda uleujutuste tekitatud kahjude korvamisest. Kaks korda aastas uleujutatud saada on rahakotile vist paris kurnav. Hmm, jah, kummaline maailm, kas pole?

Kohtusime ukspaev Austraalia metsiku looduse ja loomade eest hoolitseva naisega, kes raakis sellest, kuidas inimesed kutsuvad neid usse majadest valja tooma, ja kuigi inimestele oeldakse telefoni teel, et ussi valjaviimine maksab 20 dollarit, ei maksa inimesed selle teenuse eest. Jallegi kummaline.

Kui ma motlen, et ma leian mingi mao toast, ja siis keegi inimene tuleb viib selle majast ara, siis oleks ma rohkem kui roomus selle eest 20 dollarit maksma. Kas pole loogiline, et kui raha ei ole, siis teenust ei tarbi? Minu arvates on. Seda enam, et seaduse jargi kohalikke loomi, sealhulgas usse, ara tappa ei tohi - isegi kui keegi seda teha oskab. Ma tean, labidas pidavat olevat kasulik, kuigi jah, kui seda ikka kasutada ei oska, siis on see parim viis tuli norimiseks :)

Ja samas naeb igapaevaselt palju naeratavaid ja sobralikke inimesi, abi pakkuvaid ja lahkeid. Eks igal pool ole ilmselt igasuguseid.

Ah, me oleme viimasel ajal kovasti kalastamas kainud. Tulemused on kahjuks nirud. Ei teagi, mis me valesti teeme. Koigepealt proovisime rannakalastamist. See oli naljakas, paari tundi vees seistes hakkasid jalad lopuks soolast kipitama. Sain katte kaks kala, neist uks liiga pisike, ja teine kah ainult pisut ule normi, nii et me viskasime need tagasi. Aga naljakas oli vaadata, et soodavad kalad ujuvad polvesugavuses vees.

Jargmisena proovisime kohalike lemmikus kohas: suletud silla juures kala puuda. Oleksin pidanud pilti tegema: uks kalamees ajas teist taga. Selle tulemusena kaldusin ma arvama, et kalad on juba haritud, ja selles kohas meie pakutud maiuspala kull sooma ei hakka. Noh, ega hakanudki, ja tundus, et teistel oli tapselt sama seis. Ei teagi, miks see koht nii populaarne on? Voib-olla selleparast, et seal on hea mugav klapptooliga istuda, eskist kulma jooki trimbata ja naabriga vestelda?

Kolmas katse oli uuesti sadamas. Kuna seekord oli rahulik ilm, mitte nii tuuline nagu eelmine kord, ja tegemist oli moona, mitte tousuga (st ma ei kartnud ara uhutud saada, paranoia, mis teha), siis olid vees ujuvad kalad ilusti naha. Igasuguseid varvilisi, vaiksemaid ja pisut suuremaid. Aga tulemuseks oli ikkagi pisut liiga vaiksed kalad. Hobina on kalastamine vaga age...koik need veealused elukad, nende varvid ja reaktsioonid. Ja vesi ise.

Vahumeri

2009-05-31T19:10:00.013+10:00

Selline oli tanane paev Lamberts beachil, ehk siis selles rannas, kus meie elame.

See kutsu paistab olevat sagedane rannakulastaja, sest eelmine kord, kui me randa laksime, oli tema jalle seal- laineid nautimas. Tana toepoolest oli, mida nautida kah.

Puhas nauding.

Kuulus turistimagnet Airlie Beach. Ilus helesinine rand, aga kuuldavasti lahedal olevatel saartel on suisa valge liiv ja veeelgi kaunim rand. Vesi oli soe.

Emu, keda me Mackay lahedal uhes roadhousis kohtasime. Tundus, et tema on seal lemmiklooma eest. Ah, lisaks nagin tana uhte kilpkonna, kes Mackay sadamas mooda ujus, ja eksootilistest taimedest kohtasime Airlie Beachist tagasi tulles kohviistandust. Hmm, punased marjad ja ei mingit kohvilohna!

Mereaarne elu

2009-05-25T18:21:00.002+10:00

Eile oosel sadas vihma, ja ruumi sisse oli ka mere mollamist tunda. Mina muidugi paanitsesin, et nuud ronib majja sisse, kuigi jah, me oleme rannast vast 300-400 meetrit eemal. Hommikul oli ilm ilus ja meri oli ikka seal, kus ennegi. Loomulikult.

Oleme nuud oma ridaelamus, koige suurem s..t on juba ka ara koristatud. Uurimisega on siin hammastavad lood: reeglid, kuidas maja voi korteri eest hoolitseda, on vaga vaga karmid -nt ei mingeid uusi naelu, st pohimotteliselt ei tohi midagi muuta, koht tuleb hoida korras jne. Ja samas see on juba teine koht, kus ees ootab ikka suhteliselt ...voi isegi vaga kontsane koht. Hammastav, et reeglid eelmisele uurnikule pole kehtinud. Kuigi jah, kui moelda, millised on kohalike elamised olnud, siis jah, voib-olla on neil toepoolest puhtusest erinev arusaam.

Monikord ma motlen, et Austraalia on justkui asumaa - tahendab, on veel arenguruumi, nt puhtuse voi ka kokkamise osas. Peamiselt on ju siin rampstoidu ja poolfabrikaatide kultuur. Ja siis ma jalle motlen, et voib-olla ootab nii mondagi sellest, mis on siin, Eestit alles ees. Tervisest lahtuvalt oleks hea, kui inimesed ikka kokkaks, kuigi jah, ei saa ju oelda, et rampstoit just kehvasti maitseks. Vahemalt monda aega. Edasi tuleb jalle kartulid hakata keetma ja tomati-kurgi salatit teha.

Vesi

2009-05-21T15:57:00.003+10:00

Eile naidati uudistes uppuvat Brisbane'i, sest vihma on lihtsalt sellisel hulgal maha sadanud, et teedest on saanud joed...vaga suured ja ohtlikud joed. Nuud hakkas siin sadama. Ponev.

MacKay

2009-05-19T12:06:00.003+10:00

Ma olen kehv blogija, kipun blogi olemasolu sujuvalt ara unustama, ja siis lopetan luhiulevaadetega. Ja selleks ajaks, kui ma need siia postitatud saan, on ilmselt voimalikud lugejad loobunud, aga noh, siin ta on, jarjekordne luhilulevaade.

Oleme nuud olnud juba ule nadala Mackays. See asub pohja Queenslandis, nii et oluliselt soojemas piirkonnas kui Newcastle, mille laheduses me enne viibisime. Ilm on toesti soe, kuigi sugis on ju tulemas. Vahepeal sajab vihma kah, aga soe on ikkagi kogu aeg - ilma termomeetrit omamata utleks, et u 25 kraadi stabiilselt.

Mackay on rannikulinn, nii et iga nurga peal on uus rand, ja seda sona otseses mottes. Rannad on kenad, kuigi tous ja moon on siin nii tugev, et kui satud valel ajal randa, tuleb veeni joudmiseks paarsada meetrit astuda. Ja see vesi on parajalt salakaval: kui satud moona loppu, siis hakkab see usna kiirelt tagasi tulema.

Paris helesinise veega siin tegemist pole, sest liiv pole valge, aga kui paar tundi pohja poole soita, siis jouab Withsunday rannale, mis on kuulus oma uliilusa liiva ja ranna poolest. Sinna me veel joudnud pole, aga ehk jargmine nadalavahetus?

Kaisime esimesel nadalavahetusel kohalikus juveliirigaleriis. Muuseas sai seal vaadata, kuidas vaariskive lihvitakse. Vaga ponev valjapanek ka, kuigi jah, kus on palju saravaid kivikesi koos, ei tundu ukski enam nii sarav. Loomulikult selgitas omanik, et enamik ehetepoes muudavast vaariskividega ehetest on voltsid, st kivid on inimese valmistatud, mitte loodusest leitud. Nahhh, ma utlen! Sellega sai vastuse kusimus, kuidas muuakse siin rubiine ja koike muud suhteliselt odava hinnaga, minu kujutluses olid need kivid alati uuratuid summasid maksnud...Ainuke, mida uldiselt ei voltsita, on teemandid. Nojah. See on ka koige kallim kivi uldse. Hariv oli. Ponev.

Uleeile nagime esimest krokodillide eest hoiatavat silti. Oeldakse, et meres neid nii sageli ei kohta, pigem jogedes. Nii et jogedes siin ujuma minna ei soovitata. Hmm, kuigi jah, kas nende jaoks hetkel pisut kulm ei ole?

Kui MacKaysse sisse soita, siis naeb igal pool poldude kaupa suhkruroogu, teiseks linna rikkuseks pidavat olema kivisusi, mida hakati siin kaevandama alles natukene aega tagasi. Tundub, et see linn elab labi toelist buumi, natukene nagu see Eestis oli: koik kaubanduskeskused on laiendamise ootuses, uued majad kerkivad linna piirile, MacKay kaht osa uhendavat silda laiendatakse, teed laiendatakse, maju muuakse ja ostetakse jne...Loodetavasti ei loppe see buum siis nii onnetult kui Eesti oma.

Vaatasin siin ukspaev Eurovisooni. Mulle meeldis vaga Eesti laul, oli meeldiv vahelduseks mitte piinlikkust tunda. Eelmise aasta oma, kuigi see oli moeldud naljana, oli minu arvates lihtsalt piinlik. Norra voidulaul oli kah age. Uldse tundus see aasta olevat rohkem laulu moodi laule.

Elame hetkel caravanpargis, aga on lootust on, et kolime siit selle nadala lopuks ara, kui saame ridaelamu osas nousoleku. Ei teagi, kuidas seda asjandust nimetada: mitu tuba, kahel korrusel, kokku majas kolm korterit. Ehk on siis ridaelamu? Vastavalt buumile on rendihinnad siin ka kallimad, ja samas piirkonnas maja otsida....noh, see oleks olnud ageda hinnaga. Nii et me valisime ridaelamu, mis asub peaaegu rannas. Paris rannas olevaid maju mina ei tahtnud, mine sa tea, mis torme voib tulla....kuigi jah, need rannad pidid olema rahulikud, kuna ookeani ja randade vahel on suured kaljud. Great barrier reef? miski oli igatahes :)

Lisaks on siin veel iga nurga peal palmipuud ja koerad :) ja vaiksed sitikad, mis hammustavad vaga valusasti ja jatavad kohutavalt suured punased plekid. Vahemalt mulle. Ei teagi, olen vist delikatess.

Sallid said galeriisse muugile, hinnaks onneks vaid 155 dollarit, 200 asemel. Rohkem uudiseid sellest vallast kuulnud ei ole. Millegiparast on mul selline tunne, et kui see galeriiomanik ka muub mone ara, ei vaevu ta kohe mulle sellest teatama.

Vot siis nii...

Pesumasinad on ohtlikud

2009-05-02T17:12:00.000+10:00

Eile uputasin peaaegu maja ara, sest jatsin tropi kraanikausi ette, aga unustasin, et varsti hakkab pesumasina vesi sinna kraanikaussi jooksma. Oh seda onne ja roomu, kui ma siis jargmine hetk- u 5 minutit parast pesumasina juurest lahkumist - tagasi joudsin, ja vesi koogis vastu ujus. Oh seda onne ja roomu!

Siis karjusin ma muidugi Warreni ema appi, tuli ka isa, kes lohutas vaga roomsalt, et naed, saabki koogi puhtaks, ja et, me oskame seda tood, on ennegi juhtunud...:) Mulle ikka ei istu nende pesumasinatega, voi tuleks oelda, et maja, kus ma seni olen elanud, on olnud onnelik, ma ei ole end uleliia koduste toodega hoivanud ja seetottu on maja maha lammutamata jaanud? Jah, aga riided said seekord ilusti valged ja kirkad. Ei mingit puhast ega oranzi jama...lihtsalt maja oleks peaaegu pesuvette uputanud. Mhm. Ma olen geniaalne.

Luhiulevaade :)

2009-04-29T12:44:00.004+10:00

Peaks siia ka vahepeal miskit kirjutama, kuigi jah, teha on palju, ja tehtud on palju, aga samas pole midagi vaga hiiglaslikku ju veel sundinud. Aga siiski...

Mida ma siin maininud pole, aga mis toimus juba mitu aega tagasi ja tundus mulle endale vaga ponev, on see, et ma kaisin kalal. Oh, see oli age! Siinses jarves on neid kalakesi ka nii palju, et igavaks ei lahe, nakkab kogu aeg. Enamik kalu tuli siiski tagasi visata, sest nad olid lihtsalt liiga vaiksed, aga ma puudsin ka uhe suure, soodava kalakese! Ara soin ka. Vaga hea. Mulle meeldis.

Nii, mis veel? Registreerisin oma firma, ja sain Austraalias ariajamiseks vajaliku ABN numbri. Laupaeval on vaja minna registreerida ka firma nimi. See maksab. Monus. Raha kaob kaest, aga ma loodan, et millalgi hakkab see ka tagasi tulema.

Eelmine laupaev kaisime kohalikus roogatult kallis galeriis. Omanik oli meelsasti nous minu toid muuma, tundus, et talle meeldisid need vaga. Ainuke age asi on see, et galerii soovib minu soovitud hinnale panna topelthinna (ja see osa jaaks galeriile), ja kas keegi tahab peaaegu 200 dollarit maksvat salli? No loodame, et tahab. Tuleval laupaeval oleme ehk vajalikud karbid ka kuskilt valja kaevanud, sallid korralikult ara pesnud, ja mul on olemas vajalik kasutusjuhend. Siis saab need galeriisse ara viia ja jaada ootama tulemusi.

Ukspaev eelmine nadal kaisime uuesti Sydneys, kus ma soetasin veel rohkem varve, salle, toppe, keepe ja vaiksemaid salle. Nuud oman ka vaga suures vaartuses siidi ja siidivarve. See on usna oudne, aga noh, lootus jaab, et ma suudan need ka maha muua. Tegelikult ma muumise osas ei muretsegi, hind on see, mis peab olema sobiv molemale poolele - nii sellele, kes minu too ostab, kui mulle endale.

Ah, ja siis mainis sealne kohalik siiditadi, et teab uht uut galeriid, mis muub ainult tekstiilikunsti, ja lubas saata kontaktid...noh, see oleks veel uks koht, mida tuleks kulastada enne MacKay poole suundumist. See on siit u 2000-2500 kilomeetrit pohja pool, seega selline koht, kus kulma NSW elanikud puhkamas kaivad. Sest see koht on SOE!

Warren sai seal tood, ja see hakkab usna varsti, nii et teel oleme me juba jargmisel nadalal. Ja ma naen seda osa Austraaliast, mida ma veel nainud pole!!!

Vot siis nii. Ah, ja uks paev kaisime vaatamas Warreni venna Gregi last, kes paar nadalat tagasi sundis. Nii et mina olen nuud tadi ja Warren on onu. Hhm, naljakas. Titt oli age, oskas vaga agedaid nagusid teha. Huumor.

Ah, juuksuris kaisin ka. Nuud olen siis kulastanud juba kaht ponevat asutust, mis eelmine kord minust kulastamata jaid- juuksurit ja hambaarsti. Esimene salong soovis loikuse ja varvi eest 120 dollarit, ja noh, see oli absurd. Lopuks laksin ma uht mitte koige ilusama valimusega salongi, sain ilusa ja poneva soengu, otsustasin loobuda varvimisest ja maksin kogu too eest 12 dollarit. Seega 10 korda vahem kui teises kohas oleks maksnud. Huvitav, kas need eriti kallid salongid maarivad pahe kulda ja hobedat? Mis asi maksab vaikse linnakse vaikses juuksurisalongis 120 dollarit????

Pildi post

2009-04-14T14:21:00.042+10:00

Koige alla lisasin moned ilusad pildid, mis sai kodus tehtud. Edasi tulevad pildid lennujaamadest, Sydneyst, Whipist ja Missyst, Hunter Valley aiast jne.

No kas ei ole pisut kontrollifriigilik aed?

Ja siis need agedad tegelased - nad tundusid nagu paris!

Hunter Valley aia orientaalne osa.

Auhind, mille me raffelsilt voitsime.

Warreni vanemate kutsu Missy. Armastusvaarne vanake. Pisut hull.

Warreni vanemate koer Whip ja Warren. Whip on tegelikult karjakoer, aga noh, kui Warrenit uskuda, siis ta ilmselt jookseks karja eest ara, kui ta seda kohtama peaks. Aga kuna ta oma tou poolest on hasti liikuv koer, siis ta armastab mangida, ja ta rundab alati jalgu, eriti varbaid. See ilmselt on karjakoera teema - nemad ju naksavad lammaste jalgu, et neid liikuma panna. Nojah, ma ei ole lammas- maahaahaa- aga ma saan ka kohati naksata, kui ei viitsi temaga piisavalt palli mangida. Aga tegelikult on Whip on vaga armas.

Ott, Tonis ja Marijaana peaksid seda kohta hasti tundma - Bondi rand ohtul. Kaisime sealt veel korra labi- ja kuigi ma alguses seda ei teadnud, siis nuud voib oelda, et sel kohal toepoolest on oma sarm, oma lohn ja atmosfaar. Midagi mustilist.

Lopuks siis ka uks kena pildike Sydney ooperimajast.

Need - vist lendoravad elavad Sydney ooperiamaja lahedal aias. Nad pidid tegelikult all jalutavaid inimesi terroriseerima...teadagi kuidas, aga meie paasesime ilma lisandunud plekkideta riietel.

Et teha asjad voimalikult segaseks, toimus lend Bekingist Sydneysse labi Shanghai. Seal karutati meid lennukist maha, juhiti nagu loomakarja oige varava juurde, toimus veel uks turvakontroll ja siis laksime jalle sama lennuki peale tagasi. Asja mote? Lennujaam ise oli jallegi ilus hiiglaslik hall.

Selline naeb valja Bekingi lennujaam. Kohutavalt segadusseajav koht! Ma siiani imestan, kuidas ma kull seal oige varava ules leidsin. Tundus, et pidin labima koik voimalikud olemasolevad korrused, selleks, et labida voimalikult palju kontrolle, labiotsimisi jne. Naiteks tuli valja, et mulle oli vaja passi luua Hiinas viibimist lubav viisa, kuigi ma olin vaid lennujaamas ja sedagi paar tundi. Aga lisaks otsiti mu kott korralikult labi, vorreldi mitmeid kordi mind ja mu passipilti, ja lisaks pidin ma taitma deklaratsiooni, miks ma ikka seal olen. Seda ma muidugi ei teinud alguses, Finnairi stjuardess arvas, et seda polevat vaja. Muidugi oli!

Aga lennujaam ise nagi vaga muljetavaldav valja. Kas pole suurejooneline lagi?

Meil oli too juures naitus meist endist (Siim Solmani pildid). Nuud on minu pilt kodus.

Kingitus, mille tookaaslased mulle tegid. Parim voimalikest! Lisaks sain kaasa stressiraamatu ehk kuidas olla pidevalt stressis. Monikord mulle tundub, et ma tahtmatult jalgin mone selle raamatukese napakatest soovitustest. Ja siis hakkab oudne, kui nomedalt voib uks inimene ikka kaituda.

Bosse. Auh!

Superlumi meie aias.

Superlumi.

Isadepaeva hommik. Meil on ilus lipp, kas pole?

Siilu.

Nurr - teadagi armastab igasuguseid kilekotte miilustada.

Vaade minu endisest tookohast valja vaadates. Vaate ule ei saanud kurta, eks ole? Rapla naeb ohtul, eriti kevadohtul, paris kena valja.

Warren ja Bosse Niidiaia tammikus.

Marjamaa jartad sugisel. Voiks peaaegu uskuda, et tegemist on jarvega.

Niidiaia tammik. Maagiline koht.

Gladioolid meie aias minu sunnipaeval. Oli vaga vihmane august.

Hunter Valley Garden

2009-04-11T18:22:00.004+10:00

Jama on blogi kirjutada, kui pilte postitada ei saa. Mul on juba suur kari agedaid fotosid, aga internet on selline ulipisikese Telstra modemiga asjandus, mis avab vaevaliselt Orkutit. Muidugi, oleneb ka kellaajast, ei tasu ju just ohtul seda kasutama kippuda. Aga noh, teisipaeval laheme Newcastleisse, seal on vast moni internetikohvik, mille nett lubab koik need toredad pildid ules panna.

Nii, millega ma siis hakkama olen saanud?

Sain eile paiksepoletuse. Hehe, ja isegi mitte oues istumisest, ilma paiksekreemita, vaid autos olles. Seega, on mul siis punetav uks kasi ning pool kaelast. Vaga seksikas! Kaisime Hunter Valley Gardenis, ehk siis aias. Ilus koht, pisut ule pingutatud, st et lilled ei pea koik aina reas kasvama, eks ole? aga kena oli see oluline turistikoht ara naha. Muidugi on see ka koht, kus oleks tore oma kaupa muua, sest see on suure Sydneyst voolama asunud raha kogunemise koht. Vaga uhkeid autosid nagi. Viimasel ajal tundub uldse, et limod ei ole ka eriline teema enam. Neid naeb iga nurga peal!

Muidugi natuke raagitakse ka majanduslangusest,aga vaga markimisvaarselt see siinses piirkonnas ei paista. Voib-olla pole ise veel piisavalt vaeseks jaanud, ei tea. Rohkem oli sellest juttu vahetult enne minu Eestisse tulekut, kui bensiin oli ulikorge hinnaga ja laenuintressid vaga korged. Nuud on molemad markimisvaarselt normaalsema hinnaga.

Oleme mitu paeva kainud vaatamas maju, mida saaks rentida. Vaga kahju, et koik need, mis on rentimiseks, naevad valja nagu kodutute maandumispaigad, voi vabanevad paari kuu parast. Aga noh, eks naeb.

Ah, ja siis kaisime me reedel pubis, kus Warren voitis suuuure juurviljakasti. Nemad kutsuvad neid loosivarke raffelsiteks - st ostad pileti ja ootad, ehk loositakse just sinu number. Seekord olid valikus shokolaadimunad (see on siin vaga suur ja oluline teema, tundub uldse, et munadeopuhad on ostmise ja kinkimise ja ogimise poolest jouludest jargmised)ja viimase loosimise ajal ka juurviljakastid. Ja meie saime just selle, mille olime valja valinud. Vaga age, eks ole?

Ah, ja just vahetult enne loosimiste loppu helistas Warreni ema pubisse, sest Warreni isa oli vaja haiglasse viia. Kolas alguses paris oudselt, kuid parast paari paeva sai ta haiglast valja.

Oh, mul on siin kaks suurt sopra ka- Whip ja Missy. Whip on suur koer, tegelikult vist tookoer, kes arvab, et on jube age mu kasi lutsutada lakkuda, sest mul on magusa lohnaga seep, ja Missy on vaike naljakas kutsu. Huumor.

Ah, ja kuna munadepuhad on siin nii suur sundmus (toelisi mune tegelikult ei varvita ega sooda, imelik?), siis juba mitmendat paeva teavitatakse uudistes jalle monest surnud jalakaijast voi autojuhist. Tundub, et austraallased lahevad puhade ajal segaseks. Muidu on nende soiduviis meie omast oluliselt viisakam, ma utleks.

Ah, ja ma helistan homme, memm!
NB! Koik (ma tegelt uldse ei tea, kes seda blogi loevad, aga moni ikka)lugejad on oodatud ka kommenteerima. Aitah neile, kes seda on teinud, annab aimu, kes voiks seda kohta siin kulastada. Vaga tore on teist kuulda :)

Meessoost hambaarst

2009-04-04T20:15:00.004+11:00

Kaisin tana hambaarsti juures. Arstiks oli vanem mees, muhe, oudse huumoriga (a la, seal teises ruumis tapetakse viimast patsienti, tegelikult hoopis renoveeriti mingit osa majast)tuup. Onneks sain ma tema oudsest huumorist aru alles parast kabinetist valjumist, siis see enam vaga kohutav ei tundunud, sest hammas oli jalle terve.

Huh, tehtud, nagu Edgar utleks. Sain hammastusega aru, et olen alati naissoost hambaarsti juures kainud, vahelduseks oli mees paris tore, selline kindla kaega mees, tundus, et ta teadis, mis tegi. Tulemus on vaga kena, ja loodetavasti pikema aja jooksul ara ei lagune. Ka rahaliselt ei jaandudki taiesti rotiks. Hammastav, utleks selle peale. Taiiiesti hammastav!

Aga peale hambaarsti kulastuse on mul onnestunud hankida kulmetus. See ei ole age!

2009-03-31T21:09:00.003+11:00

Mul kummitab uks laul, kus on rida always take the weather with you...jaa, ja seda ma teengi. Mina saabun, ja vihma hakkab sadama!:) Aga loodetavasti laheb see varsti ule. Lahen laupaeval kohaliku hambaarsti juurde. Ponev. Alustasin oma siiditoodega ja see on ka ponev, kuigi uhe tuki hind ei tulegi nii odav. Aga loodetavasti tahavad koik sellegipoolest siidisalle osta. Eks ole? Ostsin kaks sellist salli, kuhu on siidimuster sisse trukitud, toepoolest vaga ilusad isegi valgelt. Selle ostaks ma kull ise ka. Aga ok, eks naeb. We will see:)

Jalle Austraalias

2009-03-30T17:50:00.001+11:00

Kohal! Elusalt ja tervelt, kuigi jah, 4 lendu oli isegi minu jaoks liiga palju, ehk siis Tallinnast Helsingisse, Helsingist Bekingisse, Bekingist Shanghaisse, Shanghaist Sydneysse. Mhmm, lootsin, et Bekingist laheb otse Sydneysse, aga seda oli ilmselt palju tahta... Ja kott joudis koos minuga kohale! Parast 4 lendu! Metsik, kas pole?

Sydney oli seekord kaunis, pisut ule 20 kraadi, tais roomsaid turiste ...paike paistis. Kaunis! Lopuks sain toepoolest aru, mida inimesed selles linnas naevad. Turisti sai ka mangitud, pildid lisan vast siis, kui saab pusiuhenduse...voi millalgi, kui need arvutisse on pandud.

Ostsin palju siidi kokku: eks naeb, mis sellest siidi muumise mottest saab...peab utlema, et valik on siin lai, ja kui osta pisut suurem kogus, on hind markimisvaarselt madal. Ja tohutult ilusaid erinevaid variante on saada. Aga eks naeb, eks naeb...

Koige muu monusa juures murdus mu esihambast ilus suur tukk ara. Lihtsalt niisama. Monus, hambaarstid on siin ju odavad. Ega Eesti oma ju ei oelnud, et see kestab veel aastaid??? Aga eks siis saab varsti teada, kui kalliks see onnetus laheb.

2008-07-06T19:11:00.001+10:00

Kodu, kallis kodu.

Meri

2008-06-26T18:19:00.013+10:00

Vot selline ilm oligi eile. Kuigi peab tapsustama, et mitte igal pool...aga just Thorntonis, kus me tootasime, oli kohutav tuul...kohutav! Uks vaga vaga vaga suur puu kukkus korvalaias tuulega umber. Onneks mitte meie poole. Lomastas ainult naabri tagumise aia. Neid puid pidavat kutsutama widowmakeriteks, ehk siis lesestajateks... Kui inimene ette jaab, siis ei ole kusimuski, milline on tulemus. Et aga tegemist on Austraalia kohalike liikidega (see konkreetne oli gumtree), siis ei luba kohalik omavalitsus neid omavoliliselt maha votta...

Newcastle'i Stockton beachil Warreni sonul eriti suured lained polnud, sest tuul oli merele, mitte merelt. Aga vaatepilt oli minu meelest sellegipoolest vaga kena.

Kiire Melbourne

2008-06-25T16:08:00.018+10:00

Melbourne sai kiiresti vaadatud, sest lend, millega tagasi tahtsime tulla, oli valja muudud, nii et tulime varasemaga. Aga see-eest oli Melbourne ka vaga ilus ja kuidagi sujuv linn. Vahemalt meie jaoks.

Esimesel oosel leidsime uhe backpackerite hosteli, mis muuseas ei olnud koige oudsem mitte, ja asus peaaegu kesklinnas. Teisel ool leidsime koha taitsa kesklinnas, koikide vaatamisvaarsuste ja muidugi Crowne kasiino laheduses. Esimesel ohtul kaotasin 3 dollarit ja teisel voitsin 40. Vaga tore. Minu senisest parim voit :) Korra enne olen manguautomaatidega voitnud 20 ja loteriiga 10. Nagu ilmselt aimata voib, on siin tegemist umbes nagu rahvusliku spordialaga, nii et ega ma ei saa ju ka korvale jaada. Ilmselgelt minust Austraalia loteriivoitjat ei saa, aga vaga halb onn mul ka pole olnud. Taitsa kenasti keskmine.

Aga kena linn oli jah, kuigi vaga krobe juba, ja tuuuuuline. Aga lennukis maha oeldud 30 meetrit sekundis mina ei tabanud.

Esimene ohtu kulastasimegi Crowne Plazat, sest kasiino umber on seal terve shoppamiskompleks. Moned baarid ja pubid olid ka veel avatud. Proovisime pizzat ja uhe koogi, aga nagu minul toiduvalikutega juhtub, ei karjunud ma parast maitsmist vaimustusest. Ei tea, mul lihtsalt sellega millegiparast ei vea. Teised valivad alati parema maitsega kraami :) Aga soodav oli, kuigi jah Melbourne'i puhul raagitakse alati, et vot just see on OZi linn, kus saab hasti suua, kus osatakse suua teha. Voib-olla..., aga mina valida ei oska:)

Teisel hommikul kobisime varakult hostelist valja, leidsime kena oobimiskoha ning asusime Victoria turgu vallutama, sest nagu valja tuli, ei ole see mitte ainult nadalavahetuseti, vaid ka nt teisipaeval.

Vaga ponev oli: eriti meeldisid mulle kangurunahast asjad, aga noh, 300 dollarit koti eest mina valja kaima nous polnud. Kuigi jah, niiii pehmet karusnahka polnud mina enne veel katsunud. Monna tunne.

Ah, unustasin lisada, et turule saime trammiga, mis pidavat eksisteerima siinsel mandril ainult Melbourne'is. See eriline eksootika ei olnud:), kuigi jah, trammipeatustes olid trammifirma tootajad, kes huudsid saabuvate trammide sihtkohta, ja kellelt oli voimalik juhatust kusida. See oli erinev.

Igatahes huppasime siis jargmisse trammi ja soitsime St Kilda rannarajooni, kus on samuti hulganisti igasuguseid kohvikud, ja muidugi rand. Enne veel aga kulastasime vaatetorni Rialto Towers (253 m ja uhtlasi korgeim kontorihoone louna poolkeral), kust avanes vaaaga ilus vaade. Minule kohaselt, kui mind kuhugi korgele lastakse, on ilm pilves ja sompus, aga vaade oli ikkagi age.

Pasta ja koogid maitstud ning rand vaadatud, huppasime tagasi trammi ning tagasi oobimiskohta, kust peale peatust kasiinosse ja 40 dollarit voitma. Ning hommikul vara lennukile, mille piloot informeeris meid roomsalt, et saabume troopilisse 12kraadisse Newcastle'isse ning nagu nagu naha Virgin Blue toesti lendab kiiresti, sest valjusime lubatust hiljem ja saabusime varem. Noh, sel piloodil oli lihtsalt raske jalg ja seda oli tunda (uhh!), aga vaga naljakas huumorimeel ka onneks.

Head jaani!

2008-06-23T12:38:00.006+10:00

Jah, ei teakski, et jaanipaev on, kui kalendrisse ei vaataks. Siin tanast paeva mingil erilisel viisil ei tahistata. Ja nii nagu Eestis langeb luhim oo sellesse perioodi, on siin vastupidiselt luhim paev. Lahme tana Melbourne'i, mis on tore. Kiisu jaab uksi koju, see ei ole nii tore. Aga ta toenaoliselt magab enamiku ajast. Leo on suureparaste oskustega magaja!

Vaatasin eile jalle pingsalt uudiseid. Alguses tundusid koik diktorid kohutavalt suzizstavat, ja moni tadi teeb seda minu meelest siiani, aga asi on paremaks lainud. Enamikust saab aru, kuigi jah, Austraalia uudiseid vaadates tundub, et Zimbabwe (ei tea paris oigekirja:D) on kohe nurgataga voi suisa Austraalia siseasi. Muuhulgas mainiti seal ka probleeme Qantase lendudega. Praegu olevat mingi streik ja lennud viibivad Sydney ning Melbourne'i lennujaamas.

Minu meelest on see palju olulisem uudis, kui see valisriigi poliitiline voitlus, sest see tahendab otseseid lisanduvaid rahalisi kulutusi kohalikele inimestele, aga nojah...Ja see uudis teeb mind murelikuks, sest mul on kull ainult uks lend selle firmaga, aga just see esimene. Ja kui esimene hilineb, olen kahest teisest maha jaanud. Ja toenaoliselt pakutakse mulle uus reis siit Tokyosse, aga sealt edasi ei paku enam keegi miskit. Loodetavast nad streigivad enne teisipaeva ara ja teisipaeval on koik ok.

Ah, muuseas oeldi uudistes ukspaev maha ka see, mida ma juba ammu kahtlustasin: et austraallased on nuud koige paksem rahvas maailmas, isegi ameeriklased on edestatud. Jaa, edasi KFC, McDonalds, Hungry Jacks ja koik need fish & chips muugikohad!

Aga nuud ma lugesin juurde, et Qantasel on plaanis streik ikkagi ainult Austraalia-siseseks jatta. Rahvusvahelistele lendudele see ei laiene. Uhhhhhhhhhh! Oeeeeeeeeeeeh!

2008-06-20T16:44:00.004+10:00

Vot selliseid seltsimehi kohtasin ukspaev.

Mulle nad meeldivad, meenutavad suuri janeseid...voi hiiri, voi kasse. Jollitavad sind naljakalt, kui lahemale nihkud, huppavad veidi kaugemale ja vahivad, kas sa ka lahemale tuled. Ja kui teed nii, siis otsustavad nad oma soogilauast loobuda ja ara porgata.

Ja siis panin ukspaev sopra kutsuga, kes meenutas mulle veidi Bosset. Muuseas markasin monda puuki ka, ja kui Warren sellest omanikule teatas, saime suure tanu osaliseks, sest nii kummaline kui see ka ei ole, tapavad puugid siin rohkem loomi kui inimesi. Nii et Bella elab loodetavasti edasi. Ah, ja muidugi ei olnud ma esimese otsaga mitte Heli, vaid Milli. Areng. Mulle Milly paris meeldib. Nagu ka Emily. Effi pole paris minu maitse.

Hehee

2008-06-13T12:57:00.005+10:00

Jah, kivi jaab ilmselt ikkagi ara. Rahast hakkas lihtsalt kahju, oigemini kull rahast, mida ma veel teeninud ei ole, aga siiski...toenaoliselt teenime. Ja millega mul sellegipoolest juba plaanid on!:D Jah, selle asemel on kava minna Melbourne'i nadalavahetuse turule (kaa vaga age), soetada sealt moned suveniirid ning vaadata niisama ringi. Sakslaste sonul pidi tegemist olema uhe parima Aussi linnaga. Ja nemad juba teavad :)

Ah, paar nadalat tagasi kaisime lopuks maksuametis. Imelik oli minna, sest Eestis ei ole ma iial sellisesse ametisse sattunud, klikin netis jargmine ja jargmine ja tuludeklaratsioon ongi esitatud. Raha isegi antakse tagasi! Aga siin kahjuks asjad nii lihtsalt ei kai.

Esimest korda sinna tarka ametisse sattudes juhtusime sellise naise peale, kes mulle tundus kull pilves olevat. Kokkuvottes andis ta mulle valed paberid taitmiseks (2007 aasta omad, sest jaaaa, 2008 omasid neil veel pole, kuigi finantsaasta lopp on 1. juuli, aga 2007. aasta omi ei saa ma teps mitte kasutada) ja lisaks andis ta veel hulganisti vale andmeid, nt et ma saan tuludeklaratsiooni juba netis ara teha. Ei saa, ka selle 2008. aasta versioon ei ole valmis. Nojah, ma oleks ju pidanud teadma, Austraalias ei toimu mitte miski kiiresti. Mitte miski.

Ja see naine pani raakides silmad kinni. Vaga ebamugav on raakida inimesega, kes raagib sinuga ja sulgeb seda tehes silmad. Kummaline, ma utleks. Lisaks kirjutas ta igasugust mottetut ules (parast avastasin, et ukski markmetest pole mulle kasulik), ilmselt seetottu, et ta ise ara ei unustaks, mida ta raagib. Nojah, koju tulles sain aru, et koik ilmselge on tema segaseks keeranud. Igatahes oli asi segane.

Eile kulastasime siis maksuametit uuesti ja ma sain teada, et mina olen oma pabereid tooandjatele alati oigesti taitnud...st et ma olen maksumaksmise mottes kohalik austraallane ja mind ei peaks maksustama korgemalt. Aga noh, kui ma oigesti maletan, siis sakslased taitsid seda alati vastupidiselt, ja kui me tootasime samas kohas, saime kogu aeg samamoodi raha tagasi. Vaga huvitav. Sellest ma tapselt aru ei saanudki, kui palju siis minult maksu oleks pidanud votma, aga kui ma oigesti jagan, peaks ma koik selle tagasi saama, sest minu teenitu jaab alla 6000 dollari. Nojah, eks see ole naha.

Vot nii lobus oligi maksuametis. Eilne maksuameti mees oli asjalik ja kogu sekeldus vottis voib-olla 10 minti, samas kui eelmine naine jahvatas sama (vale) jutti tund aega. Oeh!

Aga siis astusin ma eile sisse ehtepoodi. Siin on neid tohutult, sest Austraalias leidub igasuguseid vaarismetalle ja kive, ning hinnad on roogatud, mis tahendab, et ta teenivad monusat kasumit...mis seletab nende paljususe. Aga nuud on poolaasta muuk, sest siin uritavad poed kaubast enne finantsaastaloppu lahti saada...nii et igasuguseid allahindlusi.

Nii et astusin pahaaimamatult Micheal Hilli sisse, ja muuja huppas ligi ja uuris, mis ma talle ostsin. ?? Kas ma kohvi ka toin?? Ei toonud. Aga milline briliantsormus mulle meeldib? Mis ma arvan sellest 8600..something dollarit maksvast? Oo, naita mulle oma silmi. Vaga erilised, kena meik. Prillid on ka agedad! Palju need raamid maksavad? Jne, aa ja siis kasutas ta teise muuja meie seltsi ja selgitas talle, et vot just sellist meiki, mida mina kannan, peaks too kandma...Oeh, vaga lobus oli kokkuvottes. :):) Ilmselt oleks ma seal paeva veetnud, kui Warren poleks pangast tagasi tulnud. Monikord on inimesed siin vaga humoorikad.

Aa, ja siis kulastasime minu kohalikku veinimeistrit Robert Blackmore'i jalle, et veidi veini Eestisse ka tuua. Ning tema tegi lahkelt allahindlusi ning pakkus kaasa kaks veinipudelit, mille ta meile maitsmiseks lahti oli teinud. Vot nii tore oli!

Aga kivi tuleb vaadata jargmine kord Austraalias.

Too teeb vabaks!

2008-05-23T17:46:00.006+10:00

Ma igaks juhuks saksa keeles seda lauset ei kirjuta, sest selle juured on natsi Saksamaal...Aga tood on saanud palju teha. Ja sellist minu jaoks suhteliselt ebatavalist, nt monusalt savise maa kaevamine (et panna maa sisse vihmaveesusteem), tsemendi valamine, puude istutamine, aia koristamine (monus telliste tostmine sinna juurde), maja koristamine, naelapustoli kasutamine jne...Lisaks veel maja katuse varvimine ja kahe toa ulevoopamine. Varvimine mulle tegelikult vaga vooras polegi :)... Huvitav igatahes. Ja noh, kuna tooga kaasneb raha, siis jah, too teeb vabaks:D.

Ma olen tegekult veendunud nuud, et ma olen alati tahtnud mingil viisil raha hankida, mitte tood leida ja teha, aga kahjuks ei ole ma veel lotovoitjaks saanud. Aga lootus jaab!

*See kiisu nurrub nagu mootorsaag:)!

2008-05-11T12:15:00.003+10:00

Ja head emadepaeva ka koikidele emadele! Eriti muidugi minu omale :)! Ilma kahtluseta parim!

Plaanid

2008-05-11T12:11:00.003+10:00

Jaa, Uluru plaan on juba taies hoos. Tuleb ikka see tahtis kivi ara naha, kuigi humoorikas on see, et sakslased ja meie lahme muidugi natuke erineval ajal ja sakslastest Kathrin on seda juba nainud. Aga noh, saab ponev olema, ma usun.

Ukspaev tegelesin tooga ka, st kaks paeva. Koigepealt varvisime katust ja siis uhte ruumi. Ruum oli minu lemmiku veinimeistri oma ja peale raha ulatati meile ka kaks pudelit vaga haad veini. Veinimeistri sonul nii haad, et seda muugiks ei panda. Vot siis nii! :)

Aga mis mulle vaga meeldib...

2008-05-04T19:36:00.007+10:00

...on postkasti kunst. Moni on kull toesti nagu kunstiteos, ma utleks.

Igasuguseid motteid on sojast, rahast ja reisimisest. Purdumagedes ja piimajogedest ka

2008-05-04T17:57:00.011+10:00

Kuna see jutustus mul ongi siin vaga pildiliseks kiskunud, siis lisan veel moned :) ponevatest asjadest, mida tana kohalikus alevis ringi jalutades markasin. Mulle ikka meeldivad kangurud, kuigi eile soin kanguru vorsti ka. See nii hea ei olnud kui praetud kanguru liha.

Aga muuseas, enne veel, kui jarjekordsed armastusvaarsed portreed kangurudest, panen ma ules hoopis uhe pildi malestusmargist, mis suure toenaosusega jalle puhendatud II maailmasojale. Ja miks? Sest sakslastega koos reisides on saanud selgeks, et vahemalt Austraalia jaoks on koige porutavam mineviku sundmus endiselt II maailmasoda. Vaga kummaline suhtumine minu meelest. Kuigi ka Eesti tundub elavat minevikus (alati, kui iseloomustada meie riiki, tuleb peatuda ju ajalool ehk siis minevikul), pole selleks enam maailmasoda, vaid nn vene aeg. Nii et jah, ka meie elame minevikus, aga mitte nii kauges vahemalt.

Ah, ja tegelikult ei paista austraallastel kui Euroopast vaga kaugel elavatel inimestel sellest nii tahtsast sojast eriti elutervet ja intelligentset ulevaadet olevat. Naiteks suudistati "minu" sakslasi selles, et nad ei taha tunnistada oma vigu ja suud sojas (jah, eks need 20aastased ikka ole suudi?), ja teisest kuljest nt Sydneys tervitati neid sonadega Heil Hitler! Jaa, kurikuulus rahvus need sakslased, koik teavad, et nemad olid sojasuudlased. Eriti midagi muud vaevaks ei voeta teada.

Tegelikult olid need minu sakslased, eriti moni neist selle teema suhtes vaga vaga haritud ja teadlikud ning Hitleri-tervitused laksid nii monelegi hinge. Viinamarju korjates sain taiendatud ulevaate sojast ning selle tagajargedest. Ponev oli, sest meie ajaloo tundides kasitletakse peamiselt ikkagi ainult Eesti rolli ja seda, kuidas mojutas soja tulemus Eestist. Uldisem pilt oli minul kull puudu.

Ja kui tegelikult motlema hakata, siis Austraalia osalemine koikides sodades on uldse humoorikas minu meelest. Ma saan loogiliselt vottes aru, miks Eesti osaleb (meie suure ja kalli naabri parast, ehk siis turvalisuse kaalutlustel), aga sellest ma kull kuulnud ei ole, et keegi Austraaliat okupeerima tahaks hakata. Hahaa! Aga noh, Austraalia on ju enamiku asju ule votnud Ameerikalt (Kuuldavasti pidi kohalike seas New South Wales olema justkui Ameerika, Queensland siis Kanada ja Victoria Mehhiko, ei tea, mis see Laane-Austraalia siis olla voiks?!), nii et kui Ameerika laheb sotta, laheb Austraalia ka. Mhmh.

Raakisin tana Margusega ja tema jalle poetas, kuidas luges Eesti Ekspressi ja seal kirjutati, milline paradiis on Austraalia. Ai mind ajas vihaseks. Mitte et mulle ei meeldiks maa, ja et ma kahetseks tulemist. Ei kahetse, ei usu ka, et kunagi kahetsema hakkaks, aga moned asjad on kull sel korral ajakirjanduse vahendusel veidi ahmastunud.

Ma tegelikult usun, et siin on voimalik raha teenida. Heal aastal. Raha on vaja muidugi selleks, et reisida, sest Austraalia on suurem kui Euroopa ning kuna see on omaette manner ja seetottu isoleeritud, on hinnad selle vorra palju krobedamad. Ilmselt on hindade krobeduses suudi ka backpackerite hordid, kes siit enne labi on jooksnud ja sellega lubanud hindu kruttida (ma motlen just vaatamisvaarsuste hindu). Toit on ilma meie abita ka kallis.

Probleem on lihtsalt selles, et see aasta ei ole hea aasta. Pohjas (nt Bundaberg) oli eelneval aastal kulm talv, lounas (nt Victoria) vahetult enne saagi valmimist kuumalaine ning siin keskosas, kus mina endiselt paiknen, sadas enne viinamarjade valmimist ja valmimise ajal mitmeid nadalaid vihma. Kui saaki pole, ei ole ka raha, sest enamasti makstakse ju koigile korvi, ambri, karbi pealt. Ja see on lihtsaim (mitte fuusiliselt) ning tulusaim too. Heal hooajal. Kui ei ole raha, siis ei reisi ka pidevalt, sest nadal backpackeri hostelis (uhe voodikoha eest) voib maksta kuni 160 dollarit, pluss sook ning reisimise puhul reisikulud. Vot siis nii. Ei ole pudrumagesid ja piimajogesid - sel aastal.

Ja kui see nuud tundub virisemise ning vingumisena, siis on voimalus alati mitte lugeda :) voi on voimalus... uskuda, sest ka nendel, kellel oli alguses kovasti raha kaasas ning ka tagasilennupilet olemas (minul polnud, nii et selle kogumisele laks ka aega) ning kes on tootanud sama palju voi isegi rohkem aega kui mina, on samuti uks mure. Raha mure. Nii et tulles tasuks olla realistlik...Mis ei tahenda, et Eestist peaks rohkem raha kaasa votma. Siinsed hinnad poletavad suure Eesti rahasumma sisse kohe augu, nii et parem seda nautida Eestis ning olla valmis kohe rabelema ja kovasti organiseerima. Kohe algselt siia saabudes. Aga noh, organiseerimine ja teadmine, kuidas siin hakkama saada, tuleb kah ju ajaga. Jah, kahe otsaga asi - voi kumne - see Austraalia.

Lisaks veel majandus, sest hetkel tundub kull, et iga teine maja siinses piirkonnas on muua - mis tahendab ju lihtsustatult, et inimesed ei suuda maksta laenu. Ning kui koik on muudud, kerkib rendimajade hind, sest kuskil peavad ju needki inimesed elama. Voi siis elavad tanaval ja autodes, nagu Austraalia marie claire kirjutas. Nukker. Ei kola nagu paradiis?

Aga ma motlen, et ma selle tahtsa Uluru kivi juures tahaks ikka ara kaia. Kull selle raha ka ikka leiab :) Ja siis veel Sydney Harbouri silla peal ronida ning voib-olla Sydney laupaevasel turul veidi suveniire osta. Melbourne'i vist rahakott enam ei kanna.

Loodus ja loomad on siiski vapustavad. Nii et voiks olla paradiis, kui poleks seda inimeste loodut sellega koos.

Ah, ja muuseas, mul on uus nimi. Effi! Heli on lihtsalt liiga keeruline. Aga muuseas tana pakuti mind kohe kas eestlaseks voi latlaseks, ei olnud ma mitte inglane ega sakslane seekord. Olen toelise eestlase nagu?

Kanguru liha

2008-04-27T20:52:00.003+10:00

Ah, ilmselt oleks pidanud lisama, et proovisime sakslastega ka kanguruliha. Seda muuakse tavalises supermarketis, ning maitse on ka usna tavaline. Aga paris soodav kokkuvottes, ja kohalikud siin raagivad, et pidi olema kasulik liha, rasvaprotsent on vaike.

Ja seoses kangurudega veel. Eelviimasel paeval Tasmaanias soitsime uhest vaiksest vallabist ule. Nuuks. Tekitas ikka jubeda tunde kuulda, kuidas loomakese luud ratta all ragisevad.

Uldiselt on Daniel vaga hoolikas juht (kuigi ta alati armastab meenutada Saksamaa kiirteid, millel ei ole kiirusepiiranguid, ja ta soidab ka siin vastavalt) ja mitmed vallavid ja opossomid on selle auto rataste eest paasenud. Aga seekord otsustas see loomake hupata autoga korvuti ja siis otse auto alla. Ja koike seda vaga kiiresti.

Kui aega natuke mooda laks, arvasid sakslased, et nuud oleme real Ozis ehk siis Toelised Austraallased. Vaike kanguru tapetud! Nojah.

Palju vett

2008-04-26T11:15:00.012+10:00

Ikka kummaline koht see Austraalia. Eile tegin pilti sellest, kuidas joed siin ule ujutavad, sest nii palju vihma on viimaste nadalate jooksul sadanud, ja tana paistab sarav paike ning esmapilgul tundub, et vihma nagu polekski kunagi olnud. Aga ponevad pildid tulid, nii et ma lisan need sellegipoolest. Ah, ja liiklusmark no overtaking or passing tahendab siis, et ei mingit moodasoitu. Paadiga?:D

Jargneva pildi tegin lahedaloleva farmi teest, mis selleks hetkeks oli saanud uheks osaks jarvest. Pardid olid ka kohal!:)

See oli siis tee - enne vihma tulekut.

Ja vahepeal kohtasin selliseid tegelasi ka:

Vallabi oli seekord vaga moistlikult rahulik ja poseeris oma minuti akki...aga minu lahemalenihkumine talle eriti ei istunud. Linnuke tundus vaga habelik.